Päike
Päike
Päike
mütoloogias
·Mehelik alge ning valguse ja soojuse
kehastaja
·Päike oma igapäevase tõusu ja
loojumisega sümboliseerib surma ja
taassündi.
·Päikesejumalad:
Ra (Egiptuses)
Utu (Sumerid)
Lug (Keldid)
Helios (Kreeka)
Surya (Hindud)
Päike
mütoloogias
·Ohverdamised &
pidustused
Päikesele
·Templid
·Päikese temaatika
mitmetes usundites
(budism, hinduism
jne)
Surya tempel Indias
Päike astronoomia ajaloos
· Koobaste seinamaalingud
· Esmalt seotud ennustuste &
religiooniga
· Kalendrid (Päikese ja Kuu
näival liikumisel)
· Astronoomiaga tegelesid
preestrid
· Esmased üleskirjutised
Egiptusest ja
Mesopotaamiast
Asteekide kalendrikivi
Päike astronoomia ajaloos
· Päikesekellad (Vana-
Kreeka filosoofid)
· Thales Mileetosest
ennustas 585 eKr
päikesevarjutust
· Ptolemaiose geotsentriline
maailmasüsteem (150 pKR)
· Nicolaus Cusanus`e
oletuse, et Maa tiirleb
ümber Päikese ning iga
täht on kauge päike (14.
saj)
Geotsentriline maailmasüsteem
Päike astronoomia ajaloos
· Kopernik pani aluse
heliotsentrilisele
maailmasüsteemile
(16. saj)
· Galileo Galilei kinnitas
heliotsentrilist
maailmasüsteemi
(17.saj algus)
Heliotsentriline maailmasüsteem
Päikesest
· Päike on tavaline G2 täht, üks
rohkem kui 100-st biljonist tähest
meie galaktikas.
· Päike on suurim objekt meie
Päikesesüsteemis. Tas sisaldab
rohkem kui 99.8% kogu
Päikesesüsteemi massist.
· Päikese ümber tiirlevad planeet Maa
ja teised planeedid, nii Maa-
sarnased planeedid kui ka
gaashiiglased.
Päikese vanusest
·Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana
Päikese pind
· Päikesel kui gaasilisel kehal
ei ole kindlat pinda, aine
tihedus muutub pidevalt
väljapoole vähenedes.
· Seda, et me näeme serva
teravana, tingib nähtava
valguse tekkimine suhteliselt
õhukeses kihis.
· Seda kihti nimetatakse
fotosfääriks
· Päikese pinnatemperatuur on
5780 K
Päikese "atmosfäär"
· Kaks kihti -- kromosfäär
ja kroon
· Kromosfäär on hõre ja
tavaliselt me teda ei näe,
kuid päikesevarjutuse ajal
on aga kromosfääri
iseloomulik punane
värvus näha.
· Kromosfääri peal asuvat
gaasi pilve nimetatakse
krooniks (nähtav ainult
päikesevarjutuste ajal)
Päikese siseehitus
· Päike koosneb peamiselt
vesinikust (73,46%) ja
heeliumist (24,85%).
· Päikese keskmes muundavad
termotuumareaktsioonid
vesinikku heeliumiks. (Igas
sekundis astub
termotuumareaktsiooni
3,9×1045 vesiniku aatomit.)
· Vabanev energia jõuab
valgusena Maa pinnale.
· Temperatuur on 15.6
miljonit Kelvin'it
Päikeselaigud
· Päikese laigud on
tumedad, temperatuur on
neis ümbritsevast üle
1000 K madalam.
· Seal on energiavoog
Päikese pinnale
takistatud.
· Laikude piirkonnas on
Päikese magnetväli sadu
kordi tugevam kui
ülejäänud osas,
arvatakse, et magnetjõud
pidurdavad konvektsiooni.
Päikeselaigud
· Enamasti on nad umbes
10000 km suurused ja nad
esinevad tavaliselt
rühmadena.
· Mingil ajahetkel võib
päikeseplekkide arv olla
nullist mitmesajani.
· Plekid tekivad ja kaovad
ning muudavad ka oma
kuju.
· Eluiga on neil 1 kuni 100
päeva.
Päikeseloide
· Päikeseloide -- kuuma
aine väljapaiskumine
Päikesetuul
· Lisaks kuumusele ja
valgusele paiskab Päike
välja ka madala
tihedusega laetud osakeste
voolu, mis on tuntud kui
päikesetuul.
· Päikesetuul liigub läbi
Päikesesüsteemi kiirusega
umbes 450 km/sek.
· Päikesetuul avaldab suurt
mõju komeetide sabadele
Arvandmeid Päikesest
· Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili)
· Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1
astronoomiline ühik
· Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat
· Mõõt (Maakera=1) 1.412 x 1033 cm 3
· Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi)
· Tihedus 1.41 gm/cm3
· Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1)
· Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori
pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul;
lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva.
· Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F)
Päikese mõju Maale
· Säilitab elu Maal
· Fotosüntees
· Toite allikas
organismidele
· Mõjutab aastaaegu,
hoovuseid ookeanis,
kliimat jne
Kasutatud kirjandus
· http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike
· http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko
· http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html
· http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html
· "Eneke nr. 3"
· http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf
· http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology
/planets/sun.html
· http://en.wikipedia.org/wiki/Sun
· http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu
TÄNAN!
Päike
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Nimetu
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
Oliver Kikas
Päike
Referaat
Juhendaja: Sven Jürgenson
Pärnu 2014
2
SISUKORD
Sisukord....................................................................................................................................... 3
1. Päike........................................................................................................................................ 4
1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4
1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4
1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................
Astronoomia ja astroloogia
10
docx
Maa, Päike ja meie Galaktika
XXX Gümnaasium
Maa, Päike ja meie Galaktika
Referaat
Mann
12kl
2014
Sisukord
Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1
Referaat......................................................................................................................................1
Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4
...................................................................................................
112
docx
Megamaailma füüsika
saadetakse mööda nägemisnärvi ajju.
Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab
kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on
viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka
valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid.
See ongi põhjus, mis vanemates mudelites on vaid Päike, Kuu ja 5 planeeti (kuni Saturnini)
ning umbes paartuhat kinnistähte, mis kokku moodustasid 88 tähtkuju.
10
3.2. TELESKOOBID
3.2.1 Teleskoop
Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab valgust. Teleskoobid suurendavad
kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja tänu sellele suureneb objektide näiv heledus.
Teleskoobis peab kindlasti olema valgust koondav element – objektiiv. Objektiivi
Meedia
Kommentaarid (3)
Kõik kommentaarid