Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Juhtkude e. vaskulaarkude - Juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. Jaguneb: a) floeem - lahustunud orgaaniliste ainete transport; b) ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis
docstxt/122214849315084.txt
Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu Looma-, taime- ja seeneraku võrdlus Loomarakk Seenerakk Taimerakk Kest Puudub v.a. munarakk Kitiinist Tselluloosist ja Ligniinist Vakuool Väikesed Väikesed Suur tsentraal- lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid vakuool Plastiidid Puuduvad Puuduvad Kloro-, kromo- ja
Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. 2.Ülesanne. Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega. Perekonnas on hemofiiliahaige tütar. Kui suur on tõenäosus, et perekonda sünnib järgmise lapsena hemofiiliat põdev poeg ? Pilet 10 1.Taimerakk. Taimeraku ehituslikud iseärasused? Taimerakk erineb loomarakust: *ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Plastiid ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes.
tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem. Olulisemad võrdluspunktid prokarüootide ja eukarüootide vahel. 32. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Protistide iseloomustus ja näiteid. 33. Referaatides käsitletud teemad. 34. Loenguslaidide joonised ja fotod.
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
* Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof. Metabolism * Metabolism elu omadus ehk organismis toimuv ainevahetus kokku. * Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos.
säilitamine. Samuti aitab see kaasa raku paljunemisele. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest. Taime- ja seenerakku. 38. Eukarüootide liigid ja nende peamised tunnused. Eukarüoodid on loomad, taimed, seened ja protistid. Neil on selgesti eristunud tuum ja teised membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokondrid, galgi kompleksning tsütoskelett. Rakkude läbimõõt jääb vahemikku 10-100 µm 39. Taimeraku ehitus Taimerakk on eukarüootne ja võrreldes loomarakuga on talmõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule omased organellid on a) plastiidid, mis jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Klorolplastis toimub fotosüntees. Kromoplast sisaldab karotenoide ja muudab taime viljad, lehed jaõied värviliseks. Leukoplast on värvusetu ja selle ülesandeks on varuaine tärklise talletamine. b)tsentraalvakuoolid – peamine ülesanne on vee säilitamine, samuti kindlustab see
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! · Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. · Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude)
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude],
15. Transpordiprotsess kahte erinevat ainet ühes suunas transportiva valgu vahendusel on sümport 16. Millised raku membraanide komponendid võimaldavad rakkude omavahelist äratundmist? glükoproteiinid 17. Membraanide voolavus suureneb kui suurendada küllastumata rasvhapete hulka ... fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude 19. Taimerakk hüposmootses (hüpotoonilises) lahuses muutub turgesteatseks??? 20. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24
lipiidid, pigmendid) Tsütoplasma ülesanded: a) Seob raku tervikuks b) On ainevahetuskeskkonnaks c) On varuainete talletamiskoht d) Jääkide kogumiskoht e) Pidevas ringliikumises ja see võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurendamist Ribosoomid ...molekulkompleksid, mis koosnevad 2 ehitusüksusest ja sisaldavad ribosoomi, RNA ja valkude molekule. Esinevad mitokondrites ja tsütoplasmas. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus Tunnus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Rakukest + koosneb + koosneb kitiinist, Keharakkudel tselluloosist, ligniinist mannaanist puudub, munarakkudel esineb. Koosneb lubisooladest,
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Retseptor- info vahendaja raku ja väliskeskkonna vahel 26.Millistest toiduainetest saab rohkesti valke, süsivesikuid, rasvu? o Valku saab: - liha, muna, piimatooted, oad o Rasvu saab: - pähklid, kala, seemned o Süsivesikuid saab: - puuviljad, marjad, köögivijad, täisteratooted 27.Oska joonistada looma-, taime-, seene ja bakterirakku, tunne need ära joonistelt. Tea nende ISELOOMULIKKE tunnuseid. Bakterirakk Loomarakk Taimerakk Seenerakk Tuum Puudub, selle Kaksikmembraaniga ümbritsetud tuum. asemel tuumapiirkond Kromosoomid Esineb 1 Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene palju. rõngaskromoson, DNA-d ja geene vähe Membraaniga Puuduvad Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid,
.......................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.....................................................................................................................................................................7 Taimekoed..........................................................................................................................................................7
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
92. Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on............. 4v8, 2 Mitoosi alguses on kromatiide 2 korda nii palju kui kromosoome. Mitoosi lõppedes on kromosoome sama palju kui alguses (diploidsed rakud) 93. Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis http://en.wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) 16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37 geeni, millest 13 on valkudele, peamiselt elektrontrasportahela valgud. Kodeeritavad
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Vegetatiivse närvisüsteemi poolt reguleeritavad · Südamelihaskude Ehitus: Lihaskiud hargnenud Moodustavad võrgustiku Ristpidi vöödilised Talitus: Tahtele mittealluvad Erutuse juhtimisvõime Automatism Bioloogia Page 21 Eukarübotsete rakkude võrdlus 12. oktoober 2009. a. 14:35 Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest - Tselluloosist ja liguiinist Kitiinist Vakuool Väikesed lipiidid Suur keskvakuool rakumahlaga Väikesed lipiidid Plastiidid - Kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid - Tsentrosoom Alati Kõrgematel puudub Osades rakkudes
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel ...
S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakus kromosoomide arv kahekordistunud (4n), see vahemik hõlmab S, G2, profaas, metafaas, anafaas. Telofaasis uuesti 2n. Rakk sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis Mitokondrid Mitokondrite suurus Pikkus 1-2 mikromeetrit Laius 0,1-0,2 mikromeetrit Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) Rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). MtDNA suurus, tema poolt kodeeritud valkude arv
Anorgaanilised ühendid Vesi (min u 15%...max 98%) Ioonid Soolad Orgaanilise ühendid Süsivesikud Valgud Lipiidid NH Orgaanilised happed Pigmendid Jne Ülesanded 1. pideva ringliikumisena täidab transportfunktsiooni. 2. seob raku tervikuks 3. on toitainete varu hoidla ja jääkainete talletuskoht 4. ainevahetuskeskkond Taime-, seene- ja loomaraku võrdlus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Varu SV Tärklis Glükogeen Glükogeen Kest Tselluloos/ligniin Kitiin/mannaan - Vakuool 1 suur keskvakuool Üksikud väiksed Üksikud väiksed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid Plastiidi 4 tüüpi - -
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakus kromosoomide arv kahekordistunud (4n), see vahemik hõlmab S, G2, profaas, metafaas, anafaas. Telofaasis uuesti 2n. Rakk sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 16. Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis 19 Mitokondrid 1. Mitokondrite suurus Pikkus 1-2 mikromeetrit, Laius 0,1-0,2 mikromeetrit 2. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) Rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
Monilia perekonda kuuluvad seened kahjustavad mitmesuguseid puuvilju, leiba, juustu ja m uid toiduaineid. Õuntel ja pinidel tekitab m ädanikku selle seene liik nagu Monilia fructigena. K õvade juustude koorele mustade täppide ilmu misel, mis võivad ka sügavale juustusse tungida, p õhjustab samuti üks Monilia liik. LISA 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus Eukarüootsete rakkude võrdlus Loo marakk Taimerakk Se enerakk Kest Puudub Tselluloosist ja Kitiinist v.a m unarakk ligniinist Vakuool Väikesed Suur keskvakuool Väikesed lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid Plastiidid Puuduvad Kloor, kroo m ja Puuduvad leukoplastid Tsentrosoo m On alati On vetikatel, On osades
orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Taime- ja loomaraku erinevused- ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest. Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e
selle poolt vedelikule avaldatud rõhku küllastunud auru hüpertooniliseks, vastupidisel juhul hüpotooniliseks. rõhuks. Osmoos on tähtis erinevates ainevahetusprotsessides. Et aurustumine on endotermiline, intensiivistub see Taimerakk hoiab oma kindlat kuju (turgor) tänu temperatuuri kasvuga ning suureneb ka küllastunud osmootsele rõhule. Sarnaselt peab iga inimese organismi auru rõhk. Mittelenduva aine lahuse puhul on osa lahuse pinnast viidav lahus olema isotooniline vereplasmaga. Vereplasmaga on isotooniline näiteks 0,85%
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
!!!!!!16.)Kirjutage, milline on kromosoomistik (n, 2n, 3n või 4n) rakutsükli erinevates faasides. !!!!!!!17.)Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi. Mitoosi lõppedes moodustub 2 rakku, milles kromosoomide arv on............. !!!!!18.)Raku keskosas algab fragmoplasti moodustumine ja raku vastasotstes on moodustunud tuumad. Millise rakuga on tegemist? 1. loomarakk metafaasis 2. loomarakk telofaasis 3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis Mitokondrid 1.)Mitokondrite suurus: 0,25-0,5 µm./1-2 mikrom pikk ja 0,5 mikrom diameeter. 2.)Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud): Endosümbioosi tõttu organellide DNA on säilitanud mitmed prokarüootide DNAle iseloomulikud omadused (rõngasjas struktuur, histoonide puudumine, operonide sarnaste struktuuride esinemine (ühe ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt)
reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS loomarakk taimerakk seenerakk puudub, v.a. kest tselluloosist ja ligniinist kitiinist munarakk väikesed väikesed vakuool suur keskvakuool lipiidivakuoolid lipiidivakuoolid
teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsütoskeletti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk 7. Biomembraanid Vt lk 13 Rakumembraanid 8. Sümbiogenees Endosümbioositeooria, hüpotees, mille järgi päristuumsete rakkude organellid (mitokondrid, plastiidid, tsentrosoom jt) on fülogeneesis arenenud nende rakkude eellaste ja lihtsamate eeltuumsete organismide (nt bakterite) pideva sümbioosi tagajärjel. Fülogenees põlvnemiskäik, mingi organismirühma (populatsiooni, liigi, seltsi, klassi vms) või üksikelundi või elundkonna evolutsiooniline areng. 9
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest. Varuained taimes Tärklis – tärkliseterad; peamiselt juurtes Valk – aleurooniterad; peamiselt seemnetes ja idudes Rasvõlid – õlitilgakesed; peamiselt seemnetes/viljades Kaltsium taimedes Kristallid koosnevad Ca-oksalaadist CaC2O4 ◦ Druusid ◦ Rafiidid ◦ Üksikud pulkkristallid Vajalik hapete neutraliseerimiseks, spetsialiseerunud rakud teiste kudede vahel Suurtes kogustes inimesele mürgine
Loetelu erinevatest haigustest, kust tuli eristada bakterhaigused. Miks soovitatakse peale antibiootikumikuuri süüa biojogurteid? Prognoosige kolme tagajäre, mis juhtuks, kui maailmast kaoksid kõik bakterid. Päristuumsed rakud 25 Süsteemne lähenemine: Kestade süsteem päristuumsetes organismides: Taimerakk kestad on olemas, puuduvad vaid sugurakkude teatud arengujärkudel. Eristatakse: esikestasid, mis on venivad ja võimaldavad rakukasvu, sisaldavad süsivesikuid ja valke (esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
vereloome tüvirakud). Mitoosi regulatsioon : - eesmärgiks on organismi kontroll rakujagunemise üle. 1) ööpäevane rütm - päevase aktiivsusega organismidel on mitootside maksimum öösiti ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon - sõltuvalt konkreetsest mõjurist kas pidurdab või kiirendab mitoose. 3) ainevahetusproduktid - pidurdavad või kiirendavad mitoose. Taime ja loomaraku mitooside võrdlus : TAIMERAKK LOOMARAKK kiirus aeglasemalt kiiremalt tsentrioolid puuduvad esinevad vahelamellidele membraan tsütokinees tekivad pöördub sisse. rakukestad enamustes toimumiskoht algkoed kudedes. AMITOOS - Raku otsene jagunemine. st. ei tagata kromosoomide täpset jaotumist. tütarrakkude vahel. Moodustuvad pärilikkuselt erinevad rakud
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
avaldub dctA (dikarboksülaadi transport), mis kodeerib permeaasi. Permeaas transpordib dikarboksüülhappeid nagu näiteks suktsinaat, malaat ja fumaraat lämmastikku fikseerivatesse bakterioididesse. Need ühendid on energiaallikaks lämmastiku fikseerimisel, kus kulub palju ATP-d. TCA tsükli ensüümid töötavad bakterioidis täie võimsusega. Sel ajal, kui nif, fix ja dct geenid avalduvad, on ammooniumi assimileerimine represseeritud. Tänu sellele saab taimerakk omastada suurema osa fikseeritud lämmastikust. nif ja fix geenide regulatsioon Rhizobium'is Response regulaatorid, mille aktiivsust kontrollitakse läbi bakterioidi elukeskkonnas oleva hapnikuhulga, vallandavad lämmastiku fikseerimise protsessi kontrolliva signaalse transduktsiooniraja. nif ja fix geenide transkriptsiooni 54-sõltuvatelt promootoritelt aktiveerib NifA. NifA on hapniku-tundlik valk. Ta
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
permeaasi. Permeaas transpordib dikarboksüülhappeid nagu näiteks suktsinaat, malaat ja fumaraat lämmastikku fikseerivatesse bakterioididesse. Need ühendid on energiaallikaks lämmastiku fikseerimisel, kus kulub palju ATP-d. TCA tsükli ensüümid töötavad bakterioidis täie võimsusega. Sel ajal, kui nif, fix ja dct geenid avalduvad, on ammooniumi assimileerimine represseeritud. Tänu sellele saab taimerakk omastada suurema osa fikseeritud lämmastikust. nif ja fix geenide regulatsioon Rhizobium'is Response regulaatorid, mille aktiivsust kontrollitakse läbi bakterioidi elukeskkonnas oleva hapnikuhulga, vallandavad lämmastiku fikseerimise protsessi kontrolliva signaalse transduktsiooniraja. nif ja fix geenide transkriptsiooni 54-sõltuvatelt promootoritelt aktiveerib NifA. NifA on hapniku-tundlik valk. Ta sisaldab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
