RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
vajalike rakustruktuuride ninge ainete lagundamine, mitokonder energia tootmine, ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga,
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 ) Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest. Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide, sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA). Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 ) Organell on raku koostisosa, millel on kindel ülesanne ja ehitus. Mitokonder ja ribosoomid jne. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 ) Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Loomarakk, taimerakk. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 ) Kude on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum Sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Sidekude: rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Lihaskude: võõtlihaskude,
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatö...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist lähtuvad kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. 5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest. Peamiselt polüsahhariidist tselluloosist ning ka ligniinist koosnev taimerakku kattev kest. Noorel rakul on see õhuke ja elastne, lastes kasvada. Kestas on palju poore. Ülesanded: rakkude ja taime toetamine, kaitse, transport. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid. Avaused rakukestades, mis ühendavad taimerakke, et orgaanilised ained saaksid liikuda rakust rakku. Osmoregulatoorne vakuool (suur keskvakuool).
Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1.Varusüsivesik Tärklis, insuliin. Glükogeen. Glükogeen. 2. Kest + + - Tselluloosist, Kitiinist, Erandiks munarakud ligniinist. mannaanist. (lubikest, valkkest,
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1
tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum - toimub rakusisene ainete liikumine lüsosoomid - ühekihilised membr. ümbritsevad põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Tuumake - asub tuuma sees, koosneb valgust ja RNA-st ; ül -ribosoomide süntees Tsütoskelett - annab rakule kuju, seob raku organellid ühtseks tervikuks Lisaks eespool olevatele, omab taimerakk täiendavaid organelle; rakukest - annab taimerakule tugevuse ja kuju - on puitunud, tselluloidne või korgistunud vakuool- vee ja selles lahustunud ainete(mahlade) mahuti. kloroplast - selles toimub fotosüntees, sisaldab klorofülli, vahel ka karotinoide kromoplastid - sisaldavad karotinoide leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis) Raku tuum: Geneetilise info säilitamise koht
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid. Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
Rakukest koosneb tselluloosist, ülesandeks on kaitse- ja tugisüsteem. Taimerakus on rakukest, loomarakus pole. Vakuoolide ülesanneteks : · Veetalletajad · Sinna võivad koguneda varuained · Seal saab talletada mürgiseid aineid/jääkaineid · Võivad sisaldada loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid Turgor taime siserõhk. Seda aitab vakuoolis sees olev vesi hoida. Pärmiseeneraku joonis Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Ei Jah, põhiliselt Jah, koosneb kitiinist koosneb tselluloosist Vakuool Mõnikord, kui on, Jah, tsentraalvakuool Jah, tavaliselt siis on väikesed väikesed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele ...
5. On pidevas ringliikumises, mis võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurenemist. Ribosoomid On molekulkompleksid, mis koosnevad kahest eristusüksusest, nad sisaldavad ribosoomi RNA ja valkude molekule. Esinevad mitokondrites, kloroplastides ja seotud kujul tsütoplasmas (tsütoskletil ja karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul). Põhiülesanne valkude sünteesi tagamine polüsoomsel kujul. Taime, looma ja seeneraku võrdlus Ehituslikult Tunnus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Keharakkudel puudub, Esineb (koosneb Esineb (koosneb munarakkudel esineb Rakukest tseluloosist, kitiinist, mannaanist) (koosneb lubisooladest, ligniinist)
B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos, tärklis, insuliin) , Aminohapped ja valgud, Lipiidid (Rasvad, vahad, fosfolipiididsteroidid), Nukleiinhapped, Alkaloidid (Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid), Fenoolsed ühendid (Aromaatsed ühendid), Orgaanilised happed (õunhape, sidrunhape, bensoehape, oblikhape), Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid. 2. Taimeraku ehitus. Täiskasvanud taimerakk koosneb kolmest põhiosast: rakukest, tsütosool, vakuool (lisaks rakutuum). Vakuool hõlmab suurema osa rakust. Rakkude struktuuri põhielemendid on rakumembraanid. Vaid taimerakule omased struktuurid on rakukestad, plastiidid ja suured vakuoolid. 3. Raku membraanide ehitus. Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline.
Väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus.
· Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine, · Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees. 24) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, kudedeks. ainevahetus. Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, Vakuool- Vee reservuaar
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesiks kasutavad nad päikeseenergiat ning lahteainetena vett ja süsihappegaasi. Fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine toimub peamiselt taimerakkudes leiduvate klorofüllimolekulide osavõtul. Klorofüll on roheline pigment, mis annab taimedele ka rohelise värvuse. Enamikul taimedel on iseloomulik rakuehitus. Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede lehekuljel.Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises
Vere punalible kopsud Sipelgas veri sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12. Reastage mõisted loogilisse järjekorda! a. Kude, kooslus, biosfäär, elund, isend, populatsioon. b. Harilik luuderohi, taimerakk, Viidumäe luuderohud, DNA leht, lehe põhikude. c. Loomarakk, Eesti halljänes, DNA, karv, karva põhikude, halljänes. 1.5 Kordamiseks. 1. Kolmest esitatud väitest kaks on vääred. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Väär tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. tõene
on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku Tsentriool( tagab kromosoomide liikumise raku Annab püsivaid keemilisi sidemeid.); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli);
2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid
elutegevust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumake. - Rakumembraan on õhuke lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). 2011 PTG Loomarakk Taimerakk Seenerakk Ainevahetus Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne Paljutuumsus Harva Harva Sageli Plastiidid ____ Kloro-, kromo- ja ____ leukoplast Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
· Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan
üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
pärilikkusaine. Rakutuum juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuuma übritsev membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Pärilikkusaine on pakitub kromosoomidesse. Kromosoom on kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Taimerakk erineb loomarakust Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid, tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid. Taimerakku ümbritseb rakukest. Taimeraku membraani peal asub tugev rakukest. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb
1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi luuderohud põhikude Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3
.......................... 3) ............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 10.20. Reastage süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3 punkti KLASS, LIIK, PEREKOND, HÕIMKOND, SELTS, SUGUKOND RIIK 64 VASTUSED 1. ÜLDBIOLOOGIA 1.1. 1.2. 1 DNA, 2 taimerakk, 3 lehe põhikude, 4 leht, 5 harilik luuderohi ( isend ), 6 Viidumäe luuderohud või 5 Viidumäe luuderohud , 6 harilik luuderohi ( liik ) 1.3. D Võrtsjärve kalaliikide määramine A viiruse genoomi uurimine B kromosoomide lahknemise uurimine C hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 1.4. Esimene väide on väär. Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. 1.5. Küsimus: kas elutegevuseks sobiv temperatuurivahemik on isastel ja emastel mardikatel sama?
Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule.DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Sarnaselt motokondriga sisaldavad ka kloroplast ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. 37.) Vakuooli ülesanne (4) · eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid · vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid · tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suureneda · peab reguleerima turgorit 38.) Pärmiraku ehitus (joonis + nimetused) 39.) Milles sesineb seente looduslik tähtsus? Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest ning põhjustavad sellega mitmesuguseid seenhaigusi. Viimased esinevad nii taimedel kui ka loomadel
rasvhappejäägid seeespool,( oligosahhariididest ning) kolesteroolist mis on vaid loomsetel rakkudel. Valgud ja kolesterool on hajusalt fosfolipiidide vahel, (oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon)). Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. · Süsivesinikkiht on taimedel paksem moodustades kesta, tänu millele taimerakk ei saa oma kuju muuta oluliselt ja neil on korrapärasem väliskuju, ja see kest moodustub enamasti polüsahhariid tselluloosist, surnud rakkudel lisandub ka ligniin. Loomarakkudel on hõredam oligosahhariidide kiht-glükokaalüks. *Osmoos-ainete liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema konsentratsiooni suunas- tagab turgori e. raku siserõhu. Taimeraku kesta ülesanded: Kuigi rakukest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes
talletamine Seeneraku ehituslikud iseärasused - Eukarüoodsed päristuumne 14 - Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened hulgatuumalised vaheseinteta rakud (nutthallitus) , b) hulkraksed - Hüüf seeneliit - Mütseet seeneniidistik Eukarüoodsete rakkude võrdlus loomarakk taimerakk seenerakk 1.kest Puudub v.a. Tselluloos, ligtiin, kitiin munarakk pektiin 2.vakuool Väiksed Suur keskvakuool Väiksed lipiidi lipiidivakuoolid vakuoolid 3.tsentrosoom On alati On vetikatel, Osades rakkudes puudub kõrgem. taimedel 4
reguleerimine PROKARÜOODID e eeltuumsed (baterid) EUKARÜOODID e päristuumsed(taimed, loomad, seened, protistid) tuumamembraan puudub tuumamembraan olemas tsütoplasma jäik tsütoplasma liikuv Dna hulk väiksem, 1 rõngaskromosoom DNA-d rohkem , lineaarsed kromosoomid TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest kitiinist erandiks munarakud (lubikest,
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK
Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on –...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. Ψ =P−π ⇒ π =P−Ψ 1 atm=0.1 MPa Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee liikumine diffusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. Osmoos on vee rakkudesse sisenemise põhiline mehhanism. Taimerakk on osmomeetriga analoogiline süsteem. Rakumembraan on poolläbilaskev (läbitav põhiliselt vee molekulidele, mitte rakumahlas lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid), samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas osalevad osmootse potentsiaali () genereerimises ja madaldavad sel teel raku veepotentsiaali. Tugevalt negatiivse osmootse potentsiaali ja maatrikspotentsiaali tõttu on veepotentsiaal rakus madalam kui välislahuse
suguline - mõlema vanemorganismi geneetilised tunnused ühenduvad Hulkraksed või enamik ainuraksed Hulkraksed ainuraksed 19. Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust tunnus loomarakk taimerakk seenerakk Rakukest on vaid koosneb tselluloosist koosneb membraan kitiinist iseloomulikud - plastiidid, vakuool, rakukest organellid rakukest tsütoskelett olemas olemas - rakkude piiratud piiramatu piiramatu
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. TAIMERAKK, 28.01.10 BIOLOOGIA 2010 Eripära: Vakuool Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid. Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool. Võtab suurema osa raku sisemusest. ÜLESANNE raku siserõhu ehk turgori säilitaja. Rakukest Raku membraani ümber on rakukest, mis koosneb tselluloosist. ÜLESANNE · Kaitseb · Toestab · Ainevahetus · Ehituslik
● Theodor Schwann (1839) avastas, et loomorganismid on kõik rakulise ehitusega ● Rudolf Virchow (1858) avastas rakkude pooldumise Teada eukarüootse looma-, seene- ja taimeraku ehitust, organellide nimetusi ja ülesandeid, mis tagavad raku elutegevuse. LOOMARAKK SEENERAKK TAIMERAKK Tuumarakk Juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ning RNA süntees. Tsütoplasma Seob tuuma ühtseks tervikuks, on jääkainete eristumiskohaks. Rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju, kaitseb rakku, ühendab rakke kudedeks.
· On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse
Plasmiidid (DNA väike rõngasmolekul) –selle asetsevad geenid, mis aitavad bakteril nt antibiootilises keskonnas omandada resitentsust. NB! Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi komspleks, lüsosoomid. 15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on õhuke, vananedes pakseneb Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukariootide riigid ja nende peamised tunnused
kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) • Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel • Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 3. Rakud (bakter, loomarakk, taimerakk, seenerakk) õpik nr.1 lehekülg 101 a) Organellid ja nende ülesanded • Universaalsed organellid: • Tuumake – aitab toota ribosoome • Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan • Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke 2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid
Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. 3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.lühinägelik mees on abielusnaisega,kes on samuti lühinägelik.perekonnas on normaalse nägemisega poeg.kui suur on tõenäosus,et perre sünnib järgmisena lühinägelik laps?-tõenäosus,et sünnib lühinägelik laps on 75%. VI.1.taimerakk. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.Mõned karakteersed jooned on järgmised:taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine,taimerakku katab tselluloosist või
Paljunevad pooldumise teel Eukarüootsete rakkude võrdlus Mittesobivas keskkonnas võivad moodustada spoore – vesi Erinevused: väljutatakse, organellide arv väheneb, ainevahetus aeglustub Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk o Bakter võib nii täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu 1. Tsentrosoom On Ei ole Ei ole 2. Osmoregulatoor Ei ole On Ei ole ne vakuool Bakterite tähtsus 3. Rakukest Ei ole Tselluloosis Kitiinist t Bakterite tähtsus looduses: 4
Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b) ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
