Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama...
Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati Viilver 4. Snnipev On ks tore pev; see on snnipev. Snnipev on tore aeg; snnipev on sinu pev. Sind ootab sber; kes tal kingi pakk. Ole nd nnelik ja rmus; saad aasta vanemaks. Nd kigil varuks on ks laul ja mng; kallistus ja nnesoov. Autor: Alvaro-Mati Viilver 5. Kodu ks armas paik on kodu; kus ootamas on hooliv pere.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närv...
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e
võimendamine, keskkõrva kaitse. Keskkõrv moodustavad trummiõõs, vasar, alasi, jalus, ovaalaken, eustachi tõri. Ülesanded: eustachi tõri õhurõhu võrdsustamine; trummikile õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused
Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken ,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) 49 * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja
Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7
· Paleed ja kindlused · Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad. · Aia arhitektuur · Elamud · Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised · Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga) · Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on. Sisehoovid. · Mosaiik, vääriskivid, valge marmor. · Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud. · Samarra tigu torni sarnane ehitis. · Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nisse, sambaid, võlve. · Mugavust tekitav arhitektuur. · Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika. · Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente
on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist pisut suurem ja kõlab madalamalt, hääl on mahedam. Tuntuimad mängijad on Rain Vilu ja
samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide helivahemikku suudab inimkõrv süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab eristada? (Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14
· Tubakakott ja piip annavad mõista, et ka kunstnik ise on kusagil lähedal. GEORGES BRAQUE. KUBISM · Braque'i fragmentidest koostatud vaikelus on muidu nii illusionistlik pildipind lõhutud omavahel kokkusobitamatuteks osadeks. · Üksteisest eraldatud osad lasevad esemeid näha mitmest erinevast vaatenurgast ning loovad pildi, mis tõelisuses ei saaks kunagi eksisteerida. · Nii näiteks on viiuli tigu näitatud külgvaates , kõlalaud aga pealt. · Just nagu selle ruumimoonutuse eriliseks rõhutamiseks on pildi ülaosas olev maalipalett maalitud täiesti tavalisel viisil, ühest vaatepunktist. · Palett ripub naela küljes, mis on maalitud nõnda, et seda saab pidada lõuendisse löödud tõeliseks naelaks. · Ta heidab isegi varju, pakkudes järsku ja teravmeelset kontrasti pidi alumise poole killustatud kujutisele. RENE MAGRITTE.
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasu...
luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest.
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt- energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile kiirus) hüdrauliliseks energiaks on see, et nende töötamispõhimõtteks on (vedeliku voolamine, rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõu...
Vormimine on tootele mingi kindla kuju andmine. Vorm antakse juustule pressimisel, aedviljale tükeldamisel. Vormida võib tooteid pakkimisel kus hakkliha, rasv, või, kohupiim surutakse pakkemasina süvendisse. Vormitakse sinke ja vorste samuti pagaritooteid seadmete abil ja käsitsi. Pressimine on makaronide valmistamisel kasutatav võte. Makaronipressid on pidevalt töötavad seadmed, mis on otseselt seotud tainasegamisseadmetega. Materjali doseerimine toimub pidevalt. Segajast viib tigu taina pressi kambrisse. Kambri lõpus on vormi matriitsid, mille ava kuju määrab valmistatava toote näiteks niitnuudel või sarveke. Vajalik pikkus reguleeritakse lõikuri kiiruse abil. 2.4. Segamine Vedelike, plastiliste ja kõvade materjalide segamist kasutatakse: 1. soojusvahetusprotsesside ( jahutamine, kuumutamine) kiirendamiseks 2. erinevate komponentide kokkusegamiseks 3. ettenähtud konsistentsi andmiseks (taigen) 4
4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses
Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke. Munad asetab tigu mulda, kus mõne aja pärast kooruvad noored teod. Teod mõõdustavad lüli loodus aineringes, tigusid söövad ka inimesed. 26.Lülijalgsete jaotus ja elukeskond. Lülijalgsed jagunevad: 1) koorikloomad , 2) ämblikulaadsed, 3) putukad. Neid võib leida meredest, jõgedest, järvedest, metsadest, põldudelt ja mullast, ning isegi taimedes ja teistes loomades. 27.Vähi vereringe, hingamine ja sigimine.
RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused on a) väga väikesed e mikro b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured 30. EM jaotus tehnoloogilise otstarbe alusel. Jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus.
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või kuival maal, teised harpuunivad oma mürginooltega kalu ning mõni puurib mulkusid merikarpide kodadesse ja ründab neid. Toidu iseloomust sõltumata kasutab enamik kõhtjalgseid sellest palakeste saamiseks erilist keeletaolist elundit hõõrlat ehk raadulat. Hõõrel on kaetud tuhandete tillukeste konksjate kitiinhambakestega, millega tigu toitu lahti kraabib ja peenestab. Osa tigusid, eriti kopsteod, on hermafrodiidid neil on nii isas- kui ka emassuguelundid. Enamik vees elavaid tigusid on aga lahksugulised. Sigimiseks peavad emased ja isased kokku saama. Emased munevad, munad on tavaliselt kogumikena, mida katab kaitsev kest. Enamasti kooruvad munadest tillukesed teod, mõnel liigil esineb aga vahevorm, vabalt ujuv purjukvastne, keda ookeanihoovused võivad väga kaugele kanda. 6 Alamklass: eeslõpusesed
Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) Sissejuhatus psühholoogiasse 19 Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik:helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus),esikuaken (e. ovaalaken,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2)„Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
nimetamisväärse nähtusega. Esiteks, luukesed käituvad kangide reana, mille toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trumminaha pindala on 15 kuni 30 korda suurem kui ovaalakna pindala. c) Sisekõrv Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu. Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete
ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist. Ka kullese staadium puudub: konn areneb hoopis munas. · Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. · Siin leidub veel teisigi kummalisi elusolendeid, nagu lennuvõimetu kärbes, tigu, kelle koja läbimõõt on kümme sentimeetrit, koopas elavad ja jaaniussi kombel helendavad putukad ning üle meetri pikkused helendavad vihmaussid. · Uus-Meremaa omalaadsele loodusele on ohuks kujunenud inimene ja siia sisse toodud võõrliigid. Praegu kontrollitakse iga Uus-Meremaale saabuva välismaalase pagas korralikult läbi, et ei toodaks sisse seemneid ega muid taimeosi, rääkimata kõikvõimalikest elusorganismidest.
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga. Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli ...
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine
Puuviljadest granaatõunad, kookospähklid, rabarber. Mahladest ei sobi tomatimahl. Maitsetaimedest ning lisanditest kaneel, maisisiirup, tärklis, mandliekstrakt, odralinnased, pipar, vürts, zhelatiin, ketshup. Taimeteedest aaloe, paiseleht, ristik, pärnaõied, rabarber ja senna. Jookidest ei sobi veel ka kange alkohol ja soodaveed. Kasulikud toiduained:Küülikuliha, lambaliha, talleliha, ulukiliha. Kaladest sobivad väga hästi haug, heik, lõhe, makrell, sardiin, tigu, tuunikala ja vikerforell. Fetajuust, jogurt, keefir, kodujuust, mozzarella. Oliiviõli. Aeduba. Hirss, kaerajahu ja kliid, riis, hirsileib ja riisikoogid, kaera- ja riisijahu. Aedviljadest brokoli, igasuguses kapsad, peet, petersell, pipar ja porgand. Puuviljadest ja marjadest ananass, banaan, jõhvikad, ploomid, viinamarjad, papaia. Maitseainetest ingver, kajennipipar, karri, mädarõigas ja petersell. Taimeteedest zhennzhenn,
vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12.Kuidas toimub Sisekõrvas paikneb tigu võtab erineva kõrgusega sisekõrvas erineva helisid vastu erineva piirkonnaga, nt madalad helid kõrgusega helide signaali teo tipus oleva piirkonnaga ja kõrged helid võtab eristamine? vastu keskkõrvale kõige lähemal olev piirkond 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline helivahemikku suudab võnkumine. Inimkõrv suudab eristada inimkõrv eristada? (Hz) helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14
c) Liikuv masin Jaguneb omakorda haagiseks, poolhaagiseks ning iseliikuvaks 51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) Sisepõlemismootoriga b) Hüdrauliline c) Pneumaatiline d) Elektriline e) Püssirohu toimel f) Kombineeritud 52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi. a) Rööbastel b) Pneumaatiline c) Roomik d) Sammuv e) Tigu 53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi. a) Mikro (väga väiksed) b) Makro (väiksed) c) Keskmised d) Suured e) Ülisuured 54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi. 55-Millised on ehitusmasinais kasutatavad primaarsed jõuallikad? Primaarsed jõuallikad on need, milles looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. (nt
docstxt/122214849315084.txt
lahendatud kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja raami vahele asetatud hüdrosilindrist ja hüdroakumulaatorist, mis ühendatud masina üldisesse hüdraulika süsteemi. 26. Masina käiguosa ülesanne ja liigitus. Ül on masina raskuse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse: a) rööbas b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 27. Masina tööseadmestik ja masina tööorgan. EM tööseadmestik moodustub kõigist neist elementidest, mis on vajalikud antud masina tööoperatsioonide sooritamiseks. Masina tööorganiks nim seda tööseadmestiku elementi, mis tööprotsessis vahetult kontakteerub töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Purpurit toodeti purpurtigudest, kusjuures 1 g purpuri tootmiseks kulus umbes 10000 tigu. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 _ 2NaBr + Br2 Omadused Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m ...
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad
joon. 3) - toorik on globoidiks nimetatav pöördpind, mis tekib nõgususega väljaspoole suunatud ringjoonekaare pöörlemisel ümber teo telje x-x. Teo jaotuspind on globoid, ratta jaotuspind - silinder. Globoidülekanded kannavad üle suuremat võimsust, hõõrdekaod väiksemad, valmistamine keerukam, valmistus- ning koostetäpsuse suhtes väga tundlikud. Tigu on ühe või mitme kõrvuti kulgeva keermega varustatud masinaelement. Sõltuvalt keermete arvust z1 nim. tigu kas ühe-, kahe- või enamkeermeliseks. (Ülekannet käiguliseks). Üldmasinaehituses z1 = 1...4 aparaadiehituses z1 9. Keermete arvu kindlakstegemiseks vaadatakse tigu otsast. Keermeid piiravad koaksiaalsed peadesilinder da1 ja jalgadesilinder df1 ning keerme parem ja vasak pind. Teo mõõtmete baas - jaotussilinder d1. Teo jaotussamm p. p Moodul m= . Jaotussilindri läbimõõt d1 = q m , ...4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. ...
Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas
1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigend...
Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
