Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...
Plasmiidid väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb
folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. ·Ülesanne : toodavad meessuguhormoone Munandimanused - paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. ·Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! Eesnääre - asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava.
Asjatundjad teavad paljusid reegleid, nendest mõned on küllaltki praktilised nõuanded. Näiteks ei tohi selle filosoofia kohaselt mingil juhul istuda seljaga ukse poole: sellist asendit kutsutakse "noaga selga". Samuti ei tasu istuda seljaga akna poole: teie energial tekib soov tänavale murda. Töölaud ei tohi olla nurka või kappide vahele surutud ning selle ees peab olema vaba ruum, mis sümboliseerib tõusu karjääriredelil. [2] Kui silme ees seisab sein või vahesein, on hädavajalik suurendada nägemisperspektiivi, tuleb asetada ette näiteks metsa- või järvepilt. Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised. [2] 2.2 Tugitool edu võti
Sisalikud toituvad põhiliselt ussidest, putukatest ja tigudest. Roomajad hingavad ainult kopsudega, sest kuiva naha kaudu ei ole hingamine võimalik. Nende kopsud on niivõrd arenenud, et hapnikust jätkub rohkem elutegevuseks. Seoses sellega, et kogu hapnik saadakse kopsude kaudu, on täiustunud roomajate vereringe, tähtsaks on muutunud kopsuvereringe. Ka süda on täiuslikum kui kahepaiksetel. Enamikul roomajatel on süda kolmeosaline. Kuid erinevalt kahepaiksetest on neil vatsakeses väike vahesein, mis osaliselt eraldab hapnikurikka vere hapnikuvaesest. Seepärast liigub roomajate südamest kehasse hapnikurikkam veri kui kahepaiksetel. Roomajad on kõigusoojased. Nad vajavad sooja elupaika. Roomajatel on hea nägemine ja haistmine. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad nad oma kaheharulist keelt. Nad tunnevad ka hästi maapinna võnkumisi. Rästik ja nastik kuuluvad madude hulka. Madudel pole võimalik eristada kaela, kere ja saba piirkonda. Neil puuduvad jäsemed
kinnitatud soojusisolatsioon; c) heliisolatsioon, d) niiskusevastane isolatsioon; 1- isoleeritav pind, 2- soojusisolatsiooni kiht, 3- alusrest, 4- kattematerjal, 5- keevitatud tihvt, 6- kruntvärv, 7- niiskuskaitsekiht, 8- seib, 9- dekoratiivne kattematerjal, 10-.tsementalus, 11- tsemendipiimaga täidetud vahe, 12- keraamilised plaadid. Joon. 9.7. Ruumide viimistlus; a) kattematerjali paigutuse skeem; b) tulekaitse isolatsioon: 1- vahesein, 2- tugi, 3- splint, 4- isolatsioonimaterjal, 5- nurkterasest tugi- rest, 6- tulekaitsekiht, 7- mittepõlev kattematerjal, 8- kinnituskruvi. c) viimistluskatte karkass-süsteem: 1- karkassi sektsioon, 2- dekoratiivne plastmass- profiil, 3- paneeli moodul, 4- plastmassist põrandaääreliist, 5- tekikate, 6- nurk, 7- kinnituspolt. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Asjatundjad teavad paljusid reegleid, nendest mõned on küllaltki praktilised nõuanded. Näiteks ei tohi selle filosoofia kohaselt mingil juhul istuda seljaga ukse poole: sellist asendit kutsutakse "noaga selga". Samuti ei tasu istuda seljaga akna poole: teie energial tekib soov tänavale murda. Töölaud ei tohi olla nurka või kappide vahele surutud ning selle ees peab olema vaba ruum, mis sümboliseerib tõusu karjääriredelil. [2] Kui silme ees seisab sein või vahesein, on hädavajalik suurendada nägemisperspektiivi, tuleb asetada ette näiteks metsa- või järvepilt. Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised. [2]
Tabel 1. Kontoris asuvate esemete paigutus ja nende tähendus Mingil juhul ei tohi istuda seljaga ukse Sellist asendit kutsutakse "noaga selga" poole Ei tasu istuda seljaga akna poole Energial tekib soov tänavale murda Töölaud ei tohi olla nurka või kappide See sümboliseerib tõusu ja edu vahele surutud ning selle ees peab olema karjääriredelil vaba ruum ,,Kui silme ees seisab sein või vahesein, on hädavajalik suurendada nägemisperspektiivi, tuleb asetada ette näiteks metsa- või järvepilt. Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised." (Pelgulinna gümnaasium, 2012)
200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12
Ofen der -'' ahi Parkplatz der -''e (liiklusvahenditele) parkla Planung die -en planeerimine Querbalken der -'' ristpalk Raum der -''e ruum Raumklima das x ruumikliima Relief das -e reljeef Rohstoff der x toormaterjal Rückwand die -''e tagasein Schalldämpfer der - helisummuti Scheidewand die -''e vahesein Schleuse die -n lüüs Schornstein der -e korsten Schraube die -n kruvi Seitenwind der -e küljetuul Skelettbau der -ten sõrestikehitus Stahl der x teras Stahlbeton der x terasbetoon Steckdose die -n seinakontakt Steinbau der -ten kiviehitis Stockwerk das -e korrus Strebe die -n tugipost Strick der -e köis
segregeerimiskoode? Segregeerimiskood SG26-le. Lisaks: kui konteinerlaevade tekil asetsevad klassidesse 2.1 ja 3 kuuluvatelt kaupadelt, säilitatakse minimaalne vahemaht kahe mahuti ruumi kohta, säilitatakse ro-ro-laevadele paigutatud 6-meetrine rööpmevahe. 7.2.4 Segregeerimistabel Barium powder, pyrophoric ohuklass on 4.2 ja Ammonium bichromatel ohuklass on 5.1. Segregeerimistabel näitab, et ohuklassiga 5.1 ja 4.2 ained tuleb (2) eraldada (separate from) - laevas 6 m või vahesein. Uue pakkimisviisi valimin e Pakime piiratud kogustes (LQ) 4 kasti x 25 x 1kg Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõ Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) LQ välispakend ei pea olema tüübikinnitusega Pakendi märgistamine (CLP märgistus ainult sisepakendile) Kastid pakime alusele ja kinnitame alusele kilega, millele kanname LQ märgi ning kirja OVERPACK (KATTEPAKEND) LQ märk 100x100 mm
jätkatakse neid kniisid kasutades. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vaheseinad Vaheseintel on tähtis roll laeva põiktugevuses, eriti parrastele mõjuvate pingete puhul. Jagades laeva pikisuunas sektsioonideks, kaitsevad nad seda ka võimaliku tulekahju või lekke korral. VEEKINDEL VAHESEIN 1 Bracket Braket 2 Deck longitudinal Karlings 3 Stiffener Jäikusribi 4 Tweed deck plating Vaheteki plaadistus 5 Watertight bulkhead Veekindel vahesein 6 Double bottm Topeltpõhi 7 Watertight floor Veekindel floor Pillerid Kõikidel laevadel peavad olema järgmised veekindlad vaheseinad: · Põrkevahesein e põrkesott, mille kaugus vöörist peab jääma vahemikku 5-8% laeva
poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos
säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid – valkude süntees Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb
poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos
Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee
·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks.
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30 Südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior
B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone.
Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht
hooned nagu Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Olevi ja Kanuti gildi hooned. Kuidas paigutati elamud tänava äärde keskajal? Keskajal paigutati majad linnamüüri sisese maa-ala kitsuse pärast vahetult üksteise kõrvale. Osadel hoonetel on lausa ühine vahesein (Näiteks: nn ,,Kolm Õde" Pikal tn.). Kus asub Taani kuninga aed? Taani kuninga aed on Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala
kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. . Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse
→ kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Tähtsamad vaheseinad on veekindlad ja veekindlate vaheseinte vahel on vähem olulised vaheseinad mis jagavad ruumis mitmeks. Minimaalne põikvahesein kaubalaevadel on: vööris (collision bulkhead), ahtris ahterpiigi ees, ja veekindlad seinad peavad olema kummalgi pool masina ruumi. Põrkevahesein peab olema piisaval kaugusel, et ei saaks kokkupõrkel vigastatud, kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead). Lainelisus võimaldab loobuda tavapärastest tugevdusribidest. Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab tagama ahtriosa veekindluse. Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui
õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia. vahesein parenhüümis progresseeruv tõusust kopsuringes t Avaldub kroonilise ad on protsess, mida e produktiivse köhana hävinenu iseloomustab
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
Pidi mõne aja pärast uuesti veresoontekirurgile pöörduma, ent pole seda teinud. Stenokardiliste vaevuste tõttu korraldatud veebruaris 2009 selektiivne koronarograafia 24h Holter-monitooring (06.10.09): kodade virvendus. Absoluutne arütmia. Keskmine südame löögisagedus 69x´. 353 polütoopset ventrikulaarset ekstrasüstolit, 16 pausi, 63 bradükardia episoodi. Viljandi Haiglas tehtud ehhokardiograafia 16.12.09.: vasaku vatsakese üldine süstoolne funktsioon kergelt alanenud, vahesein kergelt hüpertroofiline, diastoolne funktsioon häirunud. Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm. Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik korda, valmis koostööks, sõralik. Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38
Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist: Meioos I 1. I interfaas Toimub DNA kahekordistumine Tsetrioolid kahekordistuvad 2. I profaas
koevedelikku nimetatakse lümfiks Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ning paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi pea, kaela ja rinna vasakult poolt ning vasakust ülajäsemest, kõhuõõnest ja alajäsemetest ning suubub vasakusse veeninurka. Toomasoon, lümfifolliikul, viimasoon, säsi, lümfisiinus, kihn ja vahesein Kubemes, küünarlohus, kaenlaaugus, kaelas ja põlves.
säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad Tüll – kotitaoline kasvaja , moodustub soontele lähedal olevatest parenhüüm rakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Astmeline perforatsioon - Vahesein lülide vahel on liigiti erinev: kase- ja lepapuidus esineb nn astmeline perforatsioon (redelperforatsioon!), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed. Millistest rakkudest koosneb konkreetne kude? Kattekude – asub taime pealispinnal
Kaljukuppel Kaljukuppel (Masjid Qubbat As-Sakhrah) on islami pühapaik ja peamine maamärk Haram al- Sharifi mäel Jeruusalemmas. See valmis aastal 691 ning on seega vanim alles olev islami ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et se...
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos Meioos on rakujagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Meioosil
Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge). Süda on neljakambriline. Neid kambreid nimetatakse kodadeks(2) ja vatsakesteks(2). Vasaku poole vahel on vahesein. Südamesiseselt veri vasakult paremale ja vastupidi levida ei saa. Südame kambreid eraldavad ükteisest ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: 1) Atrioventrikulaarklapid-neid on omakorda 2: a) Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP b) Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE *klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi
Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad väliskeskkonnast 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel?
- korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape - moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine - lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni - rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma - moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein - tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad selle väliskeskkonnast. 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8
scabellum ka scamnum, jalapink scaenae frons dekoreeritud kahe- või kolmekordne lava tagasein Rooma teatris smalt klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud sokkel - (lad.k. socculus 'kingake') hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus spina (lad.k. 'selgroog'), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein, asetses pikitelje suhtes nurga all summa cavea kõige kõrgem pingiridade tsoon caveas vähemtähtsatele ühiskonna liikmetele taberna kõrts ja võõrastemaja Rooma teede ääres; Rooma elamus veranda või varjualune ümber aatriumi või pood tablinium Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum tabularium (riigi)arhiiv tepidaarium leige ruum antiikaja termides termid (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga
leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujunev uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest, millest omakorda ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärna jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Kudede parandamiseks Kõik organismi rakud peaaegu mitte kunagi ei lähe mitoosi: Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe ja silmaläätserakud. Maksarakud
*jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus. Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; Lihtpooriga vahesein, simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein. Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid, *aplanospoor. Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne *karüogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt mõisted - mittesuguline *eos, arengustaadium jmt. Mutualism, mutualism - vt. sümbioos. Monotropoidne mükoriisa, monotropoid mycorrhiza mükoriisa tüüp, mis tekib
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 ...
ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad) Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja päristuumsete rakkude jagunemiseks. 8. Meioosifaasid, neis toimuv. Meioosi I jagunemine Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid. Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. 8 Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumine Heli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas
Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? ajutine embrüonaalne struktuur, mille rakud annavad aluse mitmetele eri rakutüüpidele teke - neuraalse induktsiooni teel BMP (bone morphogenetic protein) taseme reguleerimisega derivaadid - nt PNS neuronid ja gliia rakud, melanotsüüdid, näo piirkonna kõhred ja luud, keskkõrva luukesed, osaliselt tüümus ja kilpnääre, neerupealiste säsiosa, südame vahesein Kuidas on neuraalhari regionaliseeritud? (pea, kere, südame, ristluu, kaela NH) Millised struktuurid arenevad vastavatest NH regioonidest? NH rakkude migratsiooni teed (pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon, kere NH migratsioon) pea - e kraniaalne neuraalhari - sellest arenevad näo- ja peapiirkonna kõhred, luud ja muu sidekude, PNS neuronid, gliia, pigmendirakud. Need rakud võtavad osa neelutaskute seinast ja annavad alguse tüümusele, hamba odontoblastidele ja sisekõrva kõhrele
lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumineHeli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas. Osa helilainetest neeldub nimetatud elementidesse, ülejäänud peegelduvad edasi. Kui
Silluseplokid toeta- tida seina kahjustumist. kohe kelluga ära. Nurkades laotakse eri takse tugiprofiilile. 9 Kulud ja meetodid 42-0290 Sarrustamine 72. Vaheseinaplokid sarrustatakse tööjoo- niste kohaselt. Tavaliselt sarrustatakse sein siis, kui plokid täis valatakse. Valamine 73. Vahesein valatakse tavaliselt ruumi kõr- gusele vastavate osadena. Seinad, mis on kõrgemad kui 2,5 m, valatakse kahe või enama osana. Töövuugis jäetakse betooni pind ülemise plokirea poole peale. Vuugis peab olema piisav vuugi- sarrus. 74. Vaheseina tugevdamiseks võib seina osaliselt või täielikult betoonida. Betoo- nimisega võib tugevdada näiteks ukse- põskesid, seinajoone murdekohti või kõrvaltarindite kinnituskohti. 75
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
