Atmosfäär ja osoon (0)

Atmosfäär
tunnused:

• pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär
  
• gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon , süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne )
  
• väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja – kaitse seisukohalt)
  
• gaaside segu
  
• kihiline ehitus
  
• ulatus u.1000 km
  
• leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses )
  

Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus :
Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks .
Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks.
Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks.
Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt , hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe , mõjutab õhutemperatuuri.
Osoon

• trihapnik
  
• tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel
  
• stratosfäär, 20-50 km kõrgusel
  
• neelab uv-kiirgust
  
• kõigub sesoonselt
  
• osooniaugud - s. t osoonikiht
  
• hõrenemist
  

Freoonid põhjustavad osooniauke.
Metaan

• CH4
  
• Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust
  
• Osakaal suureneb:
  

lagunemisprotsessid märgaladel

jäätmete lagunemine prügimägedel

loomakasvatusmahtude kasv

riisikasvatuse laienemine
Veeaur

• aurumine aluspinnalt
  
• eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest
  
• fossiilsete kütuste põletamisel ( soojuselektrijaamad, transport, metallurgia, lubja tootmine)
  
• Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem)
  
• ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi.
  
• suurendab kasvuhoone efekti.
  

Atmosfääris kujuneb kliima – pilvede teke, sademed, tuul.
Atmosfääris on kihiline ehitus:
Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär.
Temperatuuri muutused:
temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi
rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta.
Troposfäär

• enamus hapnikust – elukeskkond
  
• enamus veeaurust – veeringe
  
• mõjutatud aluspinnast ( reostus, ilmastiku ja kliima kujunemine – õhutemperatuur, tuuled, sademed)
  
• To langeb 6kraadi kilomeetri kohta
  
• Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud )
  
• Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km.
  

Stratosfäär

• 20- 50 km kõrgusel
  
• osoon – trihapnik
  
• neelab uv- kiirgust
  
• temperatuur tõuseb , sest ta neelab uv kiirgust.
  
• probleemiks on osoonikihi hõrenemine
  

Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem .
Atmosfärri tähtsus :

• elu võimalikkus maal – hapnik, fotosüntees, süsihappegaas, hingamine , põlemine
  
• kliima protsessid - kujuneb ilm ( tuuled, sademed, veeringe)
  
• elukeskkond
  
• kaitseb maa ( taevakehad – meteoriidid põlevad atmosfääris ära )
  
• ultraviolettkiirgus
  
• 78% lämmastikku
  
• keemilised reaktsioonid – oksüdeerumine
  

Selgitada joonise abil maa kiirgusbilanssi (õpikus)
bilanss – tasakaal, geograafias neeldumine ja eraldumine
Lk 38 kiirgusbilanss
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
Osa kiirgust neeldub pilvedes ja osa peegeldub ja maapinnale jõuab 65-20 %. Aga selge ilmaga peegeldub vähe. Ja neeldub vähe, maapinnale jõuab 80%.
Mida tumedab ja niiskem on aluspind seda rohkem neeldub, peegeldub vähem. Mida heledam, seda rohkem peegeldab. Kõige rohkem peegeldab värskelt sadanud lumi.
Albedo – protsentides või jagatud sajada ( 90% või 0,9 ) peegeldunud kiirgus.
Positiivne on siis kui maapind saab rohkem kiirgusenergialt, kui ise soojuskiirgusena ära annab. ( neeldub )
Negatiivne on vastupidi.
Tervel maakeral on enamvähem neutraalne , tasakaalus.
Tuul – õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust.
Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem.
Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond.
Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud.
Rõhkkond on kõrge – langevad õhuvoolud.
Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale – tuul.
ÕHUMASSID

• arktiline
  
• parasvöötme mereline
  
• parasvöötme mandriline
  
• troopiline mereline
  
• troopiline kontinentaalne
  
• ekvatoriaalne
  

Kliimavöötmed
Arktiline kliimavööde – aasta läbi arktiline õhk – külm, tuuline , kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev)
Need on külmakõrbed.
Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid.
Tundra
Parasvööde – neli aastaaega.
Lähistroopiline kliimavööde – suvel troopilised õhumassid ( põuane, pikk), talvel parasvöötme õhumassid ( jahedam, niiskem, vihmasem)
Troopiline kliimavööde – aasta läbi kõrgrõhkkond
Lähisekvatoriaalne – suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised . Aastaajad ( sademetega) vihmaperiood , kuivaperiood.
Ekvatoriaalne – madalrõhkkond, vihmane, niiske, kuum.
Õhumassid – tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu sarnaste omadustega. Kõigerohkem temperatuur ja niiskus.
Õhumasside järgi liigitatakse kliimavöötmeid.
Gorliolisi jõud:

• on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telja
  
• Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale
  
• Lõunapoolkeral- vasakule
  

Jugavool – tropsfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. see tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külmaõhu kokkupuutealal, kus tõusevad õhuvoolud kaldivad Corolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100m/s puhuvaid tuuli .
Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise.
Tsüklon – madalrõhualaga õhukeerised.
Antitsüklon on kõrgrõhualaga õhukeerised.
Maakera troposfärris valitsevad tuuled :

• polaarne idatuul
  
• läänetuul
  
• kirdepassaat
  
• kagupassaat
  
• läänetuul
  
• polaarne idetuul
  

Püsivad tuuled :

• passaadid – püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt..
  
• Läänetuuled
  
• idatuuled
  

Kohalikud tuuled:

• mussoonid – tuuled, mis puhvad suvel ja talvel vastupidistes ilmakaartest . Suvel: niisked mussoonid, talvel: kuivad mussoonid. Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine vastavalt aastaajale. Mander jahtub talvel kiiremini ja tekib kõrgrõhkkond, ookean jahtub aeglasemalt ja tekib madalrõhkkond, õhk liigub kõrgemalt madalamale.
  

Mõjutavad inimesi? * põllumajandust

• briisid – asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis , päeval on merebriis . Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt.
  
• föön- soe tuul alpides
  
• bora -
  
• tromb
  

Eesti ilm.
Eesti ilma kujundab Islandi miinimum – madalrõhu tsüklon, talvel pehmem, lörtsisem. Suvel niiske ja jahe.
Ka assoori maksimum – 1/3 antitsüklon , talvel sademeid vähem, temperatuur madalam (külm), suvel soe, päikest pole.
Atmosfärrifrondid – kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel