Mittetransleeritavate RNA-de (rRNA ja tRNA) transkriptsiooni peatumist või termineerumist soodustavad nendele molekulidele iseloomulikud sekundaarstruktuurid. Selleks, et vastavaid geene siiski transkribeeritaks, vajatakse spetsiaalseid antiterminatsiooni faktoreid nagu näiteks Nus valk (N-utilization, kirjeldatud esmalt faag lambda puhul) ja ribosoomi valk S10. Transkriptsiooni attenuatsioon Bakteritel on transkriptsioon ja translatsioon omavahel väga tihedalt seotud: parasjagu sünteesitavalt mRNA-lt algab kohe ka translatsioon. Nende kahe protsessi praktiliselt samaaegne toimumine võimaldab reguleerida transkriptsiooni termineerumist transkriptsiooni ja translatsiooni elongatsiooni kiiruste kaudu. Regulatsioon toimub spetsiifilistelt liiderjärjestustelt, millel on potentsiaal moodustada RNA sekundaarstruktuure ning sellesse ei ole kaasatud regulaatorvalke. Transkriptsiooni attenuatsioonil osalevad
transkribeerimise. Regulatoorsed valgud kontrollivad geenide transkriptsiooni operaatorite vahendusel. Operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid on: · Induktsioon on geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. · Repressioon on ekspressiooni vähendamine vastuseks metaboliidid kontsentratsiooni tõusule. mRNA transkriptsioonijärgne modifitseerimine Prokarüootides mRNA modifitseerimist ei toimu, sest translatsioon toimub vahetult pärast transkriptsiooni. Eukarüootides on mRNA modifitseerimine vajalik, sest mRNA transkribeerimine toimub tuumas, translatsioon aga tsütoplasmas. Sünteesi käigus muudetakse mRNA primaatseid transkripte kovalentselt nii 5' kui ka 3' otsast. Pre-mRNA koosneb eksonitest ja intronitest, kust lõpuks lõigatakse intronid välja ning mRNA lüheneb pea poole võrra. Geneetiline kood
4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot Eukarüoot Haploidne genoom Diploidne genoom Üks kaheahelaline DNA rõngasmolekul Mitu (varieerub liigiti) lineaarset kromosoomi Tuum puudub, kromosoom lihtsalt tuumapiirkonnas Tuum ümbritsetud membraaniga Info transkriptsioon ja avaldumine toimub samas Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad eri aegadel kohas ja kohtades DNA enamasti pidev (organiseerunud operonidesse) DNA katkendlik (jaotunud introniteks ja eksoniteks) 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Meioos Moodustub 2 uut diploidset rakku. Moodustub 4 uut haploidset rakku. Ei toimu kromosoomide ristsiiret. Kromosoomide ristsiire toimub.
mRNA-sid ja valke. Alternatiivne splaising võib toimuda samas raku tüübis vastuseks erinevatele keskkonna-ja raku arengut määravatele signaalidele. Post-translatoorsete modifikatsioonidega saab anda osadele valkudele erinevaid funktsioone (nii, et need näivad erinevate valkudena). 9. Missugusi geneetilise info vahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. · Transformatsioon geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest rakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pärilik muutus raku omadustes. Võõras DNA satub raku koosseisu ja sellelt hakatakse geene eksprsesseerima. Eristatakse viirusliku päritoluga DNA lisandumist (transduktsioon), bakterite vahelist kontakti (konjugatsioon). Koekultuuris eukarüootsete rakkude transformatsiooni kutsutakse transfektsiooniks.
27. Transkriptsioon. Transkripsioonil moodustuvad DNA alusel mRNA, rRNA, TRNA molekulid. 28. Geneetiline kood. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Geneetline kood on (suhteliselt) universaalne st ühesuguse nukleotiidse järjestusega mRNA molekulidelt sünteesitakse erinevates organismides sama aminohappelise järjestusega valgud. 29. Translatsioon. Translatsioon algab initsiaatorkoodonist ja lõpeb stoppkoodoniga. rRNA translateeritav osa määrab ära sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 30. Valgusünteesi regulatsioon. Rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigie nende protsesside jooksul muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub geenide avaldumine. Seega on esimene regulatsioonitasand transkriptsioon.
eest, kontrollivad kasvu jne. 17. Geneetiline kood - kogum 64 koodonist (triplet kolmest nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. 19. Translatsioon peamine osa valgu sünteesist, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel ehk valguahel. Translatsioonil on 3 faasi: 1. initsiatsioon - ribosoom ankurdub mRNAle start-koodoni (AUG) lähedal. See faas lõpeb, kui tRNA molekul metioniiniga tunneb ära start koodoni ja kinnitub sellele. 2. elongatsioon - aminohapetest koosnev polüpeptiidi ahel pikeneb vastavalt koodonite infole. Igale koodonile toob tRNA molekul vastavalt järjestusele
2)Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga. Ei ole vaja spetsiifilist järjestust mRNA molekuli alguses, mis paarduks rRNA-ga ribosoomis, vaid initsiatsioonifaktorite hulgas on spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein), mis seondub mRNA 5´-otsas oleva 7- metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Seetõttu algab eukarüootides translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Nii nagu prokarüootides, on ka eukarüootides olemas spetsiifiline initsiaator-tRNA, tRNAiMet, kus i tähendab initsiaatorit. 67)Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. koosneb kolmest etapist: 1)Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA molekulis. Selleks peab aminoatsüül-tRNA olema assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTP-ga.
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...
Rootorid Eesti Lennuakadeemia Kopteri lennudünaamika · Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile vajalikus suunas. Bell 260 Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kopteri rootori ülesandeks on tekitada aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge. Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine...
moodustunud kaksikspiraal o Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA RNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. o Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine Kaksikheeliks käändub lahti o Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel o Valgu biosüntees mRNA nukleotiidse järjestuse tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) 7
Ensüüm seostatakse geeni algusosaga, kus on promootor. Sünteesitakse mRNA komplementaarsusprintsiibi alusel. RNA süntees lõpeb kui ensüüm jõuab nukleotiidse järjestuseni, mis on terminaatoriks. Seal piirkonnas ensüüm eraldub DNA molekulist (mis taastab biheeliksi kuju) ja sünteesitud mRNA liigub läbi rakutuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Saadakse: mRNA *Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et see geen avaldub. Geeni ekspressioon= geeni translatsioon = geenis oleva info avaldumine valguna. Üheaegselt avaldub rakus umbes 10% geenidest. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avaldusid. Juba ühe „ebaõige“ geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses. 3) Translatsioon – RNA alusel toimuv valgusüntees ribosoomides geneetilise info lahtimõtestamisega.
geneetilisest informatsioonist Ikosaeedriline pea, helikaalne tupp, kuusnurkne basaalplaat Tupp ja pea on ühendatud kaelusega Basaalplaadile kinnituvad sabakiud ja nõelad Bakteriofaag T4 infektsioonitsükkel Varajane infektsioonistaadium – avalduvad varajased geenid 1) Inaktiveeritakse faagi poolt kodeeritud valkude abil raku geenide transkriptsioon ja translatsioon 2) Toimub faagi genoomi paljundamine Hiline infektsioonistaadium – avalduvad hilised geenid 1) Kapsiidivalkude ja faagi DNA-d protsessivate valkude süntees
tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp. tekib kolm rnad: mRNA, tRNA, rRNA translatsioon - protsess, mille tulemus on valk primaarstruktuuris. Toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas, interfaasis. Geeni ekspressiooni teine etapp. 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Komplementaarsus - kui tead ühe DNA ahela ehitust, tead ka teise oma. On kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel.
käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 54. Molekulaarbioloogia põhidogma. Puudutab geneetilise info edastamise korda. Kõigepealt liigub see transkriptsiooni kaudu DNAlt RNA molekuli; info võib liikuda ka vastupidi (= RNAlt DNAle; nim revertaasiks). RNAlt liigub info ühesuunaliselt translatsiooni teel valku. 55. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. mRNA messenger RNA. Sellelt toimub translatsioon. tRNA transfer RNA. Toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel: kannavad aminohapped ribosoomi. Lihtsamate sõnadega: seovad aminohappe ja kannavad selle ribosoomi. rRNA ribosomaalsed RNA molekulid. Kuuluvad ribosoomide koostisesse. snRNA väikese tuuma RNA. Vajalikud splaissingul, et lõigata välja mittekodeerivad alad. 56
Pidev. 36 Transaltsiooni protsess Iga mRNA molekul on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG. Initsiaatorkoodon määrab ära nö lugemisraami.Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA, UAG. Neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab üheni nendest, siis valgusüntees lõpeb ja st nimetatakse neid stoppkoodoniteks. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Translatsioon toimub nii eel- kui päristuumsetes rakkudes. Aga need erinevad omavahel. Koodon- mRNA. Antikoodon-tRNA. Valgusünteesi etapid. 1.mRNA ühineb ribosoomiga. 2. mRNA initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3.ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe
elundeid. N: Selgroogsete jäsemed. Järeldus: organismid on ühte pärit oluga aga areng on läinud eri suundadesse Võrdlev embrüoloogia võrreldes erinevatesse süstemaatilistesse üksustesse kuuluvate organismide looteid selgub, et looted on oma arengu alguses väga sarnased. (inimese, kala loode) Geneetiline võrdlus tegeldakse DNA-ga ja on leitud, et DNA-ga seotud protsessid, nagu replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on erinevatel organismidel väga sarnased. Elu päritolu Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860-ndal aastal eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest (kõik elus pärineb elusast) Elu tekkimise eeldused? Füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp bioloogiliste monomeeride teke 2.etapp bioloogiliste polümeeride teke 3
RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate
2) Kõne kujunemine. Oli oluline: o Suhtlemiseks o II tüüpi signaalsüsteem objekte saab vahendada läbi sõna 3) Tuli. Plussid: o Levila laienemine põhja poole o Kaitse o Toidu termiline töötlemine o Omalaadseks tööriistaks 4) Religioon tekkis nekrofaagia kadumisega / teadus tekkis sümboolika kasutuselevõtuga Molekulaarbioloogia 18/02/2009 1. DNA replikatsioon 2. Transkriptsioon 3. Translatsioon 4. RNA replikatsioon 5. Pöörtdtranskriptsioon Matriitsreakttsioon uus molekukl sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. Jagunevad: 1. Universaalsed - esinevad, toimivad kõikides rakkudes (reakts. 1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus
biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva info valgusünteesi paika- ribosoomidesse. Initsiaator(tRNA)koodon määrab ära milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse. II etapp: Aminohapped asetataxe õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise info dekodeerimisele.Fermendid aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele- translatsioon e. geneetilise info ülekandmine valgule. 43.RFLP e. restriktsiooni fragmendi pikkuse polümorfism(restriction fragment length polymorphisms, RFLP) kui geenimarker. Geneetilise tüpiseerimise meetod. Nende polümorfsete markerite pärandumise analüüsil saab koostada erinevate RFLP-ide aheldatuse kaarte ning analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller)
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
• G ≡ C (vahel on vesinikside) IX. Ensüümide helikaas, DNA-polümeraas ja RNA-polümeraasi töötamine (+milliste ahelatega seotud?) • Helikaas on ensüüm, mis lõikab läbi kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti • DNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni, selle abil kinnituvad uues nukleotiidid oma kohale • RNA-polümeraas on ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni X. Transkriptsioon, translatsioon, replikatsioon. ( mõiste, kuidas? kus? Milleks?) • Replikatsioon on DNA kahekordistumine – helikaas katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed, DNA- polümeraasi abil algab uue DNA süntees – toimub rakutuumas – eesmärk on päriliku info jõudmine kõigisse rakkudesse • Transkriptsioon protsess, mille käigus DNA-ahela järgi sünteesitakse mRNA-ahel – Rna-polümeraas seondub
Globulaarne kuju on iseloomulik kolmandat järku struktuuriga valkudele. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Glükogeen (loomne tärklis) loomadele ja seentele omane energeetiline varuaine. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus Polüsahhariid, mille monomeerideks on glükoosi AUG, millest algab translatsioon. molekulid. Initsiaator-tRNA tRNA molekul, mis seostub Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. esmane lagundamine. Insuliin valguline hormoon, mis reguleerib Golgi kompleks membraanidest koosnev glükoosi sisaldust imetajate veres. päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule
See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva info valgusünteesi paika- ribosoomidesse. Initsiaator(tRNA)koodon määrab ära milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse. II etapp: Aminohapped asetataxe õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise info dekodeerimisele.Fermendid aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele- translatsioon e. geneetilise info ülekandmine valgule. 43.RFLP e. restriktsiooni fragmendi pikkuse polümorfism(restriction fragment length polymorphisms, RFLP) kui geenimarker. Geneetilise tüpiseerimise meetod. Nende polümorfsete markerite pärandumise analüüsil saab koostada erinevate RFLP-ide aheldatuse kaarte ning analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller)
liigil 3. Ülesanne analüüsiva ristamise kohta NR 2 1. Elu organiseerituse tasemed - Molekul organell Rakk- kurde,organ,elundkond Organism populatsioon Liik Ökosüsteem biosfäär 2. Valgu süntees e. Translatsioon Toimub tsütoplasmas ribosoomides. 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Aminohappe ühinemisel tRNA-ga kasutatakse ATP energiat. tRNA, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim. initsiaator-tRNA-ks. tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks. 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava
terminatsioon. Transkriptsioon eukarüootidel: RNA polümeraasid eukarüoodi rakus; transkriptsiooni initsiatsioon eukarüootsetelt promootoritelt; RNA ahela elongatsion; transkriptsiooni terminatsioon. Eukarüootsete geenide struktuur: eksonid ja intronid; intronite kõrvaldamine splaissingu teel. mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine RNA editing. 13. Translatsioon ja geneetiline kood. Polüpeptiidide struktuur. Translatsioon: ribosoomide ehitus; koodonid ja antikoodonid; tRNA molekulid; tRNA laadimine aminohappega; tRNA seondumise saidid ribosoomis. Translatsiooni protsessi erinevad etapid võrdlevalt prokarüootides ja eukarüootides: initsiatsioon; elongatsioon ja terminatsioon. Geneetiline kood ja selle omadused. Koodon ja antikoodon paardumine. Asendusmutatsioonid polüpeptiide kodeerivates geenides: nonsens- ja
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
· Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel) · Prootonite ja elektronide transpordi süsteem 17) Milleks on vaja rakus energiat? - · Oma kuju säilitamiseks · Funktsioneerimiseks näärmerakud sekreedi valmistamiseks närvirakud elektrilaengu moodustamiseks lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat. 18) Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon translatsioon - ribosoomides valgu lõpp-struktuuri moodustamine woteva 19) Valgusünteesi intensiivsus, selle sõltuvus organismi seisundist - · Kehalise treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb valgusünteesi intensiivsus paljudes rakkudes. · Taastumisperioodil, st pärast treeningut aga valgusüntees intensiivistub. 20) Valgusüntees erinevat tüüpi lihaskiududes - Valgusünteesi intensiivsus taastub
molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA REPLIKATSIOON I: Toimumiskoht: * Eeltuumsetel tsütoplasmas * Päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: *Eeltuumsetel mõni aeg enne jagunemist *Päristuumsetel rakutsükli S- faasis III. Eeldused: 1. üksikahelaline DNA kui info kandja kogu molekuli ulatuses 2.vajalikud ensüümid (DNA-polümeraas) 3.energeetilised faktorid (ATP) 4
· Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust. Avaldub peamiselt kas ensüümide valgu hulga regulatsiooniga rakus (transkriptsioon ja translatsioon) või olemas olevate ensüümide aktiivsuse regulatsioonil. 3. Piiristav - aluseks on biomembraanide olemas olu ning ainete valikuline liikumine läbi membraani. Tagab:
Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust. Avaldub peamiselt kas ensüümide valgu hulga regulatsiooniga rakus (transkriptsioon ja translatsioon) või olemas olevate ensüümide aktiivsuse regulatsioonil. 3. Piiristav - aluseks on biomembraanide olemas olu ning ainete valikuline liikumine läbi membraani. Tagab:
määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed
väljutamiseks. ATP-d tarbiv tupe kontrakteerumine surub faagi pead basaalplaadi ja kiudude suunas. Saba südamikus olev toru läbib rakukesta, kuid mitte rakumembraani ning valkkatteta DNA siseneb läbi rakumembraani. Selleks, et faagi DNA oleks kaitstud rakusiseste nukleaaside eest, on ta modifitseeritud. Faagi paljunemistsükli erinevatel etappidel avalduvad erinevad geenid. Varajases infektsioonistaadiumis inaktiveeritakse faagi poolt kodeeritud valkude abil raku geenide transkriptsioon ja translatsioon. Bakteri RNA polümeraas modifitseeritakse nii, et ta tunneb ära faagi geenide promootoreid. Toimub ka intensiivne faagi genoomi paljundamine. Hilised geenid kodeerivad faagi kapsiidi valke ja faagi DNA-d lahtilõikavaid ensüüme. Lisaks basaalplaadis sisalduvale lüsotsüümile sünteesitakse ka lahustuvat lüsotsüümi, mis hävitab rakuseina. Vabaneb 200 viiruspartiklit, kogu infektsioonitsükkel kestab 25 minutit. Faag paljuneb erinevates bakteritüvedes erineva edukusega
12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi.
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
määravaid geene Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsi...
geneetilistest erinevustest. 7. Miks on mikroobid head uurimisobjektid? Paljunevad kiiresti, odav pidada, kiire põlvkonnavahetus, suguline ja mittesuguline paljunemine. 8. Nimeta üks enim uuritud mikroob E. coli 9. Nimeta nukleiinhapete komponendid Lämmastikalus, süsivesinik, fosforhappe jääk 10. Nimeta RNA erinevad vormid Messenger RNA (mRNA) – rakutuumas Transport RNA (tRNA) – tsütoplasmas Ribosoomaalne RNA (rRNA) – tsütoplasmas ribosoomis 11. Mis on translatsioon Tuleneb inglisekeelsest sõnast translate. Toimub tsütoplasmas ribosoomides. mRNAle komplimentaarsed tRNA-d toovad aminohappeid, millest sünteesitakse polüpeptiidahel. 12. Kus toimub transkriptsioon Transkriptsioon toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst, kusjuures mRNA on komplimentaarne DNA matriitahelaga ja sama kodeeriva ahelaga. DNAst sõltub RNA- polümeraas. 13. Mis asi on replikon? Replikon on replikatsiooni ühik 14
tütarrakkudesse. Sellist protsessi mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, nim. viiruse lüsogeenseks tsükliks. Inimese viirushaigused HIV, soolatüükad, konnasilmad marutõbi, ajukelmepõletik Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Kasutatakse ära viiruste omadusi: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi, millele järgneb geenide transkriptsioon ja translatsioon. Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA-molekulid on identsed. Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA-s. Info ülekanne tuumast ribosoomidesse toimub mRNA vahendusel. Sõltub raku vanusest, raku füsioloogilisest seisundist. Kui mingil geenil toimub transk. Siis öeldakse et geen avaldub. Translatsioon valgu süntees
· Raamnihke mutatsioonid nukleotiidi jääkide lisamine või eemaldamine Pöördtranskriptaas e. RNA-juhitav DNA polümeraas on retroviirustes esinev ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Valgu sünteesis osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Eukarüootides ja prokarüootides on regulatsioonil põhimõttelisi erinevusi: · Protsessid on ruumiliselt lahutatud - eukarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, aga translatsioon tsütplasmas. · Domineerib positiivse regulatsiooni mehhanism, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist · Regulatsioon toimub regulatoorsete valkude vahendusel. Eukarüootsed regulatoorsed valgud on suured, keerulise ehitusega multimeersed kompleksid · Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele. Induktsioon ja repression on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid
Enne raku jagunemist kaheks tütarrakuks toimub rakus DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. Esmalt kandub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees translatsioon. Seega liigub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Teatud viirustel, kelle genoomiks on RNA molekul (siia kuuluvad retroviirused, näiteks HIV), võib geneetiline informatsioon liikuda ka RNA-lt DNA-le. Informatsiooni liikumine RNA-lt valgule on aga alati ühesuunaline. Rekombinantse DNA tehnoloogia Kaasajal kasutatakse geenide molekulaarseks analüüsiks rekombinantse DNA tehnoloogiat. Tehnoloogia
Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. - sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. - tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Replikatsioon: - Päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine - Esiteks käändub kaksikheeliks lahti - Seejärel DNA kaksikahel lahkneb - Seejärel sünteesitakse kummalegi ahelal komplementaarsuse alusel uus ahel - DNA sünteesi viib läbi ensüüm - DNA-sõltuv DNA polümeraas kusjuures substraatideks on desoksü-nukleosiid-5-trifosfaadid Transkriptsioon:
Selle avastamine pani aluse pärilikkuse molekulaarsete mehhanismide uurimisele. Sellega sündis ka molekulaargeneetika. Molekulaargeneetika teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: · DNA süntees replikatsioon · RNA süntees transkruptsioon · Valgu süntees translatsioon DNA, RNA ja valkude seos pärilikkusega DNA replikatsioon raku jagunemine - 2 ühesuguse nukleotiidse järjestikuga koopiat, et saaks sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse. DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, on geen. Transkriptsiooni tulemusena saadakse mRNA nukleotiidne järjestus. Sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees
Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 7. Muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm Eluajal omandatud tunnused ei pärandu järglastele, pärandub geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused.
Nad aitavad vabastada RNA polümeraasi promootori küljest, selleks et viia transkriptsioon n.ö. pikendamise (ingl.k. elongation) etappi. Informatsiooni ülekande etappide võrdlus prokarüootide ja eukarüootide geeni struktuurist valkude struktuuriks. Prokarüootide ja eukarüootide mRNA struktuuri võrdlus. Prokarüootide DNA-s puuduvad intornid ja eksonid ning saadud mRNA-d ei pea töötlema vaid saab koheselt suunata translatsioon. Ühelt mRNA-lt on võimalik saada mikroobidelt mitmeid erinevaid valke. Eukarüootides DNA sisaldab eksoneid ja introneid ning saadud mRNA on vaja töödelda, intronid välja lõigata. Poly A 3´saba lisamine ja cap struktuuri lisamine 5´ Cap valgud on algselt seotud polümeraasi sabaga. Ainult täielikult defosforüleeritud RNA polümeraas II on võimeline alustama sünteesi. RNA splaissingu e. kokkupõime põhimõte. Pre-mRNA kokkupõime mehhanism. Splaissosoom
Repressioon on ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. Transkriptsiooni regulatsioon eukarüootides. Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele. Eukarüootsetes rakkudes domineerib positiivse regulatsiooni mehhanismid, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist. Eukarüootsed regulatoorsed valgud on suured ning keerulised multimeersed kompleksid. Transkriptsioon ja translatsioon on lahutatud, esimene tuumas, teine tsütoplasmas. Enhanser võimendusjärjestus, regulatoorne DNA järjestus, millele seonduvad regulaatorvalgud, mis mõjutavad transkriptsiooni kiirust. DNA-le seonduvate regulatoorsete valkude struktuurid. Iseloomulikukd tunnuseks DNA-seonduvatele valkudele on - helikaalsete segmentide esinemine, mis sobivad täpselt B-vormi DNA suurde nõkku. Heeliks-pööre-heeliks (HTH) motiiv:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
