Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. 20. sajandi algul oli Eeru sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. 1958. aastal osteti Eeru kõrts muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aasta maikuust alates
............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 1 Sissejuhatus Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne- Eestis toimunud eestlaste vastuhaku katse, kus päevakorrale oli tõusnud Taanile kuulunud Põhja-Eesti müümine, sakslaste ja taanlaste võimu kukutamine. Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.Juutidele- araablastele Palestiina, ründasid Iisraeli riiki. Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna- Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õn...
Hoidis paljut endas Ei reetnud sõpru Ei tahtnud alla anda Ootas ja tundis, et liitlased tulevad ja nad Tegevustes andis endast kõik pääsevad maksimumi Ei lasknud teistel teha tegusid, mille käigus ka teda oleks karistatud Tegelase analüüs Põhikonflikt: Komandant Weberi ja vang 509 vahel 1. Probleem allkirjastamisega loomakliinikusse katsealusteks mineku kohta ("nuumamislaager") 2. 509 sai vastuhaku eest karistada 3. Rivistumisel meenus Weberile taas 509 nägu 4. Transpordi meeskonda minemata jätmine 5. Komandant Weberi tulistamine ja tapmine Tegelase analüüs Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon(tugevnemine): Komandandid vangid Komandandid - Vangid - Konflikti gradatsioon toimus Bucheri ja 509 vastuhaku ja nõustuva allkirja mitte andmise järel. Nad said karistada ja nad peksti julmalt läbi. Hiljem olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi
Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) 21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini kätte NSV Liidu laialisaatmine 1991 Liiduvabariigid kuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt)
NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid Franco väed suuremat osa Hispaaniast. 1939.a kevadel hõivasid nad Madridi ja 1.aprillil samal aastal kuulutas Franco end diktaatoriks. 5. Müncheni leping
Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumalateenistust peeti ainult taani keeles. Inglismaal oli poliitiliselt kõige tähtsam ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutati 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuningas oli siis Henry VIII
1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised
Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas. Valikuid ei olnud küll väga palju, aga neid siiski oli. Valikuid ei olnud ainult küüditamise ja vägivaldse värbamise ajal sõjaväkke. Eestlased olid näinud, kui piinarikas, julm, õudne on elada NSVL võimu all. Paljud eestlased ühinesid ükskõik kellega, et takistada Nõukogude Liidu uut okupatsiooni Eesti üle ja võidelda Punaarmee vastu. Üheks võimalustest oli
Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati suhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist tagasivallutamist. 1227 aastaks oli taas kogu Eesti ristitud.
Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09
Maarja Mägi 10B ,,Wilhelm Tell" Friedrich Schiller · Nimeta vähemalt 3 juhtumit, kui sveitsi maamehed olid foogti käsilaste nõudmistele vastu astunud ja millised olid vastuhaku tagajärjed? Esimesena toon näiteks juhtumi, kus Tell külastas oma isa, aga ta ei kummardanud kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama. Foogt sai aga sellest plaanist teada ning võttis Wilhelmi endiga kaasa ja pani ta vangi.
kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima....
presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. · 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. · 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. · 21
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisi...
olukorra väljakuulutamine, kuid ta keeldus. Gorbatsov suleti Kremmis koduaresti ning 19. August teatas RESK, et on võimu üle võtnud, ja n.ö haigestunud Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord. Moskva viidi jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ettevalmistatud- kontrolli all polnud massiteabevahendid ja sidekanalid. Lisaks ignoreeriti nende korraldusi nii Baltimaades, Moldoovias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku eesosas oli Jeltsin. Ta kuulutas RESK-i tegevuse seadusvastaseks ning riigipöörajad kurjategijateks. 20. august 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, mõni päev hiljem ka Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust. Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatsovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Paari nädala pärast, 21
Olenevalt inimesest, on neid, kes sõna otseses mõttes teevad kohe alguses püksid täis, vannuvad alla kõiges ja jätavad end saatuse hoolde, ilma võitlemata. Need, kes suudavad säilitada närvi, muutudes vastutustundlikeks, kel mõistus paneb nad tegutsema selle nimel, et jääda ellu. Kasutatakse kõike seni õpitut, elukogemusi ja kuulatakse juhi käsku, ükskõik kui alandav või trööstiv see ka poleks. Tagaliinis pole pääsu, sest käsk tuleb ülevalt ja vastuhaku korral ei halastata karistusega, isegi hukkamine pole takistuseks. Nukkudena liigutatakse neid malelaual edasi. Lahinguväljal muutuvad noormehed justkui loomadeks, tegutsedes instinktide ajel tappa ja võidelda ellujäämise nimel. Lahingus on noored ja vanad, ülemused ja alluvad, kõik nad on võrdsed ning ühesugune saatus ootab neid. Moodustades karja, saavad nad üle suurematest hirmudest ja tunnevad kaaslaste tuge, ühtekuuluvust, sest sõpra tuntakse hädas. Jagatakse
ohu korral. Eesti pidi loovutama Nõukogude Liidule Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski ümbruse. Lepingus on ka öeldud, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. Samalaadset lepingut suruti ka meie naaberriikidele peale. Selle lepingu allakirjutamisega tagasime endale relvajulgeoleku ning Venemaa õiguse kasutada meie maad omakasul. Nimetaksin seda vabatahtlikuks riigi ära andmiseks, samas, kas meil olnuks alternatiive? Vastuhaku korral, ilmselt oleks võetud meilt vägisi. Meil polnud võimu, me ei korraldanud mobilisatsiooni ning see oli ainus väljapääs vältimaks sõjalist konflikti. Asjad siiski ei läinud nii nagu loodetud. Eesti lennuvälja hakati kasutama Vene pommitajate poolt, kes kasutasid seda ära, et rünnata Soomet. 30 november 1939 Tavesõda, paljud eestlased pagesid Soome, et aidata neid ning salaja edastasime infot Punaarmee kohta. Need sündmused võivad olla põhjuseks, miks me
kriis NSVL, Suessi maailmas UK, Pr, kanali vähenenu Iisrael riigistami d, NSVL ne mõju Lähis-Idas suurenes Unga 195 Ungari, Meeleaval Kokkulep ri 6 NSVL dus Poola e NSVL ülest toetuseks vägede õus kasvas väljumise vastuhaku ks ks NSVL Budapesti mõju st, komm. vastu vastu võitlemise tugevnemi ne Karii 195 USA, Castro Raketibaa bi 6- Kuuba, diktatuur, sid kriis 196 NSVL NSVL ja likvideerit 2 Kuuba i, Castro
karistus armeest hoidumisel või deserteerumisel. Sõduril ei olnud õigust mõelda. Sõjas olnud inimesed ei soovinud teisi tappa, vaid tahtsid elada rahus. Vastuhakk valitsejate vastu tähendas kas vangistust või elu kaotust.Bryan Singeri filmis ,,Valkyrie" püüab peategelane teha lõppu sõjale, korraldades natsionalistlikul Saksamaal riigipööret. Rahu sõlmimiseks üritatakase atendaati sakslaste juhile Adolf Hitlerile, kuid see ebaõnnestub ning hiljem lastakse riigipöörde tegijad vastuhaku pärast maha.Sõduritel puudus valikuvabadus, nende jaoks pidi maailm olema must-valge. Inimesed, kes ei pooldanud valitsejate mõtteid, pidid loobuma oma väärtushinnagutest, et ellu jääda. Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad, kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada
b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased
Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte.
a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F. Franco Hispaania kindral. Juhtis vastuhaku 1936.a. 2. N. Chamberlain Briti peaminister. Tegutses Hitleriga kokkuleppele jõudmise suunas 3. Winston Churchill Briti konservatiiv. Osales koloniaalsõdades. Tegi ennustusi mida keegi ei uskunud, näiteks hoiatas ta kommunismi leviku eest ja nõudis selle viivitamatut hävitamist. 4. Ribbentrop Saksamaa poliitik. Sõlmis Molotoviga mittekallaletungi lepingu.' 5. Charles de Gaulle Prantsusmaa kindral. Lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa
Valgustuse vaimus Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon avaldati 1776.a 4. juulil. Selles põhjendati oma tegutsemisviisi, loeti ette kuningas George III kuriteod ja sellest järeldati õigus iseseisvusele. Sõja käik: Sõja algul olid inglased edukad, sest asumaade noor ühiskond ja Washington raskuste ees. Ka ei olnud asumaad ühtsed lahkulöömise idees (New York saatis rohkem mehi Inglise kuninga kui Washingtoni vägedesse). Vastuhaku pooldajaid hakati kutsuma patriootideks; kuninga toetajaid lojalistideks. Võidu peamised põhjused: Välisabi (Prantsusmaa, Hispaania, Holland aitasid koloniste)¸Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Uus taktika lahkrivi. Sõda lõppes 1783.a Versailles´ rahuga, kus Inglismaa tunnustas 13 koloonia sõltumatust. Hispaania sai tagasi Florida; Inglismaale jäid Kanada ja Newfoundland. Konföderatsioon 1781
kuningavõimu tugevdamiseks riigis. See saavutati läbi peetud võitluste aadlike ja hugenottide vastu, kõrgaadli koondamisega kuninga õukonda ning n-ö karistuskirjade sisseseadmisega. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4-aastane Louis XIV, kelle regendiks sai tema ema Austria Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe-
midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks. Sipoidide mäss Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh
Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv. Madalmaades hakkas kalvinism levima 1550. aastatel, see sai palju toetajaid ning seetõttu kaotas katoliiklus oma populaarsust, asi kujunes vihkamiseks ning vallandas 1566. aastal pildirüüste- ülestõusu, mille käigus hävitati umbes 5500 altarit, pühapilti ja kuju. Oalt poolt andis vastulöögi hertsog Alba kelle terrorirziimis hukati klavinistide vastuhaku peatamiseks mitu tuhat inimest. Kuna Hispaania ei suutnud oma kontrolli Madalmaade üle säilitada ja jagunes kaheks, Põhja- Madalmaad, kus valitses kalvinism ja Lõuna- Madalmaad, kus oli valitsev katoliiklus. 1585. toimunud vabadusvõitluses sai Lõuna- Madalmaa lüüa, kuid Põhja- Madalmaast moodustati Ühendatud Provintside Vabariik mida tänapäeval kutsutakse Hollandiks. Toimunud sündmused andsid tõuke Madalmaade kunsti ja teaduse arengule ja
aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal 1908 söendasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle natuke leebema ,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi
sammhaaval summutada ja tagasi konservatiivse poliitika juurde minna. 18. Milline tähtsus oli 20.saj alguses K.Pätsi tegevusel? Tooge näide. Sest tema algatusel asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond. 19. Milline tähtsus oli 20. saj alguses J .Tönissoni tegevusel? Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905.aasta lõpul mõisaid põletama ning kuidas likvideeris selle vastuhaku tsaarivõim? Rahvast kutsuti avalikule väljaastumisele. Toimus ülevenemaaline üldstreik. Sellepärast kahati mõisaid päletama ja mõisnike tapma. Vastu saadeti neile karistusalgad, kes hukkasid inimesi. 21. Kas 20.saj alguse inimene oli moodne ( eri valdkonnad)? Oli moodne,armastas kinos käia.Vöökoht oli rinna all,kerkis kleidiserv,kaunistusteks kasutasid idamaiseid pärlitega peapaelu. Inimestel oli palju oma vabaaega,said tegeleda rohkem endaga(sportimine)
minema. Samal ajal sakslased ja taanlased ristisid Kesk-Eesti väikemaakondades, Viru- ning Järvamaal võidu eestlasi, et saada nende üle poliitilist võimu. 1221. aastal püüdsid eestlased Tallinna vallutada, kuid see ei õnnestunud. (Arold, I. jt. 2013) III 1222 - 1227 1222 saarlased alistasid taanlaste ehitatud kivilinnuse ja see vallandas veelkord ülemaalise vastuhaku, mille tulemusel sai Eestimaa, välja arvatud Tallinn, mõneks ajaks vabaks. Ka venelaste abiga ei suudetud Tallinna vallutada. Kahjuks võtsid veel samal aastal sakslased ja taanlased järk-järgult Mandri-Eesti tagasi. Tartu alistus mandril viimasena. Kõige viimastena alistusid saarlased 1227. aastal. Seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. (Mäesalu, A, 1997). Miks muistsete eestlaste võitlust ei krooninud edu? Eestlastel puudus pidev eriväljaõpe,
Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides. Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomida asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesnanne oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseteks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nende päralt oli vahetu korraldav võim templites - Egiptu...
surnud kangelasena. Meie pädevamaid militaaranalüütikuid Leo Kunnas tuli mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes (23.02) välja versiooniga, kuidas asjad oleksid arenenud, kui Tallinn oleks Moskva pakutud vastastikuse abistamise pakti tagasi lükanud. Kunnas esitab hulga võrdlus-andmeid Eesti sõjaväe ja Puna-armee militaarse võimekuse kohta ja pakub meie toonasele sõjaväejuhtkonnale operatiiv-strateegilise tegutsemisplaani. Ta on veendunud, et kui oleksime sõjalise vastuhaku valinud, ,,vaevalt meil nii halvasti oleks läinud, nagu tegelikult läks" . Taas ei pääse me ajarännust. Maailmasõda oli alanud. Eesti oli üksi ja liitlasteta. Juunis oli Saksamaaga vastav leping sõlmitud, aga augusti lõpust sai selgeks, et Nõukogude Liidu aktsioone Baltimaadel Berliin ei takista. Rootsi kuulutas üle päeva oma neutraalsust. Jänkid oli otsustanud Vana Maailma hullusse mitte sekkuda. Londoni ja Pariisi toetus kallaletungi
1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco. Euroopa riigid ei sekkunud, leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp- sse relade vedu. It ja Sks toetasid Hisp relvade ja sõduritega, Rahvarinde valitsust toetas NSVL (võttis üle kogu julgeolekuteenistuse). 1937 Franco väed kontrollisid juba suuremat osa Hisp-st 1938 Hitleri positsioonid Sks-l ja rahvusvahelises poliitikas olid sedavõrd tugevnenud, et alustas maailmavallutusplaanidega. 1938 veeb esitas Austriale
vastutama. Süüdlased olid ka teised, kes tema käske täitsid ning oma võimu erinevates liiduvabariikides läbi surusid. Korea sõda 1950-1953 P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Poola 1956 NSV Liidu tehtud järeleandmised tekitas rahvas uut lootust. Poolas algasid ulatuslikud streigid. Toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Meeleavaldused suurenesid ning Gomulka sai rahva tahtel
1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (nostalgia) -(Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Noorem põlvkond oli loomult mitmekesisem. Kirjutati kõigest inimlikust ja maailmas toimuvast. Hakati rakendama uusi keelevorme
pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused
avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuorganid avasid tule ja puhkesid lahingud- isegi Nõukogude tankid ei suutnud Molotovi kokteilidega varustatud ungarlaste vastu. Imre Nagy, uue valitsuse juht, lubas tuua demokraatia ja Nõukogude relvajõud Budapestist välja viia. Tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu Kesk- ja Ida-Euroopas ja NSVLis. Lääneriigid polnud valmis toetama ülestõusu ning kardeti III MS puhkemist ning öeldi, et ei tulda appi. NSVL surus 4.november 1956 vastuhaku jõuga maha. Ungarlased palusid abi ÜROlt, aga seda ei tulnud. Novembri lõpuks oli ülestõus lõplikult maha surutud. ( Ungarist põgenes 180 000, hukkus 3000 ja arreteeriti 20 000 inimest. ) Arreteeriti ka Nagy, talle pakuti elu, kui mõistab ülestõusu hukka. Ta keeldus ja 1958 ta poodi üles. Suessi kriis 1952. a kukutati Egiptuses monarh. 1956 riigistas uus valitsus Suessi kanali. NSVL toetas Egiptust (Eg), varustas relvadega. 1956 sügisel ründas Iisrael
Tänu temale on elu ja elukorraldus pidevas muutumises. ,,Vastuhakust sünnib teadlikuks saamine, nii ähmane kui see ka poleks: äkiline ehmatav äratundmine, et inimeses on midagi, millega ta võib end olgu või hetkeks samastada. Mitte kunagi varem ei olnud mässaja seesugust samastumist tõeliselt kogenud. Enne vastuhakkamist kannatas ori välja kõik talle esitatud nõudmised. Sageli täitis ta kuulekalt korraldus, mis väärinuks hoopis enam protesti kui käsk, mis viimaks vastuhaku vallandas. Ta leppis nendega kannatlikult, ehkki sisimas võib-olla protesteerides, ent kuna ta vaikis, oli ta pigem mures oma vahetu kasu pärast kui teadlik oma õigustst. Ühes kannatuse kaotamisega, kannatamatusega, saab seevastu alguse reaktsioon, mis võib laieneda kõigele, millega varem lepiti." (A. Caus ,,Mässav inimene" lk. 28) Selline käitumine on tavaeluski suhteliselt tavaline, küll kergematel asjaoludel ja mõjutustel, kuid siiski
laiali. Riigipöörajatel oli kavas lämmatada vaba-duspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega. Moskva kesklinna viidi oma jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ette valmistatud. Kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid. Riigipöörajad olid veendunud, et nende korraldusi ei söanda keegi ignoreerida. Ometi tehti seda nii Baltimaades, Moldaavias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. Sündmused liikusid avaliku vastasseisu suunas ka Baltimaades. Riigipöörde esimese päeva hommikul teatas Balti
Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu ka...
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused...
Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Seda päeva peeti (küll sõltumata mustpeadest) keskmisest pidulikumaks ka dominiiklaste ordus. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased. Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ?veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati. Pühakute elulugude uurijad kahtlevad sügavalt selle pärimuse tõepärasuses, küll aga võib
piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal. 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga
ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid psüühika- ja käitumishäireid. Hüperkineetiline laps on sageli: 1) hoolimatu ja impulsiivne, 2) temaga juhtub sageli õnnetusi ning 3) pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. 4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust.
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi diktatuuri. 1936. a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It. ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu
Poola etteotsa, kes lubas siiski, et Poola ei lahku sotsalismileerist. Ungari ülestõus * 1956 oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle alvalikus vastuhakuks * Avati tuli rahva pihta ja puhkesid tänavatel lahingud ning osa rahva vastu saadetud sõjaväeüksustest läks ülestõusnute poole üle. * Ametisse seati uus valitsus juhi Imre Nagyga eesotsas * NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist ja surus vastuhaku veriselt maha. Nagy poodi üles. Suessi kriis 1956 * 1952 toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati, võimule tulid pahempoolsete suundumustega poliitikud. * 1956 riigistas uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega * Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega * 1956 sügisel ründas Egiptust inglaste mahistusel Iisrael, appi tulid ka Prantsusmaa ja
feodaalseid olusid, kujutades mõisniku ja talurahva võitlust XVIII sajandi lõpul.Nähtavasti on see roman sündinud ajalooliste jutustuste menu mõjul. Paigutanud sündmustiku ajavahemikku 1792-1830, maalib Kõrv jutustuse algupoolel masendava pildi pärisorjuslikust külast, mis ägab saatanlikult julma paruni ikkes. Ahistatuna vastuhakanud pärisorjade poolt lubab mõisnik surmahädas nende olukorda parandada, kuid hiljem kutsub sõnamurdlikult kohale sõjaväe ja laseb vastuhaku eestvedajad läbi kadalipu ajada ning siberisse saata. Külanoormees Henno, kelle mõrsja on langenud isanda ihade ohvriks ja enda uputanud, tapab alatu paruni ning põletab häärberi. Siitpeale jutustus nagu murdub, votes sotsiaalsetekonfliktide asemel vaatlemisele psühholoogilise probleemi: Henno koolitatud poja Villemi ja parunu tütre-tütre Emilie armastus peab purunema vana vaenu ja omaaegsete saatuslike konfliktide pärast. Jutustuse lõpposa maksab lõivu kiriklikult moraalile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
