Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stantsid ja pressvormid ül. 4 (0)

1 Hindamata
Punktid

ÜLESANNE NR.4
Variant 11.
Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel.
Lähteandmed:
r = 10 mm
R= 8,5 mm
s = 1,5 mm
d1 = 120 mm
d2 = 140mm
h = 150 mm
H = 160 mm
Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74
𝜎b = 420 Mpa
Tooriku mõõdud:

D = =

=
= 326,71mm [2:122]
d1 – detaili sise diameeter (mm)
d2 – detaili välis diameeter (mm)
r – detaili sisenurga raadius (mm)
h – detaili kõrgus (mm)
Tooriku õige diameetri leian raamatust „Instrumendikonstruktori käsiraamat “. [2:111]
Kuna minu detaili kõrgus on 160 mm siis pean ma varu võtma 5% kõrgusest
mm
Dt=326,71+8≈335 mm
Järelikult on kogu tooriku diameetriks 335 mm paksusega s = 1,5 mm
Tõmme 1:
Tooriku suhteline paksus:
=
= 0,44 [Loengukonspekt]
s – detaili paksus (mm)
D – detaili algne diameeter
Tõmbetegur:
=0,44 → m1 = 0,56
Tooriku läbimõõt peale tõmmet:
d1t = m1 * Dt = 0,56 * 340 = 187,6 mm
Ümardusraadiused templil ja matriitsil (määran graafiku alusel): [Loengukonspekt]
= 0,44 →
= 13 → rm1*s=13*1,5=19,5 mm
= 0,44 →
= 13 → rt1*s=9*1,5=13,5 mm
Pilud :
z=(1,3…1,5)*s=1,4*1,5=2,1 mm
Templi ja matriitsi mõõtmed:
Matriits - dm1=d1t= 187,6 mm
Tempel - dt1= dm1-2*z=187,6-2*2,1=183,4 mm
Detaili tõmbejõud:
P1= π* d1t*s*Rm*k1= π*187,6*1,5*420*1=371298N = 37,1T [2:129]
k1=1 [2:129]
k1 – paranduskoefitsent mis oleneb tõmbekoefitsendist m1
Surveplaadi survejõud:
Q1==0,785*[3352-(190,4+2*19,5)2]*2,5=
=119472N/mm2 =12 T
q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129]
Pressi tõmbejõud:
Ppr1=P1+Q1= 37,1+12= 49,1 T
Eskiis :
Sele 4.1
Tõmme 2:
Tooriku suhteline paksus:
= 0,80
Tõmbetegur:
m2 =
= 0,746
≈ 0,80
Valin m2 = 0,75 kuna tooriku suhteline paksus teisel tõmbel on 0,80 ja see jääb arvutuslikule tõmbekoefitsendile lähedale.
Tooriku läbimõõt peale tõmmet:
d2t = d2 = 140 mm
Ümardusraadiused templil ja matriitsil (määran graafiku alusel): [Loengukonspekt]
= 0,80 →
= 7 → rm1*s=7*1,5=10,5 mm
= 0,80 →
= 4,5 → rt1*s=4,5*1,5=6,75 mm
Kuna tegu on viimase tõmbega, peab detail saavutama oma lõppmõõdud, ning seega matriitsi ümardusraadiused rm2= 10mm ja templi ümardusraadiused rt2= 8,5mm.
Pilud:
z=(1,2…1,3)*s=1,2*1,5=1,8 mm
Templi ja matriitsi mõõtmed:
Matriits- dm2=d2= 140 mm
Tempel- dt2= dm2-2*z=140-2*1,8=136,4 mm
Detaili tõmbejõud:
P2= π* d1t*s*Rm*k2= π*140*1,5*420*0,5=138544N = 13,9T
k2=0,5 [2:129]
Surveplaadi survejõud:
Q2==0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5=
=18827N/mm2 =1,9 T
q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129]
Pressi tõmbejõud:
Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T
Eskiis:
Sele 4.2





Viidatud allikad:


  • Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid
  • Koost . Elvak, U., Kaasik , P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus.
  • Loengukonspekt
  • Vasakule Paremale
    Stantsid ja pressvormid ül-4 #1 Stantsid ja pressvormid ül-4 #2 Stantsid ja pressvormid ül-4 #3 Stantsid ja pressvormid ül-4 #4 Stantsid ja pressvormid ül-4 #5 Stantsid ja pressvormid ül-4 #6 Stantsid ja pressvormid ül-4 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor unknown88 Õppematerjali autor
    Variant 11.
    Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel.

    Sarnased õppematerjalid

    Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel
    16
    pdf

    Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

    99 + 4.8 = 19.79 t Templi ja matriitsi eskiis O 127,8 R9 ,5 R7 O 130 Joonis 3. Templi ja matriitsi mõõdud 7 VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 89 8

    Masinaelemendid
    Stantsid ja pressvormid kodused tööd
    52
    pdf

    Stantsid ja pressvormid kodused tööd

    𝑌= = 𝑃1 + 𝑃2 + 𝑃3 + 𝑃4 62,8 + 90 + 80 + 80 ≈ 40,1 Graafiline meetod: Tallinn 2017 23 Ivo Hein Tallinn 2017 24 Ivo Hein VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Särak, J. „Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid“. Õppematerjal. 2016. Tln [2] Purde.M „Täpsustehnika“ Tallinn 2002 Tallinn 2017 25

    Masinaehitustehnoloogia
    Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel
    5
    odt

    Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

    Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿

    Automaatika
    Stansid 4-kodutöö
    14
    docx

    Stansid 4. kodutöö

    ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2 Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi H =1,14 d2 Seega Htoorik =160+5=165mm Dt =√ 140 2+ 4∗140∗165−1,72∗10∗140−0,56 ¿ 102=331 mm Tõmmete arv tõmbamisele Tõmme I. Määrame tõmbeteguri M1 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi s∗100 1,5∗100 = =0,45 Dt 331 m1 =(0,56...0,58) , meie võtame et M1=0,56 Tooriku mõõde pärast I tõmmet d I =m 1∗D t =0,56∗3

    Materjaliõpetus
    Puitkonstruktsioonide materjal 2010
    212
    pdf

    Puitkonstruktsioonide materjal 2010

    plaat 2 0,20 0,30 0,45 0,60 0,80 Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus

    Ehitus
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED 3 Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni

    Materjaliõpetus
    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
    196
    pdf

    HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

    Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

    Masinatehnika
    Metallkonstruktsioonid
    127
    pdf

    Metallkonstruktsioonid

    1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja deformatsiooni seos lineaarne ca kuni eelmise koormamise lõppkoormuseni. Seega on terase voolavuspiir kasvanud. Korduvalt selliselt toimides on katsekeha saanud uued tugevusnäitajad, kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud;

    Teraskonstruktsioonid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun