India ajalugu (0)

India
Sissejuhatus
India ajalugu ulatub umbes 8500- 9000. aasta tagusesse aega, mil esimesed paiksed inimesed asusid tänapäeva Madhya Pradeshiﾧ osariiki elama. Järgnes pikkade traditsioonidega aastatuhanded. Portugal, Hollandi Vabariik, Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik asutasid juba 16. sajandil oma kaubajaamad India piirkonda ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856 . aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka sipoidide mässuks. Mäss pani kolooniate võimu küll kõikuma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks.
Sipoidide mäss
Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid . Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a. oli rahu taastatud.
Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine , viimane valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon.
India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877 . a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär , kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks. Nad leppisid olukorraga ja olid edaspidi inglastele igati kuulekad. Selle tasuks jäeti neile nende riigid, varandus ja võim alamate üle.
19. ja 20.sajandil toimunud arengud
19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi lõpul jõudsid Indiasse paljud euroopa tsivilisatsiooni hüved: auto, kino, elekter . Euroopaliku hariduse levik soodustas India kultuuri uut tõusu.
19. sajandi lõpul kujunesid Indias soodsad tingimused rahvusliku liikumise tekkeks. Kujunenud esialgu piirkonniti, rajas liikumine 1885. a. ülemaalise India Rahvuskongressi, millest sai India juhtiv poliitiline partei. Tema programm oli mõõdukas, reformistlik.
Vastukaaluks hindude juhitud India Rahvuskongressile lõid moslemid 1906. a. Moslemi Liiga.
20. sajandi algul tekkis Indias mitu liikumist, mis olid suunatud Suurbritannia ülemvõimu vastu: võitlus omamaise eelistamise eest, inglise kaupade boikoteerimine, liikumine omavalitsuse eest. Inglaste reformikatsed ei andnud loodetud tulemusi.
Esimese maailmasõja aastail hakkasid Indias populaarsust võitma Mahatma Gandhi ideed vägivallatust vastupanust Suurbritannia ülemvõimule ning mittekoostööst inglastega.
India rahva iseseisvusvõitlust juhtis kahe maailmasõja vahel erinevaid poliitilisi suundi ühendav India Rahvuskogress. Pärast teise maailmasõja lõppu kandis võitlus lõpuks vilja. 1947. a jaotas suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominioonik: hindulistlikuks Indiaks ja Islamiusuliseks Pakistaniks. Kusjuures nende kahe riigi piirid pani inimene, kes polnud ise kunagi indias käinud ning kes ei teadnud eriti moslemite ja hindude liikumise piire . 1950.aastatel said neist iseseisvad riigid, mille areng kulges aga eri suunas. Indias valitses edaspidi üldiselt demokraatlik kord, Pakistanis juhtisid aga põhiliselt sõjalised diktaktuurid. Indial olid üsna head suhted NSV liiduga, Pakistani juhid otsisid toetust USA-lt. Mõlema riigi omavahelised suhted on olnud algusest peale väga pingelised , mitu korda on puhkenud ka sõjalised konfliktid.
Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti Jﾧammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965, 1971 ja 19ﾧ99ﾧ. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) blokivälisusliikumiseﾧ asutajaliige.
Indial on ka tuumarelv . Pärast eﾧsimest tuﾧumakatsetust 197ﾧ4. aastal toimusid järgmised viis katsetust alles 1998. Alates 1991. aastast on mﾧajandusreformid toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.
Kasutatud kirjandus: Maailma ajalugu 1600-1918 II osa.
https://et.wikipedia.org/wiki/India
Ajaloo õpik II osa