Õpetaja ja õpilane: Sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju Füüsilise maailma taju võib illu tõttu ollamoonutatud, rääkimata sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 COCA-COLA Essee Õpetaja: Sirje Pree Kuressaare 2009 Coca-Cola Coca-Cola ehk kokakoola on karboniseeritud koola, maailma populaarseim karastusjook. Coca-Cola Company peakontorid asuvad Atlantas ja Georgias, kus jooki valmistati esmakordselt aastal 1886. Coca-Cola leiutaja John Pemberton ei turustanud jooki hästi, kuid firma omandas Asa Candler, kes toodab jooki ka tänapäeval. Candleri ning tema järglaste turundusoskus tegi Coca-Cola USA ning hiljem kogu maailma populaarseimaks karastusjoogiks. Esmalt müüdi Coca-Colat joogifontäänides, hiljem aga pudelites, mille kuju on saanud tähtsaks kaubamärgi osaks(joonis 1). Coca-Cola, mille retsept on jäänud salajaseks, sisaldas algupäraselt teadmata kogust kokaiini, mis aja jooksul vähenes aastaks 1906, kui tervisekaitse seadused kitsenesid. Sellegipo...
Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1
................................2 Joonis 2. Kanepiseemned............................................................................................................3 Joonis 3. Kanepiõied...................................................................................................................3 3 Sissejuhatus Uimastid on ained, mis mõjutavad kesk närvisüsteemi ja teadvust, muutes seejuures ka inimese käitumist, taju ning meeleolu. Erineva toime järgi jaotatakse need ained kolme suurde rühma – depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad inimese käitumist ja taju ning põhjustavad hallutsinatsioone. Nende hulka kuuluvad meskaliin, LSD ja marihuaana. Järgnevas referaadis käsitlen kanepi erinevaid kasutusalasid, selle mõjusid ja tagajärgi 4 1. Kanepi päritolu
ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele.
sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha. 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida? Eve Clark semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest. Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel. Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest. Katherine Nelson funktsionaalse sarnasuse teooria - > lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis Anglin Keil prototüübiteooria - > esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele.
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
vahendite kaudu 55%. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust: · Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal. · Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri
eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK-
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid
turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka keelekasutuse kohta: keelemärgid omavad tähendust üksnes siis, kui nad märgivad midagi tajutavat, kogemuses antut. See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav. Näiteks kuidas on olemas asjad meie kodus siis, kui mitte keegi seal ei viibi ja mitte keegi neid isegi oma mõtetes ei taju. Kui eksisteerimine seisneb tajutud saamises, nagu väidab Berkeley põhiline alusmõte ,,olla tähendab olla tajutud" peaksime arvama et meie asjad kodus kaotavad oma eksistentsi juhul, kui keegi neid ei taju. Ning kui me lähme tagasi oma
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,
neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/mod/folder/view.php?id=84508
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Seab esikohale tegevused mänguasjadega, mitte mängu eesmärgid Jätab meelde huvitavaid tekste Imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist, ütleb üksikuid kergemaid lauseid Ehitab klotsidest erinevaid esemeid ja hooneid Ühendab eri suuruse ja kujuga klotse Ehitab liivakastis lihtsamaid onnikesi Kasutab konstruktoreid Õpib kirjeldama ja rääkima esemetest, mida ta ei taju vahetult, vaid meenutab mälu järgi Kõneleb esemetest, mänguasjadest ning nende omadustest ja tunnustest Mängib otsimis- ja peitmismänge 2.3.3. 5- aastased Võtab endale täiskasvanu teatud rolli ja hakkab tegutsema rollile vastavalt Ei nimeta ennast rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib (varjatud roll) Kujuneb huvi teatud mänguteemade vastu (kauplus jne.)
Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, mis ma keskkonnale annan. Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid, motivatsioon, planeerimine, taju, sest ilma nendeta ei saa käitumist organiseerida. Siin on oma osa ka mõtlemisel. Me mõtleme sellest, mis on me sees, ma tean oma mõtteid ja kavatsusi. Mida me mõtleme? Näeme, et see mõte tuleneb keskkonnast. Keskkond suhestub bioloogilise organismiga, kellel on need omadused olemas. Mina ikka ongi psüühika. Psüühikas toimuv on otseselt seotud sellega, mis me kehas toimub. St et me võime ennast haigeks mõelda. Mis on keskkond?
masendatus, surutus 3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline tõlgendamine kujutab endast keerulist protsessi. Võib esineda moonutavat tunnetamist. Kõiki isikutaju ja inimesetundmise nähtusi ja protsesse kokku nimetatakse sotsiaalseks pertseptsiooniks. Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on interpersonaalne pertseptsioon, mis on tihedalt seotud kommunikatsiooni ja interaktsiooniga. Teise isiku teate vastuvõtul saab registreerida ka tekstitaju, mis on omaette tunnetusnähtus. Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot. Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne.
ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja
üksteise ees ja tunnustavad ühist identiteeti (enesemääratlust).*Kultuur sisaldab: lahendusi grupi säilimisprobleemidele; ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid; materjaalset kultuuri (majad, riided). *sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust
piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parema meelega õpin ma laua taga istudes. See ei ole küll mugav, aga nii on parem kirjutada. Kusagil diivani peal istudes kannatab käekiri ja võib juhtuda, et sa ei saa ise ka oma käekirjast aru.
2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. 6. Tajuviga (perception error) see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info vaimne töötlemine. Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1
Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad. o Kriitilised Piaget suhtes o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad. Sigmund Freud- deterministlik teooria: o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1
korrata oma saavutusi. Kui meil poleks mälu, tuleks informatsioon igakord uuesti omale selgeks teha, õppimisest ei tasugi rääkida. Pole mälu pole pidevaid teadmisi. (Loeser 1980, 5) Peaaegu kõik, mida inimene või teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad. See lihtne tõdemus näitab, et mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu: taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.(Tulving 2002, 33) 2. Mälu liigid Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine -, erinevad suuresti selles, 3 millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise, ja nii edasi. 2.1 Protseduuriline mälu
mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka
Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting
6. Stress (positiivne ja negatiivne stress - mõisted), toimetulek stressiga. Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus. A-neil on kiire,teevad mitu asja korraga,kannatumatud, endas kahtlemine, B-puuduvad A isiksuse jooned ,ei avalda oma saavutusi,võivad töötada sunnimata,mängivad puhkamiseks 8. Taju omadused. Sotsiaalne taju (tuua näiteid) Isikutaju-teise inimese tajumine ja mõistmine(välimus,miimika jne) 9. Uimastid. Liigid. Toime. Kokaiin-stimulant,mis pähjustab energia puhangu Amfetamiin- sünteetiline ainetugeva eufooria tekitamine,suure sõltuvuse tekitamine, Marihuaana-hallutatsiooni tekitav aine LSD-hallutsinogeen 10. S.Freud ja tema teooria Inimeses on nii teadlik kui ka mitte teadlik osa.Teadvus jaguneb teadvustatud,eelteadvus ja alateadvuseks
korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda
Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad)
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
maitset, mis on soolane, magus, hapu ja mõru, lisaks umami. Haistmiseks kasutatakse olfaktoorseid rakke. Lõhnad jaotuvad 6 klassi: lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad ja teravad lõhnad. Puutetundlikkus on suurim keelel, huultel ja sõrmeotstel. Läbi puutetundlikkuse edastub inimesele valuaisting ja temperatuuriaisting. 2. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle, nt: kuju, suurus, kiirus, paiknemine ruumis, magusus, kõrgus, kuid ka kavatsused, meeleolu, suhtumine, eesmärk jm.
............................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1. Dementsus............................................................................................................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ...................................................................................10 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI ........................................................................13 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI......................................................................
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
ORGANISEERIMINE teabe jagamine ORGANISEERIMINE individuaalsus individuaalsus sotsiaalne taju sotsiaalne taju eestvedamine eestvedamine motiveerimine MÕJUTAMINE grupiomadused MÕJUTAMINE motiveerimine
r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses? jooksva tagasiside loomine- kasutatakse L11 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga, kui sellega, mis toimub keskkonnas. Taju osaleb liigutuse planeerimisel.
Nende väärtushinnangud aga võivad erineda õpetajate ja vanemate omadest. Noruki sotsiaalsed suhted võivad olla oluliselt erinevad võrreldes suhetest oma vanamatega. Lapsepõlve jooksul iseloomustatakse suhet vanematega kui ,,ühepoolset autoriteeti", kus vanemad üritavad edastada lastelen juba väljakujunenud teadmistest ja hoiakutest kogumit. Kolmas osa: Lapse vaimne areng 10.Taju Imikute taju uurimise meetodid · Imikutga töötamine pole kerge, sest nad ei oska öelda, mida mõtlevad, ning seda, mida nad teavad, peab järeldama nende käitumisest. Väikelaste käitumise repertuaar on piiratud ning seetõttu on uurijad nende taju võimete mõõtmiseks leiutanud geneetilisi tehnikaid. · EELISTAMISE TEHNIKA uurija näitab lapsele kahte stiimulit korraga, näiteks kahte pilti A ja B
kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid:
· Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist
Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju omadused: Püsivus, valivus, mõtestatus. Tähelepanu liigid: V: 1) isikutaju 2) ruumitaju 3) liikumistaju 4) ajataju
on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on
liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga.
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus.
See võib kaasa tuua kohmakust. Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lõplik väljakujunemine, mis peegeldub ka psüühikas ning isiksuse arengus. (Tankler, M. 30, 31) Kognitiivne areng Eluliselt vajalik on pidevalt olla kursis sellega, mis toimub meie sees ja ümber. Laps võtab seda informatsiooni vastu meeleelundite- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- kaudu. Esmalt jõuab see lapseni aistingutena, millega edasi tegeleb juba taju ning siis on kaasa haaratud ka juba mälu. Mõtlemine on aga juba vahendatud info, sest inimene töötleb taju abil kogutud teavet ning süstematiseerib seda. (Tankler, M. 32) Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks võime lugeda taju ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mäng ja õppimine koos õppimisteooriatega
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks.
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
