koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal. Paralleelselt saksa idealistliku psüholoogiaga eeskätt USAs arenes 20.saj-l välja uurimissuund -
Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse
Raamatukogu 37,1 37,7 36,5 37,1 80 PRAKTILINE ÜLESANNE (Lahendada kodus) Viia läbi enda peal kuulmistest (8 22 kHz), kasutades selleks testi lingilt http://www.noiseaddicts.com/2009/03/can-you-hear-this-hearing-test/ Kuula lingilt iga tooni ning fikseeri alltoodud tabelisse, kas kuuled antud sagedusel heli või mitte. Antud testis on välja jäetud madalamad sagedused, kuivõrd taju vähenemine algab üldiselt just kõrgemate sageduste kadumisega. 5 Riski- ja ohutusõpetus NB! Enne testi algust tasub veenduda, et kõlarid/kõrvaklapid oleks reguleeritud nii, et helivaljus ei oleks suur. Katse käigus võib helivaljust erinevatel sagedustel reguleerida (seoses inimkõrva tajuerinevustega erinevatel sagedustel).
aktsepteerida enda omadest erinevaid seisukohti; c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi; d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu – lohutada, abistada, jagada asju jne.; e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni. Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige mõeldakse siin taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel. Lasteaias võiks hinnata järgmisi võimeid ja oskusi: a) taju ja tähelepanu – milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat
" Nagu võib näha käesoleva triaadi on oluline lapse asi. Seda on võimalik kontrollida , vaadates , kuidas laps mängib , ta otsib pidevalt , et asi, mis huvitas , kas masin , tool, nukk , lusikas jne. Seal võib ollatunne, et see ei nõua rohkem ega vaja , see keskendub ainult teema huve. Kuid see ei ole nii , sest ilmatäiskasvanud laps ei osata võimalusi inimtoiduks teemad. Lapse kognitiivne areng Selles vanuses areneb taju, mõtlemist, mälu ja kõne. Seda protsessi iseloomustab verbalization kognitiivsed protsessid ja tekkimist nende omavõim. Arengu taju määratakse kolm parameetrit : tajutav meetmed ( ausus objekt) , sensoorne standardid ( tekkimine standardid aistinguid : heli , valgus, maitse , puutetundlikud , haistmis ) ja tegevus viide . Teisisõnu, protsess taju ekstrakti kõige olulisemadkonkreetse objekti või
) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest. Elektriväli on kõige lihtsam. Teda ei saa koostisosadeks jaotada. Elektriväljal on energiat. Elektrivälja tekitaja on laetud keha; Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus: Sõltub teda tekitanud laengu suurusest ja kaugusest sellest laengust. Inimene ei taju elektrivälja olemasolu. Elektrilaengu ühik. Tähis on q ja ühik on C kulon. Valem: q= ne
Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7) Claude Monet maalis seeriaid ühest ja samast objektist, kus pilt sõltus ilmast ja kellaajast ning see näitas ilmekalt ära valguse tähtsuse maalikunstis. (8) Tähtsamad prantsuse impressionistid: Claude Monet - lemmikteemaks oli looduse muutlikkus; Pisarro päikeseküllased tänavapildid; Renior lemmikteemaks olid aktimaalid; Degas liigutuste kujutamine, balletitseenid; Manet enda vahetu taju kujutamine (9,10) Eestis avaldusid impressionismi mõjud Ants Laikmaa ja Paul Burmani loomingus. Tänan kuulamast!
. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) ……………………
Milline on kultuuri mõju emotsioonide väljendamisele? Rääkida võib universaalsetest emotsioonidest, mis on kõigile omased ja kultuurispetsiifilistest aspektidest. Näiteks head ja halvad uudised, suhted teiste inimestega, lühi- või pikemaajaline kodust eemal viibimine jne. Nt kui meie jaoks on hea olla paar tundi üksi kodus, siis utku eskimote jaoks Kanada-Artikas tähendab see ennekõike sotsiaalset isolatsiooni, põhjustades kurbust ja üksindust. Sensoorsed protsessid. Meeled. Taju Taju definitsioon ja eesmärk. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Taju absoluutsed piirid, suhtelised piirid. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalselt) väärtust,
· Tagada eakale turvaline elukeskkond ja ennetada vigastusi; · Abistada eakat ja eaka omakseid toimetulekuvõimaluste leidmisel; · Hõlbustada suhtlemist; · Julgustada eakat enese eest võimetekohaselt hoolitsemisele; · Soodustada sotsiaalselt vastuvõetavaid käitumisviise; · Piirata sobimatut käitumist. KROONILISE PSÜÜHIKAHÄIREGA EAKA PEAMISED JA SAGEDASEMAD PROBLEEMID Tunnetuse ja taju muutumine. Probleemi kirjeldus: · Kroonilise psüühikahäirega eakal võib esineda hallutsinatsioone, aistingute väärtõlgendust, ekslikke veendumusi ümbruse suhtumisest temasse. · Eakal võib väheneda temperatuuritundlikkus, mistõttu ta võib minna külma ilmaga välja liiga kergelt riietatult või istuda toas paksudes üleriietes. · Eakal võib muutuda või väheneda maitsetundlikkus, võivad tekkida raskused
See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega
juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
Mõttetegevuse stimuleerimine: Aktiivne tähendusloome trükireklaamil 4.SEKUNDIT(lause ja pilt kuidas tekib lugu?) Lausel ja pildil peab olema ühisosa tekkima peab kõigil sama kujutlus. Lastel pildivisuaalil keegi vanem sümpatiseerib paremini. Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2
· Ängistus - fenomenoloogiliselt kogetuna on ängistus ebamugavuse (rahutuse) või pinge tunne, mille põhjus on teadmata. · Teadvelolek, sümboliseerimine, teadvus - need terminid osutavad kogemuse teatud osa mentaalsele representeerimisele (vaimsele esindatusele). · Ühildumine seisund, kus 'MINA'- kogemus on sümboliseeritud 'MINA'- pildis. · Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest.
REAALNE TOODE ETTEVÕTTE Müügieelne ja -järgne MAINE teenindamine TOODE LISANDITEGA Teenindamine VÄÄRTUSE Väliskujundus müügi ajal TAJU (stiil) Pakend Nõuanne Kauba- märk PÕHILINE Montaaz KASU, Hind TEENUS Kvaliteet Garantii Krediit Omadused
silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse
Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud. Infos ja meedias sõnumi sisu objektiivsus, mida tahetekase tõestada, mida mina näen ja milline on minu hinnang. Samuti kas vanemad annavad mulle ja minu käitumisele objektiivse hinnangu. Õige hinnangu andmiseks on vajalik aru saada hetkeolukorrast, tingimustest, miks asjad just juhtusid nii. Enda , oma võimete ja võimaluste objektiivne hindamine, milline ma olen, milline tahaksin olla
d) tõstmine, kandmine e) äkilised pingutused Ergonoomia jaguneb: Füüsiline ergonoomia on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega. Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga. Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö
Arvan, et hingejõudu saab mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas. Kindlasti toimub selline muutus elukogemuste omandamisel. Inimese hing juhib meie elukäiku sünnist surmani. Nimelt inimese sündides on hing juba kehas, püsib meis kogu elu aga kui hing on väsinud, siis lahkub see meie kehast. Minu meelest ongi hing see, mis meid elus hoiab, sest kui hing on väsinud ja tahab lahkuda, siis surevad ka keha ning vaim. Ma arvan, et kehas on meil vaim, mis kontrollib meie mõtlemist, taju ning tahet midagi teha. Näiteks õppimistahe või tahe käia trennis. Olen kuulnud ja usun, et vaim on puhas, igavene ja äraostmatu, kuid hing või olla mõnel inimesel väga must. Arvan ka, et uutesse olukordadesse ning üldse eluseiklustesse sattumise eest hoolitsebki meie kehas olev vaim. Nendel kolmel on meie elus tähtis roll. Keha, vaim ja hing on nagu üksteisest sõltuv kooslus, sest kui poleks neid, siis poleks ka meid.
Teadvuse tunnusjooned: * Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina * Sisaldab palju erinevaid teadmisi * Võimaldab teha tulevikuplaane ja neid ellu viia * Allub suures osas tahtele * Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid: meditatsioon lõdvestusseisund, mille saab ise esile kutsuda; hüpnoos tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele * Uimastitest tingitud seisundid (joobeseisund): KNS'i, seega ka teadvust mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e
● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline
...............................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...................................................................................................14 2.3. Käitumise muutmine töises tegevuses.............................................................14 Eksamiülesanne 5.........
..............................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE.................
· Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine Olemuslik armastus: · Pole omandustundega seotud · Ei saa kunagi küllastatud · Esteetiline kogemus · Pikaajaline terapeutiline efekt · Kõike haarav kogemus · Minimaalne ärevuse tase 6 · Armukadeduse puudumine · Võimaldab tõest partneri taju · Pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust. 5. Sotsiaal-kognitiivne skeemid; A.Bandura- isiksus ja keskkond on seotud; inimene elu jooksul omandab skeemid (mõtted, uskumused, reegild), mis kujundavad isiksust ja suunavad käitumist 6. Bioloogiline kus isiksus ajus?- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt päritav 7. Evolutsiooniline isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus on vajalik kohanemiseks
Helivaljuse süsteemiväliseks akustiliseks mõõtühikuks etalonhelisagedusel 1000 Hz on foon. Mingi teise sagedusega heli valjuse määramiseks kasutatakse audiomeetrit. Tundmatu heli poolt põhjustatud heliaistingu tugevust võrreldakse kuulmise teel standartse helitaseme ehk heli nullnivooga, milleks on etalonheli tugevus sagedusel 1000 Hz. Tundmatu heli helinivoo väljaselgitamiseks reguleeritakse audiomeetrit kuni aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes. Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi.
Füüsiliselt võivad kommunikatsiooni takistada infoga ülekoormatus, aja nappus, väljastpoolt tulev tülitamine vestluse ajal, halb kuuldavus, tegelemine mitme asjaga korraga jms. Juht peaks arvestama sellega, et füüsiliste takistuste tõttu läheb suurem või väiksem hulk infot kaduma, sest inimese tähelepanu on valiv. Liigne ametlikkus ja eemaldumine sihtgruppidest loob otseseid füüsilisi takistusi suhtlemisel (Valk 2003:203). 2.2 Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked Selektiivne taju seletub asjaoluga, et töötajad valivad välja need aspektid situatsiooni või inimese kohta, mis kattuvad tema usu, väärtuste ja vajadustega. Organisatsioonides juhtub sageli, et erinevate osakondade inimesed ei mõista üksteist, kuna ei tunnista üksteise seisukohti teatud küsimustes. Selektiivne taju on seotud ka faktiga, et inimesed kuulevad seda, mida nad kuulda tahavad, ülejäänud infot võib nende taju ignoreerida. (Valk 2003:204)
Subjektiivne enesehinnang tantsulisuses oli äärmusest äärmuseni. Mõningad individuaalid arvasid endast vähe sellel alal ja hindasid enese tantsulisuseks 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim) 1-2 enamjaolt, kuid oli ka individuaale kes arvasid et tants pole probleem ja hindasid oma võimeid 10 või isegi barjääre ületades 11ga. Kuid enamuselt jäi see arv 8 palli juurde. (Joonis 3.1) Joonis 3.1 Rütmi taju ja muusikasse tantsimise osas oli jällegi enesekindlaid, kui ka tagasihoidlikemaid individuaale. Samas jällegi hindasid julgemad oma rütmitajuks 10, väikseimateks osutus 9 seekord 1 ja 3 enamjaolt. Kuid enamuselt jäi see arv kõrge 8-9 palli juurde. (Joonis 4.1) Joonis 4.1
Sõnavabaduse piirid Sõnavabadus on minu jaoks väärtus, väärtus, mis pole käegakatsutav vaid näitab iga inimese vabat tahet midagi öelda, just nii nagu ta asjast arvab- oma mõtteid vabalt levitades. See, kuidas iga inimene sõnavabadust mõistab on erinev, see sõltub inimese vanusest, soost, elukogemusest ning eelkõige väärtushinnangutest ja sellest, milline on inimese hea maitse piir. Me kõik ei taju solvanguid ühteviisi või ei oska neid ridade vahelt lugeda, mis ühe inimese jaoks on tabu võib teise täiesti külmaks jätta, just see tõttu on sõnavabadusele raske piire tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks?
Etanooli mõju inimese organismile Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4- 5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu-, mao- ja sooltelimaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab...
Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada: Vajadused Motivatsioon – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus – sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. (J.Sõerd) Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised
............ ..lk 14 2 1. Psühholoogia ja psüühika Ants nägi selgesti, et pall ei taba korvi. Poisi nägu oli küll tuttav, kuid Annel ei tulnud ta nimi meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on
I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2? 2) mahtu saab suurendada känkimise (chunking) teel.
4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub:
4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub:
keskkond või ümbruskond ei ole kõikidele organismidele üks ja seesama ning sõltub suuresti organismist ja tema tajuvõimest. Iga liik ja isend ehitab omailma, elades enda omailma piirides ning kasutades selleks märke. Kõik protsessid teostuvad märkide kaudu. Organism loob omailma korduva vastasikmõju kaudu maailmaga. Ta vaatleb maailma ja samal ajal ka muudab seda, andes oma panuse maailma olemusse ja olemisse. Omailma teooria eeldab, et meeli ja taju ei ole võimalik maailmast lahutada, sest just tajud muudavad maailma tähenduslikuks. Et omailm on subjektiivne ning otseseks mõõtmiseks ligipääsmatu, ei ole me võimelised teiste elusolendite omailma kohta midagi ütlema. 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL Igal organismil on oma maailm, sest tal on olemas oma kogemuslikkus. Ühe bioloogilise liigi elus esinevaid nähtusi ei saa teisele liigile üle kanda
Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon,
3 Sotsiaalpsühholoogia põhimõtted Inimestevaheline suhtlemine 1. Suhtlemine, kehakeel Inimesed suhtlevad iga päev. Suheldakse rääkides silmast silma, mobiili teel, Interneti teel. Suhtlemisviise on palju. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetamise protsess, mille käigust toimub tundma õppimine ja vastastikune tajumine. Suhtlemisprotsessid on kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu ja kõne. Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb. Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub
· Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused
suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed
äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati
Tere. Minu nimi on ... ja ma räägin Teile alkoholi kahjulikkusest. Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Kuid miks on alkohol kahjulik ning miks tuleks teda vältida? Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Ni...
c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna c) algab peale aistinguid ning lõppeb enne mäluprotsesside toimimist 7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9
ökoloogilistest materjaalidest. väikesed uurimiskeskused Igas lasteaias peab olema mitte ainult võimlemissaal, kuid ja terve kompleks spordivarustusega bassein avalik staadion batuudiruum meditsiiniline ja massaazikabinet Soolakamber Sensoorne ruum. Spetiaalselt varustatud ruum, ravi-proffilaaktiliste seansside jaoks, mis on vajalik nii erivajaduste lastele kui ka täiskasvanutele, ning ka tervete inimeste elukvaliteedi paranemiseks. Sensoorses ruumis toimud mõjutamine 3 taju protsessidele: tunnetavale ,kuuldavale ja nähtavale ( kompimistunne, helid ja värvid) kinnine liuväli koht,kus saab õppida liikluseeskirju, valgusfooridega, ülekäigurajatega, sildadega,tuunnelitega ja laste autopargiga. mini-loomaaed Verandal on tehtud suur talvine aed,kus asuvad: mets, terrarium, dekoratiivne purskkaev Majas on paiguldatud süsteem " Smart kodu", mis valik iseseisvalt mikrokliimat laste jaoks. Katustel päikestepatareid ja tuuleveskid ökoloogilise eneergia
Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile rääkida ühe tänapäeval noorte seas väga levinud asjade kahjulikkusest nimelt kõrvaklappidest. Olen kindel, et igaüks teist on neid kasutanud, ning ilmselt on need ka praegu teil taskus või kotis olemas. Kõrvaklapid on väga kasulikud ja kompaktsed elektroonikaseadmed, kuid kuna need on nii levinud, ei tea paljud, et tegelikult on need meile üpris kahjulikud. Kuna pikemal viibimisel liiga tugevate helide keskkonnas hakkab tekkima alguses kõrgete toonide kuuldavuse halvenemine, mida inimene ise esialgu ei taju, siis ei oska ta ise ka ohtu märgata, Eelkõige mõjutabki selline mürafoon kuulmist kõrgsagedustel, inimesed ei kuule enam sosinat, linnulaulu." kõrvaklappidega kuulamine võib tekitada ka tajuhäireid Kõrvaklappide kasutamine suurendab ka mitmekordselt bakterite tegevust kõrvakeskkonnas, mis võib tekitada põletikku või löövet Kõrvaspetsialistid näevad kõige suuremat probleemi sel...
See on ühine rahvusvaheline projekt, milles osaleb 15 riiki: Belgia, Brasiilia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Norra, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Sveits, Rootsi, Jaapan Hariduse omandamise võimalused · Instituut, kus õpetatakse astronauti ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus · Skafandrid on mõeldud ohutu reisimise ja töö astronaut kosmoses. · On kaks peamist tüüpi: pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad
- Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada?
· tulenevad kliendi rahuldamata soovidest, kus klient on motiveeritud · seotud kliendi poolt soovitud elumuutustega II Kuna uskumused determineerivad soovide täitmise viisi, siis on vaja muuta kliendi uskumusi probleemi lahendamiseks: · mõista kliendi uskumuste vastavust tegelikkusele · mõista uskumuste tegelikku ulatust ja piisavust ning motiveeritust tegutsemiseks · kõrvaldada vastuolusid ja moonutusi, taastada eneseusku ja adekvaatset taju läbi tegevuse III Läbi alternatiivide ja kaalutud valikute planeerida kasvatuslik tegevus ja saada enesekindlust, ÕPPIDA OSKUSI, ANDA KOGEMUSI, HINNATA KÄITUMIST JA SELLE TULEMUSLIKKUST. Plaan (iseseisev harjutamine-toetus-tagasiside): 1. klient koos STjaga määratlevad kliendi probleemid, seavad paika nende hierarhia 2. eraldavad mittereaalsed lahendused ja ülejäänute puhul kirjeldavad soovitud tulemuse, viidates tekkida võivatele uutele probleemidele; 3
Usun, et antud teemal tehtud saatelõik pani paljusid noori ja täiskasvanuid mõtlema ja märkama ohte enda ümber. Ohte, mis ümbritsevad meid internetilehekülgedel ja seda ka eesti enda noorte lehel www.rate.ee. Kuid see oli kõigest ainult üks saatelõik. Kas sellest piisab, et ära hoida järgnevad tragöödiad? Tänapäeva keskmine eesti noor, kelle elu keerleb peale õppimise ja hobide ka mitmete interneti suhtlusportaalide ümber, ei taju ilmselt oma igapäevase internetis suhtlemise ohtlikust. Me tihti ise ei teagi, kui kaitsetud me tegelikult oleme, kui kergeks saagiks pedofiilidele ja teistele väärastunud mõttemaailmaga inimestele.
Fourth level väga monotoonset sõnalist ärritust. Fifth level Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, Clickkelle to edit Master text s teooria järgi põhines nähtus inimeses Second level peituvatel magnetjõududel ehk nn Third level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
