Mis on sõdade sõnum? (6)

Mis on sõdade sõnum?
Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon , ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe?
Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil , kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque ’i romaan „Läänerindel muutuseta“ kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pidev hirmu all olemine murrab sõduri terveks eluks. Sõjas osalenud ei suutnud kohta leida ka rahu ajal. Samas valitsejad , kelle käsutustes olid massiarmeed, nägid ainult arve, kuid mitte iga sõduri läbielamisi ja piine. Niimoodi on käske kerge jagada, kui ei pea ise rindel olema.
Süütud inimesed, kellel olid omad unistused, olid sõja ohvrid , nii sõdurid kui tsiviilisikud. Sõjaväes on käsu täitmine kohustuslik ning mitte allumine toob karistusi. Samamoodi järgneb karistus armeest hoidumisel või deserteerumisel. Sõduril ei olnud õigust mõelda. Sõjas olnud inimesed ei soovinud teisi tappa, vaid tahtsid elada rahus . Vastuhakk valitsejate vastu tähendas kas vangistust või elu kaotust.Bryan Singeri filmis „Valkyrie“ püüab peategelane teha lõppu sõjale, korraldades natsionalistlikul Saksamaal riigipööret. Rahu sõlmimiseks üritatakase atendaati sakslaste juhile Adolf Hitlerile, kuid see ebaõnnestub ning hiljem lastakse riigipöörde tegijad vastuhaku pärast maha.Sõduritel puudus valikuvabadus , nende jaoks pidi maailm olema must-valge. Inimesed, kes ei pooldanud valitsejate mõtteid, pidid loobuma oma väärtushinnagutest, et ellu jääda.
Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad , kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada.Eesmärkide saavutamiseks kasutakse rahvast kui relva, et saavutada oma tahtmime. Valitsejad üritavad näidata sõda postiivsena, mis tooks parema tuleviku, kuid reaalsus on kaugel sellest. Propaganda on võimeline inimeste kriitlise meele alla suruma ning panema elanikkonna teist rahvast vihkama.Samas rindel olles mõistetakse, et rahvas, keda peetakse vaenlaseks on tegelikult samasugused inimesed kui nad ise. Clint Eastwood filmis „Kirjad Iwo Jimalt“ näitab, kuidas Jaapanis tehtud propaganda paneb inimesi mõtlema ameeriklastest kui alatutest inimestest. Kui ameeriklasest sõdur Sam saab kuuli tabamuse ning võetakse kinni, annab ohvitser Takeichi käsu teda ravida ja hiljem jaapani sõdurid mõistavad, et ta oli täpselt samasugune inimene kui nemad ise.Rahu ajal, ilma valitsejate vaenu õhutava propagandata, elaksid rahvad omavahel rahus, mitte ei sõdiks oma vahel.
Tänapäeval käib sõda Iraagis ja Afganistanis . Mõlemad riigid on okupeeritud Ameerika Ühendriikide ja NATO liikmesriikide poolt. Iraagis oli eesmärgiks kukutada diktaator Sadam Hussein ning Afganistanis võidelda terroristliku organistatsiooniga Taliban. Samas pea iga päev tuleb teateid sõjakolletes hukkunud sõduritest ning tsiviilisikutest. Sõdurite kodumaal, eriti Ameerika Ühendriikides, ollakse sõja vastu. Micheal Moore filmis „Farenheit 9/11“ palub ta kongressiliikmelt saata oma lihane poeg sõtta, mille peale keeldutakse. Samas kongress oli kiitnud heaks otsuse saata sõtta sõdurid.Riigijuhid mõtlesid järjekordselt enda heaolu peale, mitte, et oleks mõeldud inimeste peale, kes lähevad sõtta võitlema nende eest.
Sõjas ei ole võitjaid, vaid kõik kaotavad . Need riigid, kes ka peale jäävad on samuti kaotajad , kuna ka nende sõdureid on langenud. Lisaks laostab sõda riikide majandust ja nõuab suuri kulutusi. Valitsejate arvates on riik võitja kui suudab alistada vaenlase.See on võit valitsejatele, mitte ühiskonnale. Riigijuhid saavad nii näidata, et sõda oli vajalik. Tegelikkuses ei osata hinnata kahju, mida kannab ühiskond aastaid. Remarque’i romaanis „Läänerinel muutuseta“ oli idee, et valitsejad, kes sõda tahavad, läheksid oma vahel kokku ja võitleksid aluspesu väel ning publik saaks seda pealt vaadata.Niimoodi saaksid valitsejad oma soove rahuldada ning süütud sõdurid ei peaks lahingutes hukkuma.
Sõdade sõnumiks võib pidada tulemusetust, kuna ühiskond ei võida sõjast. Ainus saavutus on valitsejate rahulolu. Nad on saanud oma kirgi rahuldada hiiglaslikul malelaual, kus sõdurid on etturid, keda ohverdades saavutakse oma tahtmine. Verevalamine lõppeks kui valitsejad suudaksid oma isiklikud huvid alla suruda ja leida rahumeelseid alternatiive sõjale.