Atmosfäär (3)

Atmosfäär
Õhu koostis:
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest.

• Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel
  
• Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks
  
• Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust
  

Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima
Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange
Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb
Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre
Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks
Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel.
Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest.
Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil ?
Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust.
Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka?
Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena.
Mis on albeedo ?
Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse
Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi.
Millest sõltub aluspinna albeedo?
Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st.
Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus .
Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves , õhk soe ja sisaldab palju veeauru.
Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub.
Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus .

21.juuni- suvine pööripäev
Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera . Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi.

22.detsember- talvine pööripäev
Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv.

21.märts ja 23.september- kevadine ja sügisene võrdpäevsus
Päike paistab seniidis ekvaatoril ja valgustab mõlemat poolkera peaaegu võrdselt. Polaaraladel on polaarpäev ja –öö. Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused.
Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel.
Osooni lagundavad freoonid .
Kasvuhooneefekti olemus
lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3.

• CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine , autode heitgaasid , tsemendi tootmine
  
• N2O- naerugaas : autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest
  
• CH4- metaan : märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus
  
• Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine.
  

Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala.
Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole.
40.laiuskraadidel valitseb Lähis- Troopiline kliima, kus esineb sademeid talvel.
Ekvaatori lähedane piirkond saab rohkesti kiirgust aasta läbi. Polaaraladel on päikesekiirguse langemisnurk väga väike.
Auramise käigus maapind jahtub.
Ekvaatoril on öö ja päev kogu aasta ühepikkused.
60.laiuskraadidel on ülekaalus Lääne-ja edelatuuled. Poolustel idatuuled.
Kliimat kujundavad tegurid
1. geograafiline laius (asend), millest sõltub päiksekiirguse hulk
2. valitsevad õhumassid ja tuuled
3. mere (ookeani) lähedus ja hoovuste mõju
4. pinnamood (mäestike, tasandike kõrgus merepinnast ja asetus )
1. 1kraad ll,
2. aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, aasta keskmine temp. 13kraadi, sademeid üle 1000mm
3. ookeani lähedal, ekvatoriaalne vastuhoovus kaudselt
4. paikneb kõrgell mäenõlval, siis temp ja sademete hulk madalam, kui samal laiuskraadil olevate tasandike aladel.
1. 65kraadi pl
2. temp. kõikumine suur, sademeid vähe 250-500mm
3. mere ääres, Põhja-Atlandi soehoovus, kuid pole otsest mõju
1. 49kraadi pl, parasvööde
2. temp. kõikumine pole suur, ei lange alla 0, sademeid keskmiselt 500~1000mm
3. ookeani lähedal
4. tasasel alal
Chicago
Rooma
Parasvöötme õhumassid
talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 – 24kraadi
kaugel ookeanist, sisemaal , suur järvistu ääres
hoovused ei mõjuta
lähistroopiline (pool aastat troopilised, teine pool parasvööde)
talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 – 32kraadi
Vahemere ääres
hoovused ei mõjuta
Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale?
Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus , suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus.
Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb?
Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla õhk, mis ei soodusta sademete teket.
Arktiline õhk- külm ja kuiv, Eestisse toob talvel tugevat pakast, kevadel jahedat ja selget ilma.
Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel soe, suvel jahe. Eestis talvel sulailmad, aga suvel vihmased ja tuulised.
Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge, suvel soe, talvel külm. Eestis suvel palava ja talvel pakaselise ilma.
Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole.
Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja kuiv, pilvitu, temp. suur kõikumine ööpäevaselt.
Ekvatoriaalne- kuum ja niiske, tõusvad õhuvoolud, sajab paduvihma ja maapind niiske.
Antarktiline õhk- külm ja kuiv
Front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Õhu saastumine
Saasteained : SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid
Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine
Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal
Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad , kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused
Happesademete teke ja mõju
Fossiilsete kütuste põlemine, metalli sulatamine, metsatulekahjud.
Hävitab okaspuude okkaid katvad vahakihi, samblikuliigid vähenevad, veekogudes kalad hukuvad, vaesub liigiline koosseis.