Atmosfäär (1)

ATMOSFÄÄR
1.MÕISTED
Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht
Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse
Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe
Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne.
Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris
Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust
Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Mussoon - õhuvoolude süsteem, kus tuul muutub sesoonselt vastupidiseks
Front - kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Tsüklon - madalrõhkkond
Antitsüklon - kõrgrõhkkond
Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes
Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis ja see takistab õhu edasise tõusmise.
2.VÕRDLE
Peamised õhumassid maakeral
Tekkekoht
Omadused
Ilm
Arktiline A
Põhja-Jäämere jääväljade kohal
Külm ja kuiv
Talvel tugev pakane , kevadel külm ja selge
Parasvöötme mereline mP
Parasvöötmes ookeanide kohal
Niiske, talvel suht. soe, suvel jahe
Talvel sulailmad, suvel vihmased ja tuulised
Parasvöötme kontinentaalne cP
Mandri kohal keskmistel laiustel
Kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm
Suvel palav , talvel pakane
Troopiline mereline mT
Ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis
Soe ja niiske
Pilvi ei teki, sademeid pole
Troopiline kontinentaalne cT
Troopiliste kõrbete kohal
Palav ja äärmiselt kuiv
Pilvitu, kuiv. Õhutemperatuuri suur ööpäevane kõikumine
Ekvatoriaalne mE
Ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal
Kuum ja niiske
Iga päev sajab paduvihma, sajab rohkem kui jõuab aurata
Antarktiline An
Mandit katva jääkilbi kohal
Külm ja kuiv
Maakera külmim piirkond
Soe ja külm front
3.ISELOOMUSTA
1.Atmosfääri koostis
Lämmastik 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik toitaine taimekasvuks
Hapnik 21%, tekib fotosünteesi käigus, vajalik organismidele hingamiseks
Süsihappegaas 0,03%, tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, neelab pikalainelist soojuskiirgust
Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust
Argoon 0,93%
Teised gaasid 0,04%
2.Sfäärid
Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm. 6˚C km kohta. Tropopausist kõrgemal temp. enam ei lange.
Stratosfäär - ulatub ligi 50km kõrguseni; temp. hakkab kõrguse kasvades tõusma. Põhjuseks osoonikiht .
Mesosfäär - 50-85km; enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti.
Termosfäär - õhumolekule väga vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb.
3.Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale .
Tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad oma liikumise suunast 90˚C paremale, lõunapoolkeral 90˚C vasakule.
Maapinnalähedases õhukihis mõjutab tuule liikumist ka aluspinna hõõrdejõud, selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Tekib 30˚C tuulesuuna erinevus, põhjapoolkeral vasakule, lõunapoolkeral paremale.
4.Tsüklon
Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeanide kohal.Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta . Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni tagaosas(lääneosas) valitsevad loode-ja põhjatuuled, mis toovad külma õhku.Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja talvel.
Lõunatsüklon- kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm.
5.Troopilised tsüklonid
Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled.
6.Äikese teke
Jag. kaheks:
1) Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes.
2) Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri.
7.Vulkaanipursete mõju kliimale
Õhku paiskuvad väävliühendid, õhu läbipaistvus väheneb. Päikesekiirguse juurdevool väheneb, põhjustab ilma jahenemist.
4.JOONISED JA ÜLESANDED
Atmosfääri ehitus lk.82, joonis 5.3
Albeedo, tv.lk.39;ül.14
Kasvuhooneefekt tv.lk.42.ül.9
Globaalne õhuringlus, lk.89 joonis 5.16