Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Šveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades (0)

Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Šveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades
Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Šveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad.
Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöördus ta lõpuks tagasi Wittenbergi ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud . Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555 . aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes.
Šveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Šveitsi. 1525 . aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit , mitte kiriku traditsioonist ja kirikuisadest, kuid tema arvates oleks pidanud pühakiri olema ühiskonna ilmaliku poole korralduse mudeliks. Calvini toetajaks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520 . aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas.
Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama . 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik kloostrid suleti ja maad konfiskeeriti, samuti keelati patukahetsuskirjade müük ja tehti lõpp pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi „ Reetmise akti“ milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad.
Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks , kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse pärast reeturiks ning katoliiklased olid samuti tema suhtes umbusklikud. Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv.
Madalmaades hakkas kalvinism levima 1550. aastatel, see sai palju toetajaid ning seetõttu kaotas katoliiklus oma populaarsust, asi kujunes vihkamiseks ning vallandas 1566 . aastal pildirüüste- ülestõusu, mille käigus hävitati umbes 5500 altarit, pühapilti ja kuju. Oalt poolt andis vastulöögi hertsog Alba kelle terroriržiimis hukati klavinistide vastuhaku peatamiseks mitu tuhat inimest. Kuna Hispaania ei suutnud oma kontrolli Madalmaade üle säilitada ja jagunes kaheks, Põhja- Madalmaad, kus valitses kalvinism ja Lõuna- Madalmaad, kus oli valitsev katoliiklus. 1585. toimunud vabadusvõitluses sai Lõuna- Madalmaa lüüa, kuid Põhja- Madalmaast moodustati Ühendatud Provintside Vabariik mida tänapäeval kutsutakse Hollandiks. Toimunud sündmused andsid tõuke Madalmaade kunsti ja teaduse arengule ja tõstsid nad juhtivate kultuuririikide sekka.
Reformatsioon muutis elu nii Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal kui ka Madalmaades. Tagajärjed olid küll erinevad kuid neid kõiki ühendas ülestõus kaoliku usu vastu. Saksamaal oli nüüd lubatud kaks erinevat usku ja kiriklikud tegevused muutusid palju lihtsamaks ja odavamaks. Šveitsis lihtsustati samuti jumalateenistusi, kuid seal hävitati lisaks kirikutele kuulunud vara. Inglismaal kehtestas oma korra uus kuningas Henry VII kes määras riigi uueks usuks anglikaani usu, kõik kes uskusid midagi muud, hukati. Prantsusmaal tagajärjed kõige masendavamad, tekkinud kodusõdades hukkus väga palju inimesi, samas jäi seal ikkagi valitsevaks usuks katoliiklus. Madalmaad jagunesid kaheks ja tekkis kaks uut riiki, veel andsis toimunud sündmused tõuke mis viisid need Madalmaad juhtivateks kultuuririikideks.