Seksiaabits (0)

Seksuaalaabits

klimakteeriumiks, esineb naistel sageli erinevaid kaebusi: näiteks kuumahood, öised higistamised, unehäired, meeleolu muutused ja tupekuivus. Mehe suguelundid - munandid, munandimanused, eesnääre, seemnepõiekesed, seemnejuhad, sugutisibulanäärmed, munandikott, suguti, sugutilukk. Munandid, -kott ­ munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni. Mehel on tavaliselt kaks munandit. Munandid paiknevad munandikotis. Seemnejuha ­ munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine. Seemenpõieke ­ paiknevad eesnäärme kohal. Ülesanne: toodavad nõret, mis vedeldab spermat. Suguti e. peenis ­ väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha). Seemnerakk ­ enamike suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk. Sperma e

Sken Selge Andrus Vaarik  Homoseksuaal ­ homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal ­ on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal ­ heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid ­ tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas ­ naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael ­ asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad ­ naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon ­ korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naist

Seksuaal aabits

Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus ­ püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal ­ homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal ­ on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal ­ heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid ­ tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas ­ naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael ­ asub emaka alaosas. Emakakaelas on a

Seksuaalaabits

Seksuaalaabits Eva Maria Soodla 8.klass *Mõisted Naistega seoses  Click icon to add picture Click icon to add picture *Naiste suguelnudid Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! *Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades.

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Kuse-ja suguelundid

Suguti (lad.k) penis Munandikott (lad.k) scrotum Mis on munandikoti ülesanne? Seal on munandid, munandimanused ja seemneväädid. Millised osad eristatakse mehe sugutil? ● Lukis- eesmine jämendunud osa ● keha ● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga ja venitatav? tihedalt kokku kasvanud. Kuna liigub eesnahk taha poole? Erektsiooni korral. Mida teevad naiste suguelundid? Tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone