Muistne Egiptus (2)

Ande Andekas-Lammutaja
Ajalugu – Muistne Egiptus
Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia , Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik ( Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik ( Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, ’jumalate sõjas’ taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline : Vaarao (piiramatu võimuga jumal) → kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) → madalam ametnikkond ( kirjutajad e. kontrollijad) → sõjaväelased (moodustus enamuses talupoegadest, nii eluaegne väeteenistus kui välismaised palgasõdurid, väga hästi korraldatud) → talupojad, käsitöölised (vaarao teenijad ) → orjad (sõjavangid või kohustused täitmata jätnud käsitöölised, talupojad; kasutati mitmesugustel töödel). Raha ei tuntud, palka maksti tarbeesemetes. Maailmakord e. Maat toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Tegu oli maaühiskonnaga. Tavaline oli paarisperekond, kus ka naistel olid üsna suured õigused. Vaaraodel olid haaremid, mille liikmette hulgast tõusis enamasti esile üks, üsna suurte õigustega peanaine. Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja religiooni läbi. Valitses surnute kultus (elati surmajärgse elu nimel, ka tähendas hinge). Tähtsamad isikud lasid end balsameerida, palsameeritud kehasid nimetati muumiateks. Tähtis osa oli matusetseremoonial, hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka vaarao orjad ja naine. Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja sinna maeti vaaraod (Giza püramiidid Niiluse alamjooksul, Cheopsi püramiid on 146 m kõrge). Püramiide ümbritses nn. surnute linn. Hiljem kasutati matusekambritena vähem silmapaistvaid kaljusse raiutud koopaid (Kuningate org). Jumalad olid seotud loodusjõududega, neid oli vähemalt 740, tihti kujutati neid loomadena. Nad võisid viibida kõikjal, kuid kindlateks varjupaikadeks olid templid, vaid pidustustel toodi nad rahva sekka. Religioonide üksikasjadest ei hoolitud, tähtsaks peeti jumalate kartmist ja austamist. Tähtsaimaks jumalaks oli päikesejumal Amon-Ra, maailma looja ja valitseja. Ra poeg, pistrikukujuline Horos oli taevajumalaks. Ra pojapoeg Osiris oli allilma valitsejaks, kohtumõistjaks (südame kaalumine), viljakuse jumalaks, rahva õpetaja. Seth on kõrbejumal, Osirise mõrvar. Anubis on surnute jumal, seotud palsameerimisega. Thot oli hieroglüüfide leiutaja ja kirjatarkuse kaitsja. Pühadeks loomadeks olid kass (lõvi), skarabeus ja valge lauguga must härg Apis. Hieroglüüfkiri (ligi 1000 märki) kujunes välja piltkirjast (4000-3000 a. e. Kr), tavaliselt kirjutati papüürusele. Kuna hieroglüüfid olid keerulise kujuga, kasutati igapäevases elus hieraatilist kirja. Õppetöö toimus templite juures. Suur osa kirjandusest on seotud religiooniga. Kirjutati etteheitvaid õpetussõnu. Tähtsaim teos oli „ Sinuhe jutustus“ (lugu valitseja põlu alla sattumisest ja tagasi kutsumisest), on säilinud siiani. Teadustest olid levinud matemaatika , geomeetria (vajalik ehitustegevuses), meditsiin (tänu palsameerimisele), täheteadus (lõid päikesekalendri). Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine , arengut pärssisid kaanonid (reeglid). Levinud olid arhitektuur ( hauakambrid (mastaba), templid, obeliskid), maalikunst ja reljeef (väga madal, kaunistati hauakambreid , puudusid varjud ja värvide üleminek, kujutatavale omastati maagilist mõju) ning skulptuur (kujud on suuremõõdulised ja ranged , kooskõlas arhitektuuriga, asenditeks istuv või seisev; kuju pidi olema reaalne, sest muumia hävimisel pidi hing sinna sisse tagasi tulema , väikeformaadilised teenijate kujud pandi hauda kaasa vaarao teenimiseks; maskide võtmisega tekkis portreekunst , tuntuim teos on lageda otsaesise ja pika kaelaga Nosferete pea). Kujutava kunsti temaatika keerles vaarao elu ümber.