Barokkmuusika (0)

Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika .17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud , professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal - ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu . Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat , seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo - ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio , millest kujunes välja "itaalia orkester" – kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Žanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin , orel, lauto . Kasutusele võeti oboe , fagott, metsasarv , klarnet.
Vokaalmuusika - Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo- aaria . Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme – kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt.
Ooper - Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö " erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper , siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid.
Oratoorium -Suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Ooper- Lavateos , milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näitekunst ja kujutav kunst . Esitamisel kasutatakse  teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist.  Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub  kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süžee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert - Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süžeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist , vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat - on instrumentaalmuusika žanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga - barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled (3-5) alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi, kui on hääli.
Allemande – paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants
Courante – kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants
Sarabande – kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants
Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire šoti meremeeste tants