Pilvetehnoloogia Mis on pilv? · Pilvetehnoloogia on virtuaalsed serverid, mis on saadaval interneti vahendusel. · Interneti vahendusel IT-põhiste teenuste pakkumine on toonud turule uued ärimudelid, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi (tarkvara, riistvara või nende kombinatsioon). Sellist lahendust nimetatakse pilvetehnoloogiaks. Nimetus tuleb algselt telefonivõrke kirjeldavatelt skeemidelt, kus teenusepakkuja vastutusalasse jäävat võrgu osa oli tavaks kujutada pilvena (ka internetti kujutatakse võrguskeemidel sageli pilvena). Pilvetehnoloogia on juba hoogsalt levimas ja toob kohati kaasa küllalt järske muutusi ning võimalusi mitte ainult IT-ettevõtetele. · Kui kasutad tavakasutajana mingi teenusepakkuja (näiteks Google või Microsofti) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis juba reaalselt kasutad ka pilvetehnoloogiat - ole...
Sooline defineerimine Arutelu Sarah Raichmann Inglise keeles on ilmekalt kaks sõna kirjeldamaks kellegi sugu – sex ja gender. Sex, nagu arvamusliider Marina Watanabe kirjeldab, on bioloogiline. See ei tähenda, et see ei oleks binaarne või vaid üheti mõistetav, kuid et see on seotud otseselt inimese füüsisega. Gender on aga sotsiaalselt kujundatud arusaam kellegi soost. Hea näide sellest on näiteks arusaamad mehisusest ning naiselikkusest erinevates kultuurides. See tähendab, et miski mida meie arvame olevat mees või naine spetsiifiline ei pruugi olla samamoodi mõitetav mõnes teises kultuuriruumis.1 Siinkohal tasub täpsustada, et ei sex ega gender ei ole kuidagi seotud kellegi seksuaalsusega või nende seksuaalse orientatsiooniga – mis siin all on mõeldud on vaid nende sugu ning enesedefineeringut kas mehe või naisena. Essentsialism on lähtumine eeldusest et sugu (või üldse mingisugune olemus) on iseloomustatav olemuslike omadustega, s...
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4)...
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
KÕÕM ERICH NÕMME JA MÄRTEN VOOMETS MIS ON KÕÕM? · Kõõm on liigse hulga surnud naharakkude irdumine, mis põhjustab sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. · Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. · Kõige sagedamini esineb kõõma rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral. KÕÕMA ON KAHTE LIIKI · Kuiv kõõm lahtiste helvestena juuste vahel · Rasune kõõm nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge kinni ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine KÕÕMA TEKKEPÕHJUSED · Enamasti on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest seborroilisest dermatiidist. · Kõõm on seborroilise nahapõletiku mittepõletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldadaketendust juustega kaetud peanahal. · Piir...
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil 1999. aastal valiti Marx BBC kor...
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õ...
Arvutused ja veaarvutused _(,0 = 2.0 ,95) l = 0.900 m d = 0.0005 m g = 9.818 m/s2 = 7800 kg/m3 m1 = 4.0 kg m2 = 3.0 kg m3 = 1.5 kg m4 = 1.0 kg m5 = 0.5 kg Omavõnkesageduste arvutamine _=/ (/) 1 n=1 _1=1/ ((_1 )/) 96.70 Hz = _2=1/ ((_2 )/) 83.74 Hz = _3=1/ 59.22 Hz ((_3 )/) = _4=1/ 48.35 Hz ((_4 )/) = _5=1/ ((_4 )/) 34.19 Hz = 2 n=2 _1=2/ ((_2 )/) 167.5 Hz = 3 n=3 _1=3/ ((_2 )/) 251.2 Hz = Lainete levimiskiiruste arvutamine =(/())=(4/ (^2 ))=2/(/()) _1=2/((_1 )/())= ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma Referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Esimene täielikult sekveneeritud genoom kuulub bakteriofaagile -X174. Edukas viirusegenoomi DNA järjestuse kindlaks tegemine kannustas ette võtma mahukamaid projekte ja üks kulukamaid nende seas on ,,Inimese genoomi projekt" (HGP, inglise keeles the Human Genome Project). Tänaseks on välja töötatud järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS, inglise keeles next-generation high-throughput sequencing), mis nõuavad üha vähem ajalisi ja rahalisi ressursse. Selline soodus olukord on vallandanud sekveneerimisbuumi, mis on tõstatanud uue probleemi mida teha saadud andmetega? Üha rohkem tuntakse vajadust sekveneeritud DNA järjestusi analüüsida ja tõlge...
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toi...
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ...........................................................................................
xxxxxxxxxxxxx KOMMUNISTLIK VENEMAA (1922-1938) Referaat xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx SISUKORD 1.NEP..........................................................................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine......................................................................
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1. Algandmed.............................................................................................................................4 2.2. Lahendus ................................................................................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ...................................................
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad vilt...
NANOKÄSN Regiina Lopetaite YASB21 Teemakäsitlus Nanokäsna eellugu Kõnealuse nanokäsna leiutajad Mis on nanokäsn? Millest nanokäsn koosneb? Nanokäsna valmistamine PFT-d Nanokäsna toimemehhanism Katse hiirtega Milles seisneb nanokäsna kasutegur? Nanokäsna eellugu Viirusvastane teraapia Antiseerumid Monokloonsed antikehad Madalmolekulaarsed (small-molecule) inhibiitorid Molekulaarjäljendatud polümerid EESMÄRK: kinni püüda mürkide molekulaarsed struktuurid Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid p...
Gustav Adolfi Gümnaasium Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautr...
Armastuskiri Kallis sõber, Olen juba pikka aega mõelnud sellele kuidas meie suhtlust ning vastastikust sõprust ometigi kirjeldada. Leian, et selle kirja kirjutamine on üks kõige raskemaid tegevusi, sest ma ei ole väga osav oma tunnete väljendamises. Ometigi tahan ma sulle ära rääkida kui kallis ning hea sõber sa minule oled. Oled juba olnud minu sõbraks umbes 15 aastat ja natukene peale. Olime alles lasteaias kui koos esimesi mänge mängisime ning vempe viskasime. Sina olid minu esimene sõber ning sealt alates oleme me aina rohkem üksteist tundma õppinud. Mulle tundub, et ei ole enam midagi sinu juures mida ma ei teaks. Oma vaimusilmas parimat sõpra ette kujutades tuleb esile koheselt kujutlus sinust. Mulle meeldib see kuidas sa oled kõikidega nii sõbralik ja hea. Sõbralikkus ning optimism on sõnad mis sind ehk kõige paremini iseloomustavad. Näed inimestes vaid head ning püüad alati kõiki aidata kui nemad ...
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõits...
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISK Ainetöö Juhendaja: Toomas Johanson Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskia...
igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste. Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus, mis muutus kaubanduses ning mida kujutas endast kohalik salakaubandus. Muutusi Valga linnas ja selle 3
Tekstiks võib pidada nii ajaleheartiklit, intervjuud, foorumipostitust kui ka filmi, reklaami või telesaate narratiivi ning ajalehtede ja ajakirjade reklaamide sisu (Macnamara, 2005) . Laialdaselt kasutatava kontentanalüüsi definitsiooni, mis näitlikustab varast keskendumist kvantitatiivsele analüüsile, on välja pakkunud Berelson, kes kirjeldas seda kui uurimistehnikat kommunikatsiooni avaldatud sisu objektiivse, süstemaatilise ja kvantitatiivse kirjelduse jaoks (Berelson, 1952, viidatud Macnamara kaudu, 2005 ). Üks kuulsamaid kaasaegseid uurijaid, Kimberley Neuendorf väidab, et kontentanalüüs on teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus
Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel.(Fillmore, 1975; Lakoff & Thompson, 1975; Rosch, 1975; viidatud Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas
ole talle mõistetavad. Kui hälbiv käitumine väljendub alati vastumeelse stiimuli( nt. test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline. Agressiivsed käitumismustrid soodustavad negatiivse suhte tekkimist õpetaja ja õpilase vahel.(Ladd ja Burgess, 1999, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Õpilased, kel on risk emotsionaal- ja käitumishäire väljakujunemiseks, või kel see juba on välja kujunenud, on klassiruumis valitseva õpetaja-õpilase vahelise suhtlusmustri suhtes eriti vastuvõtuvõtlikud. Tihti on pedagoogid veendunud, et emotsionaal- ja käitumishäirega õpilase jaoks ei ole nende klassiruum õige koht(Schumm & Vaughn, 1992, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Kuid
peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele.
Õige! Kirjalikes töödes nummerdatase vaid teema arengut sisaldavate osade nagu nt peatükkide, alapeatükkide ja alapeatükkide punktide pealkirjad. ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad peatükid ja alapeatükid kõik kirjaliku töö osad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: paremveeris Õige
Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: kasutatud allikate loetelu viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige! Viidatud allikad on pealkirjaks kirjalike tööde osale, milles esitatakse töös kasutatud allikad. kasutatud allikad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised kirjaliku töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest? Vali üks: sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad kõik kirjaliku töö osad
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sandra Peegel, Kristi Remmik, Merlin Mahlakas EP2 TÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja: lektor Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peatükk..........................................................................................................................4 1.1. Alapeatükk..............................................................................................................4 1.2. Alapeatükk..............................................................................................................4 2. Peatükk...................................................................................................................
Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong, 2006b: 14) Artikli viitamine teksti sees: (Teadlased: EL…, 2003) kasutatud kirjandus: Teadlased, EL on hea. (2003, august). Vahendatud viitamine: sarnaselt Karlssoniga on sama probleemi selgitanud Grosu (1975, viidatud Karlsson, 1977 kaudu) (Bauman, 1999, viidatud Kelleri ja Kalmus, 2004 kaudu) Vabavaralised viidete haldurid: APA style owl
Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis asub aadressil: http://pk.emu.ee/userfiles/PKI/Oppeinfo/PAloputoojuhend2010.pdf · Viidatud allika täiskirje ära tuua sama slaidi allosas kirjasuurusega 14 punkti.
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 1.AHTI HEINLA................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 4 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................... 5 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. AHTI HEINLA............................................................................................................. 4 KOKKUVÕTE.........................................
rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist mõjutada mitmeid generatsioone, ja institutsioonidel on justkui sisemine legitiimsus, mis paneb institutsiooni liikmeid teatud viisil käituma, isegi kui nii käitudes ollakse oma huvide vastu. (March, Olsen 1989 viidatud Peters 2005) ,,Ajalooline institutsionalism algab institutsioonidest ja küsib, kuidas nad osalejate käitumist, huvisid mõjutavad; institutsioon on relatiivne ja muutuv, teda mõjutab ajalooline taustsüsteem; rajasõltuvus kätkeb endasse nii institutsioonilise järjepidevuse kui võimaliku struktureeritud muutuse." (Thelen 1999 viidatud Kuuse 2010, 28) Ajalooline institutsionalism on üks uusinstitutsionalismi harudest ühes rajasõltuvuse lähenemisega ja aitab mõista, kuidas
rohepärdikutel on kasutusel kolm erinevat hoiatushüüdu, millega hoiatatakse liigikaaslasi kotkaste, leopardide või madude eest. Hüpoteesi autorid märgisid ka seda, et need hoiatushüüed on analoogsed nende kiskjate nimedega, millele nad viitavad. `'Rohepärdikute hoiatushüüud erinevad lingvistilistest lausungitest ühe olulise tunnuse poolest: erineb ahvi viis neile osutada põhimõtteliselt sellest, kuidas inimesed tavaliselt sõnu millelegi osutamiseks kasutavad.`'(Deacon 1997:57, viidatud Hoffmeyer 2014:387-388). Jesper Hoffmeyer toob esile veel ühe olulise fakti: kui keegi rohepäridku salgast teeb häirehüüdu siis kõik selle salka kuuluvad pärdikud kordavad seda. Hoffmeyer pöörab tähelepanu Terrence Deacon'i analüüsile, kus ta nendib, et inimestel keel põhineb praktikal, mida ta nimetab sümboliliseks viitamiseks, samas rohepärdikute häirehüüd põhineb piiratumal praktikal ehk indeksiaalsel viitamisel. (Hoffmeyer 2014:387-389) 3 Ajukoor
Selline emotsionaalne teadlikkus annab lastele võimaluse siduda tundeid sündmustega, mis omakorda viib eduka ja sobiva emotsioonide juhtimiseni. Kuna emotsioonide mõistmine sisaldab mitte ainult sisemiste olekute keelelist sildistamist, vaid ka emotsioonidega seotud protsessidest ja nende põhjustest ning tagajärgedest arusaamist, võivad lapsed kasutada emotsioonide mõistmist selleks, et valida ärritunud olekus efektiivseid juhtimistaktikaid (Liew, Eisenberg, & Reiser, viidatud Eisenberg et al., 2005 j). Uurijad on leidnud, et lapsed, kes mõistavad emotsioone, suhtlevad neil teemadel ning õpivad emotsioonidejuhtimise oskusi, reguleerivad paremini oma käitumist (Denham & Burton, viidatud Eisenberg, 2005 j). Tundeelu seosed laps motivatsioonilise arenguga Enesehinnang on üldise motivatsiooni aluseks - kui mul on usk iseendasse, on ka usk ettevõetud projekti õnnestumises. Viienda ja seitsmenda eluaasta vahel areneb võime end võrrelda teiste omavanustega
Informaatika Instituut – Viitamise juhend „Põhinõudeks on: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta)
3. sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted; 4.ülevaade uurimisainesest; 5. ülevaade kasutatud meetoditest ja materjalidest; 6. tulemused ja arutelu; 7. kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimuse põhilised tulemused; 8. kasutatud kirjanduse loetelu- esitatakse ainult töös viidatud allikad; 9. eesti- ja ingliskeelne resümee- antakse terviklik lühiülevaade kogu tööst; 10. lisamaterjal- esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal (näiteks tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid, dokumentide koopiad, ankeetküsitlused jms). TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 1.3. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID: 1. tutvumisetapp- 10.klass I poolaasta a) ainevaldkonna valik
Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------
Viite asukoht Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järg- nevad viitesulud (mille sees olev viide lõpetatakse vahel omakorda punktiga). Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48–50).
juurde lisatud põhjendav tekst muudab kõik hästi mõistetavaks. Küsitluses olevad küsimused kattuvad hästi teoreetilise osaga. Töö tulemused ja järeldused on omavahel seostatud ning kokkuvõte on korrektne. 3. Hinnang Tööl on praktiline väärtus, sest suureneb inimeste teadlikkus Aafrikas olevast olukorrast. Seetõttu võib kasvada inimestes tahe abistada sealseid peresid või koole, nt raha annetades. Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud. Uurimistöö üldistused ja järeldused on põhjendatud.
Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2 P=L*s*ϭl=200*5*375=375000 N L—lõikeserva pikkus, mm; d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—mat...
tööl Eestis 14 4 tööl välismaal 1 2 õppimas välismaal 1 0 sõjaväes 2 2 kodus 2 1 · Joonistel on läbi töö nummerdatud allkirjad (Joonis 1. Autori poolt antud nimi) Näide: Joonis 1. RVG lõpetajate teejätk Viitamine Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm. peavad olema viidatud. · Tsitaat jutumärkides ja viide on kohe pärast jutumärke sulgudes. Näide: ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" (Liiv, 2011: 12). · Refereering enne lause lõpus olevat punkti või lõigu puhul pärast viimase lause punkti (Arrak, 1991: 117) Näide: Ametialane ettevalmistus tulevastel õpetajatel, treeneritel, arstidel ja teiste kutsealade esindajatel on tema sõnul minimaalne, mistõttu kaasneb inimeste oskamatus
puhul võiks arvestada õpetaja kinnitusega, aga veel parem kui sellisesse, mis kindlustaks sisemise tasustuse. · Üht ja sama ebameeldivusi tekitavat kohtlemist ei tohiks rakendada korduvalt: kui on tegemist noomitusega, peaks selle sõnastust muutma. · Üldiselt on parem, kui karistatakse nelja silma all, mitte teiste inimeste juuresolekul. (Macmillan, Forness & Trumbull, 1973, viidatud Krull, 2000, lk 518) Efektiivseteks karistusvormideks on õpilase kinnipidamine lühikeseks vestluseks, peale tunde jätmine, privileegidest ilmajätmine, isoleerimine, ühiskasuliku töö andmine (Saundres, 1979, viidatud Krull, 2000, lk 519). Vältida tuleks õpiülesanne kasutamist karistusena, kollektiivset karistamist, sarkastilisi märkusi, füüsilist karistust, direktori juurde saatmist, klassist välja saatmist. Nende võtete kasutamine võib oodatud tulemuse asemel hoopis
Vajadusel tuleb nõu pidada õpetajaga ja näidata talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui õpilane ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. Kui kasutatakse valmiskirjutatud lõiku raamatust või Internetist, peab sellele viitama, märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre, 2009). Kogu tööd ainult viitamiste peale üles ei ehitata, vaid viidatud lõigud tuleb siduda oma lausetega tervikuks. Uued lõigud algavad läbivalt ühtlase 5-7 tähemärgilise taandreaga. Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjutatakse lõpus, kui muu töö on valmis. Allajoonimist ja paksu kirja referaadis ei kasutata. http://vana.verska.ee/kool/Opetus/REFERAAT.htm http://www.kuidas.ee/607/kuidas-kirjutada-referaati
Kodune töö Transporditeaduskond Autotehnika Üliõpilane: Õpperühm: AT-31 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhtus...................................................................................................................................3 Mootori väline kiiruskarakteristika............................................................................................4 Ülekande skeem..........................................................................................................................5 Käigukast....................................................................................................................................7 Viidatud allika...
võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
