Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. 2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1
Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks.
....................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on väga toitaine rikkas jamaitsev. See ei sisalda endas nii palju rasva nagu sealiha. -Õli on rasv aine milles praetakse toite . - Küüslauk sisaldab süsivesikuid, C-vitamiini, eeterlike õlisid ja fütontsiide. -Paprikaid on väga erinevaid värve. See on köögivili , mis sisaldab endas palju c-vitamiini . -Petersell sisaldab rohkesti C-vitamiini,200-300mg%. -Must pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks"
täppi.) Nädala keskel: Nelja päeva möödudes esines ebameeldiva lõhna tekkimine petri tassist. Petri tassil oli kolm suurt, diameeter umbes 2 cm, kollakas-hallikat bakterite kogumit, ümbritsetuna valge-hallika täppide massist ning domineeris ka üks pea kolme sentimeetrise läbimõõduga rohekas bakterikoloonia mass. Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist. Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne
reguleerib soojust 7) Vesi on vajalik paljunemiseks 8) Vesi on fotosünteesi lähteaine 3) peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses; 4) süsivesikute ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vesinikuaatomeid on alati 2 korda rohkem. Lihtsuhkrus e monosahhariidid: 5-6 süsinikaatomit, väga aktiivsed: Glükoos (Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus), Fruktoos(Magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades), Riboos(nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur). Oligosahhariidid: 2-3 liitsuhkrut: Sahharoos(glükoosist, lauasuhkru peamine koostisosa), Laktoos(esineb kõikide imetajate piimas), Maltoos e linnasesuhkur. Polüsahhariid e liitsuhkrud: Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine),
· gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel
vahe liig talletub kaalus, puudus vähendab kaalu Somatotüübid Toidu mõju · Tervis MESO -morph · Välimus · Käitumine ECTO -morph · Meeleolu ENDO -morph 1 Toitaine Toitained · Toidu komponent mida organism kasutab · Süsivesikud normaalseks kasvuks ja oma funktsiooni · Rasvad säilitamiseks · Valgud · Vesi · Vitamiinid · Mineraalained
hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Tunnused viitavad allergilisele reaktsioonile, kui ravimid on siis annan ravimid, turse leevendamiseks külma mähist 9 Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Toitaine puudus või diabeet, panen istuma või lamama, annan midagi magusat. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kutsun kiirabi, katsun inimest üle, otsin probleemi 11 Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata?
13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? 1 kW x h (võimsus x aeg) 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? 1grammi vee soojendamisel temperatuuril 20st 21 kraadini. (1grammi vee temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra) 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Kuna see on vananenud ja mittesüsteemne ühik. Tänapäevaks on enamuses valdkondades üle mindud SI süsteemi energiaühikutele. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? J(dzaul) ja kW x h 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu
kivid, lähtekivim) *Gaasiline osa(mulla õhk) 3. Selgita mulla teket. Muld hakkab arenema kui mineraalne aine on piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid, et taimed saaksid alustada kasvu + orgaaniline ainestik. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise.
Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. On keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid aineid. On vajalik atmosfääris, sest neelab UV kiirgust, mis on kahjulik elusorganismidele. 9. Kuidas sõltub alkoholide lahustuvus süsivesinikuahela pikkusest molekulis? Põhjenda. Mida lühem on süsinikahel, seda paremini alkohol lahustub. Sest hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahel on tugev vastastikmõju. 10. Eutrofikatsioon? Mis tekitab? Vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu, mille tekitab kõrge fosfori sisaldus vees 11. Mitu grammi hõbedat sisaldub 5 liitris 5% hõbenitraadi (AgNO3) lahuses? Ag - ? AgNO3 5 l 5000 g 5%-line st, et 100 g lahuses on 5 g AgNO3 M (AgNO3) = 170 g/mol M (Ag) = 108 g/mol Kuna 100 g lahuses on 5 g, siis 5000 g lahuses on: 5000 g 100 g xg5g x = 250 g 250g 170 g/mol x g 108 g/mol x = 158,8 g Ag 12. Mitu m3 õhku kulub 10 liitri kütuse C8H18 põletamiseks
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp
Süsivesikud jaotatakse mono-, olligo-, ning polüsahhhariidideks. Monosahhariidid on nt glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada. Tselluloos- leidub taimedes, taimerakkude kestaes, on polüsahhariid, annavad taimedele tugevuse(puud on 50% tselluloos)
joodist sõltub väikelaste kasv, vaimne areng, organite kasv ja organismi ainevahetuse kiirus 6. Magneesium(+) - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil, reguleerib südamelihase tööd 4. Sahhariidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. Lihtsuhkrud – kõige lihtsamad süsivesikud, koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Glükoos – energiaallikas taimedele, rakkude põhiline toitaine, glükoosist koosnevad kõik suuremate süsivesikute molekulid, üleliigne glükoos ->tärkliseks,glük->sahharoos-lauasuhkur Fruktoos – lihtsuhkur, puuviljasuhkur, puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades Riboos ja desoksüriboos – viiesüsinikulised lihtsuhkrud, RNA ja DNA koostises 1) monosahhariidid – 5-6 süsinikuaatomit. 2) disahhariidid – 2 liitsuhkrut 3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti
13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid.
Maksupoliitika rohelise kütuse suhtes ei pruugi olla see mis on bensiinil. (b) Piiritused, nii metanool kui ka etanool on orgaanilise päritoluga. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudus poleks võimalik seal, kus on päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad, mil taimed kasvavad kiiresti. (c) Etanooli tootmisel kasutatakse ainult tärklis, suhkur või tseljuloos. Talusaagi väärtuslikum toitaine, proteiin, säilib. Lõputu kütuseturg loob kõrvalproduktina palju toitu. Kütuseäri doteerib toitdu hinda loomadele ja inimestele. Toitu saab olema rohkem, mitte vähem. (d) Kütust ei ole tarvis kaugelt transportida. See on oluline kokkuhoid. (e) Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust. Heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Isegi süsinikdioksiid on samas mahus mida kasutab tooraine kasvamas. Kliima soojenemist see ei kiirenda.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
N Lipoehape Pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin Kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape Maks, piim, munad, pärm P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest. Retinoidid annavad eeltoodetud A-vitamiini (sedalaadi toitaine, mida keha saab kohe omastada). Teine A-vitamiini vorm on A-vitamiini eelaste, beetakaroteen. Keha muundab selle retinoolitaoliseks aineks. Retinool esineb toiduainetes rasvhapete estrina. Leidub ainult loomsetes toiduainetes. Eelühend (provitamiin) -karoteen, taimsetes toiduainetes. Toidus soovitatav retinooli ja -karoteeni vahekord oleks 3:1. Vajadus, leidumine Niisutav toitaine, hoiab naha ja limaskestad sileda ja elastsena. Nägemisvitamiin
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised
Järsud muutused oleksin kahjulikud. Tegelikult mulla pH nii järsku ei liigu, kuna muld avaldab vastupanu järskudele muutustele, mida nim. Puhverdus võimeks. Mulla toitumisreziim taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega. Taimedes on umbes 50 keemilist elementidele ja vastavalt kogusele jaotatakse neid makro-, mikroelementideks. Makroelemendid: C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P. Mikroelemendid: Cu, B, Mn, Zn. Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel.
4 ARUTELU Pärast katsete tulemust saab teha paar järeldust ja põhjendust. Igas söötmes kasutati suhkrut ning seda on vaja lisada, sest pärmil on vaja kerkimiseks suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Väike kogus suhkrut paneb pärmi kiiremini ja tõhusalt käärima. Pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks, mille tagajärjel toimub kerkimine. Suhkur on vajalik toitaine pärmseene kasvamiseks. Katses pandi pooled klaasid külmikusse ja teised soojusallika lähedale, et oleks võimalik pärast tulemusi võrrelda kahe keskkonna tulemusi Pärast kahte tundi oli näha, et miski külmas ei toimu ehk protsess peatub. Soojas kõige intensiivsem oli kasvamise poolelt anaeroobne keskkond. Pooled klaasid kaeti toiduõliga. See oli selle põhjusega, et saada anaeroobne keskkond. Õli on selleks kõige tõhusam ja kindlam, kuna katab söötme pinna ära ning ei lase õhku
*Pidev energiavaegus, mida tekitab madal toidu kaloraaž. Lapsed on tihti ärevad, väsinud, loiud, võib esineda ka depressiooni ning kasvupeetust. *Omega-3-rasvhapete puudus, mis võib põhjustada sagedamat põletikuliste haiguste teket. *B12 vitamiini ja raua puudus, mis võib tekitada organismis aneemiat ehk kehvveresust. *Kaltsiumi ja D-vitamiini puudus, mille tõttu võib tihedamini haigestuda vähki, II tüübi diabeeti ja grippi. Valgupuudus Valk ehk proteiin on olulisim toitaine, mis on vajalik normaalseks kasvuks, immuunsüsteemi toimimiseks ja lihaste arenguks. Kuigi liha sisaldab kõige enam valku, on taimetoitlastel võimalik saada vajalik kogus valku, tarbides seemneid (näiteks kõrvitsaseemneid), ube, pähkleid, läätsesid, sojaube ja kinoad. Parim viis anda kehale piisavalt valke on erinevaid toiduaineid omavahel kombineerida. Näiteks on hea variant riisi ja ubade kombinatsioon, millest keha omastab võimalikult palju valku. Oomega-3-rasvhapped
Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon kahjulik, tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine ja happevihmad. Lämmastik satub atmosfääri nii inimtegevuse kui ka looduslike protsesside tagajärjel. Pidevalt suureneva energiavajaduse tõttu tekib ka rohkem saasteaineid, kuna fossiilseid kütuseid on hakatud üha enam kasutama ning põletama. Palju saasteid tekib ka lämmastikväetiste kasutamisel ning biomassi põletamisel. Looduslikult satub keskkonda rohkelt lämmastikku
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse tallusek...
Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Toimub rasva rääsumine tekivad ebameeldiva lõhnaga ebatervislikud ühendid. Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtist energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja neid tuleb tagada õige toiduvalikuga. (oomegahapped) Rasvadest saab inimene normaalseks elutegevuseks tarvilikke aineid. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid: südameveresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jne. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite ja kosmeetikatoodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
Virsik sobib hästi kokku teiste puuviljade ja marjadega ning paljudesse toitudesse, ka mahla valmistamiseks. Vitamiinid Toitained Toiteelemendid Väärtus Väärtus Väärtus Vitamiin Ühik Toitaine Ühik Toiteelement Ühik 100 g kohta 100 g kohta 100 g kohta C 6,6 mg Vesi 88,87 g Kaltsium (Ca) 6,0 mg B 0,024 mg
simpans, tukaan, tapiir, viljelusega, mullad tarantel, aara, orangutang, on huumus ja leemur, piraaja toitaine vaesed. Langetatakse metsa, et uut
põhiolekus vedelad taimsed õlid, kuid lisaks küllastamata rasvhapetele sisaldavad taimeõlid ka küllastatud rasvhappeid, mida nimetatakse ka kolesterooli sisaldavateks Taimseid rasvu kasutab organism energiaallikana, ehitusmaterjalina, ka anaboolsete ja suguhormoonide sünteesimiseks. Taimsed rasvad sisaldavad ka nn asendamatuid küllastamata rasvhappeid nt linool- ja linoleenhappeid, mis rakkudes seotult letsitiiniga moodustavad fosfolipiide; sh letsitiin pole küll asendamatu toitaine, kuid osaleb närvirakkude ehituses ja töös, reguleerib kolesterooli ainevahetust, tugevdab sapieritust ning takistab rasvade kuhjumist maksas (M.Otter, 1998). 3 Toiduõli Polüküllastamata Monoküllastamata Küllastatud RH-te % RH-te % RH-te % 1. Värvohakaõli 74 12 9 2
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud
I l m j ä i d e t v ä g a h a r v a . 3.ISELOOMUSTA 1.Atmosfääri koostis Lämmastik 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik toitaine taimekasvuks Hapnik 21%, tekib fotosünteesi käigus, vajalik organismidele hingamiseks Süsihappegaas 0,03%, tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, neelab pikalainelist soojuskiirgust Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust Argoon 0,93% Teised gaasid 0,04% 2.Sfäärid Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm
mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne) Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu. Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni
Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne). · Lättepopulatsioon elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon. · Mülgaspopulatsioon vastupidine! · Asustustihedus 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks) · Populatsiooni kasv eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv · Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K · Kasv aeglustub: toidubaas, stress, haigused · Liebigi seadus kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus, ehk ,,tünni" reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne. · Põhipopulatsiooni arvukus loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi.
raud-kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis naatrium-osaleb ainete transpordis ning närviimpulsside töös Jood-osaleb kilpnäärme töös Fosfor-kaitseb hambaemaili 5.Missugused on süsivesikute ühised ehituslikud omadused? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Näiteid ühenditest ja nende leidumisest looduses Glükoos-Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus Fruktoos-Magusaine puuviljades, õites jne Riboos-Nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsrtuktuur 8.Too 3 näidet oligo(di-)sahhariididestja nende esinemisest Sahharoos ehk roosuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur 9
põhjustavad suure lämmastikukao mullast. 9. Toitainete omastamine taimede poolt – taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena(vees või nõrkades hapetes lahustunud). Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid – taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähtudes: *Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %)
põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me- tabolismi või soovimatute ainete esinemist. Uuendprotsessi ohutust analüüsi-takse üksikjuhtumite kaupa. Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid
rakkude kokkusurumise (>0.9%) Hüpotooniline lahus – väiksema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude paisumise ja lüüsi (<0.9%) Rakutalitluse reguleerimine-Rakk siirdab geneetilist pärilikkuse informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil;püüab püsivalt säilitada oma keemilist koostist; lõhustab toitaine ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga
koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus
Proteiin Rasv 14 vitamiini 24 mineraalelementi vesi ja õhuhapnik Katabolism – keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Metabolism – ainevahetus; ainete lagunemise ja sünteesiprotsessid kokku. Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber.
moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. o Rasvad meie elus Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks, mis imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Oomegahapped - asendamatute rasvhapete sisaldus tootes. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite,
(C6H10O5)n + nH2O H2SO4 nC6H12O6 (1) 1.3 Kasutamine Glükoosi kasutatakse ravimina ja energiaallikana mitmesuguste haiguste korral, ravimite koostisosa. Tekstiilitööstuses viimistletakse glükoosiga kangaid. Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2) Glükoos on väärtuslik toitaine, sest organism omastab teda täielikult. Ta on organismile tähtis energiaallikas ja ka stimulaator. Glükoos on vere koostisosa. Verega kantakse glükoos organismi laiali kõigi kudede ja rakkudeni, kus järk-järgult oksüdeerub, muutudes veeks ja süsinikdioksiidiks ning vabastades seejuures energiat. Hea omastatavuse tõttu manustatakse glükoos raskelt haigetele. Pealegi parandab glükoos stimulaatorina närvisüsteemi talitlust. Meditsiinis rakendatakse
kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata. Proteiin söödad on piima tootmisel kõige kulukamad, sellepärast on ka tähtis teada kuidas loomad neid seedivad ja mis on kõige mõtekamad kogused loomale söötmiseks, sesda majanduslikult kõige efektiivsemalt tehes. Proteiin Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega - proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud seevastu koosnevad valdavalt toorkiust). Valgud seisavad organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Loomorganism ei deponeeri valku varuainena sel määral nagu rasvu. Valk peatub organismis vaid rakuainena. Reservvalke mõnesugusel hulgal veres ja maksas siiski leidub. Piiratud
soojeneb. Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus) Lämmastik 78%. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik 21%. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Argoon,süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid 1% . Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise.
vesinikust ja hapnikust. lihtsuhkurud 5-6 süsinikuaatomit võivad omavahel liituda ja moodustada lühemaid ja pikemaid ahelaid liitsuhkrud LIHTSUHKRUD EHK MONOSAHHARIIDID kõige lihtsamad süsivesikud 3-6 süsinikuaatomit väga aktiivsed glükoos fotosünteesi lõpp-produkt taimedele vajalik energiaallikas üleliigne glükoos -> tärklis talletatakse tüves, mugukates, seemnetes, viljades sahharoos lauasuhkru peamine koostisosa rakkude põhiline toitaine leidub toiduainetes harva puhtal kujul peamine aju enegiaallikas fruktoos ehk puuviljasuhkur puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades sama molekulivalem mis glükoosil riboos ja desoksüriboos viiesüsinikulised lihtsuhkrud kuuluvad RNA ja DNA koostisesse Liitsuhkrud moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist SAHHAROOS roo- või peedisuhkru peamine koostisosa moodustub glükoosi ja fruktoori ühinemisel levinud rohelistes taimedes
1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatii...
Toiduained: a)Vrvained b)Lhnaained c)Konservandid d)Maitseained f)Toitained: 1)Vitamiinid 2)Valgud 3)Rasvad 4)Ssivesikud 5)Mineraalained Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen
Selle tagajärjel ökosüsteemides vaesemate riikide mida kahanenud. Netokahjum metsaala globaalsel tasandil 1990ndatel on hinnanguliselt kuni 94 miljonit hektarit - laiemal alal kui Venezuela ja võrdne 2,4% kogu maailma metsadest. Liikide hävimise Liigid on tähtsat rolli oma süsteemides. Igaüks neist suhtleb komplekssel viisil teiste taime-ja loomaliikide jooksul ühenduse, kas saagiks, parasiit, tolmeldajate, toiduainete ja energia, lagundusseadet, toitaine või konkurent. Viimase kümnendi jooksul, sest tänapäeva maakasutus ja majandamise tavasid ja metsloomade kaitse meetmete oleme näinud positiivseid suundumusi asustusstruktuuri ja mitmeid taime-ja loomaliike, millest mõned olid arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas
(võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest (nt. Valgud ja rasvad) ja mineraalained (Ca, Mg, P). Kui mineraalaineid väheneb, sagenevad luumurrud, orgaaniliste ainete vähenemisel on mineraalaineid rohkem, luud on painduvamad, kuid toitaine vaesemad. Vananedes väheneb mineraalainete hulk, mis tõttu esineb palju luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta) 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks: 1) Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vere ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
