Mida ma muudaksin Eesti õiguses (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

rtf

Eutanaasia

valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit.

Meditsiin

54

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias)

Meditsiini ajalugu

65

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne ­ eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite ­ Herodotos ­ poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse: · Varane; · Vana (2800-2250 eKr); · Keskmine (2250-2050 eKr) ja · Uus riik (1580-1085 eKr).

Meditsiini ajalugu

42

doc

GERONTOLOOGIA

Viimasel ajal on sotsiaaltöö praktikas muutunud üldiseks nägemus polislikest e. integreeritud sots. töö meetoditest. Pineus´i ja Minhani panid paika 1970 a. mudeli nii eeliseks on, et ta võimaldab üheaegselt lähenemise ja näeb sotsiaaltöö probleemi tervikuna 4. põhielementi 1. muudatusagendi süsteemi e. hooldekodu ja sots. töötaja võtab tööle sots. hooldaja. 2. abivajaja süsteem ­ vanadekodu, üldhooldekodu, personal. 3. eesmärgisüsteem, mida tahetakse muuta. Võib-olla sama kui abivajaja süsteem aga ka erinev ­ hooldekodu personal otsustajad 4. tegevussüsteem, mis koosneb kõigist neljast, sots. töötaja e. muudatusagent kasutab oma tegevusi, et suhe toimiks Tähtis on mõjutada personali hoiakuid või asutuse personali tervikuna Integreeritud mudeli eeliseks on, et ta suudab muuta kliendile sobivat suunatud töömeetodid, abi, sotsiaalhooldust jne. ühiseks tervikuks

Ühiskonnaõpetus

132

doc

DEPRESSIOON

vallandab mingi füüsiline (füsioloogiline) muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus. Seepärast tundub bioloogiline depressioon tulevat nagu välk selgest taevast ning ajab inimese kimbatusse: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras... Mitte ei saa aru." Lisaks psühholoogilistele sümptomitele iseloomustab bioloogilist depressiooni terve rida füüsilisi sümptomeid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis (sellest pikemalt peatükkides 7 ja 15).  Tabel 2b Depressiooni füüsilised sümptomid  Unehäired  Söögiisu muutus  Sugutungi kadumine  Väsimus ja energia kadumine  Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)

Arengupsühholoogia

67

doc

Terve naine

Vaagna põhi Vaagna põhi etendab naise suguelundite füsioloogias tähtsat osa. Vaagna põhja lihaste ja sidekirmete tunduv lõtvumine või vigastumine tingib rea patoloogilisi kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp, ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad

Inimese õpetus

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi, · testamendijärgne pärija ja/või pärimislepingujärgne pärija suri enne pärandajat ja asepärijat näiteks vastutasuks selle eest, et teine pool teda kuni surmani ülal peab või abistab. ei olnud määratud (siin on pärimisseaduses tehtud üks erand vt

P?rimis?igus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor

Esmaabi

Kommentaarid (0)