Anorgaanilised ained: Vesi � 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. �lesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab s�ilitada organismisisest p�sivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/v�lja 5. Tagab raku siser�hu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitluseks on minimaalselt h�davajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. Makroelemendid 1. Hapnik � l�hustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. S�sinik � moodustab keem. sidemeid, on FS l�hteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. K�ik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul � rakk � kude � organ � elundkond � organism � populatsioon � liik � erinevad liigid � �kos�steemid � biosf��r. 1. K�ikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond
P � nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S � paaris aminohappes ja m�nes vitamiinis. Na � soola koostises (NaCl). Rakuv�line element. K � rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg � kuulub luude koostisesse; t�htis klorof�llis; s�ltub marjade k�psus. Ca � luukoesse kuuluvad; v�hesuse p�rast luu h�reneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I � kilpn��rme hormoonis (t�roksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad n�rviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI � vesi on universaalne lahusti. H�drofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (s��gis��da, gl�koos). H�drofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, �lid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siser�hu e turgori. * Vesi kindlustab organismi ringeelundkondade t�� (vereringe, l�mfiringe). * Vesi kindlustab termoregulatsiooni
ATP koostises. Leidub: riis, liha, juust, muna, piim, rosinad, maap�hkel, aeduba. V��vel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub: muna, piim, maks, teraviljad, liha, maap�hkel. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. MESOELEMENDID Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Leidub: sool, leib, k��slauk, till, petersell. Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuv�line element. Osalevad n�rviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku ts�toplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil. Leidub: rosinad, banaan, porgand, tomat, maap�hkel, liha, �un. Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg Luu- ja k�hrkoe koostises, vere h��bimine, lihastes (krampide v�ltimiseks), reguleerib vee hulka organismis. � Kaltsiumi viib organismist v�lja kohvi, sokolaad, tsitruselised, banaan. Leidub: piim, kala, kapsas Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorof�lli, luude, rakukesta koostises, n�rvis�steemi talitluseks.
makroelementideks. 2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce- K�mnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). � Naatrium / Kaalium � Naatrium on rakuv�line element, rakus on teda v�he. Kaalium on rakusisene element, v�ljaspool rakku on teda v�he. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, n�rviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. � Magneesium � kuulub luude koostisesse, on klorof�llis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. � Kaltsium � kuulub luude koostisesse, osaleb vere h��bimisprotsessis, kindlustab lihaste t��, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel v�ivad tekkida krambid ja tavaliselt v�etakse koos magneesiumiga. 3)Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad v�ga v�ikestes kogustes.
Teaduslik meetod : probleemi p�stitamine-taustainfo kogum.-h�pot s�nastamine, kontrollimine � tulemuste anal��s ja j�relduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on p�rit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, �kos�steemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on k�ik elu omadused 4. Biosf��r (maad �mbritsev elu sisaldav kiht) on k�rgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. �kos�steem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. P�sisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii keskn�rvi s�steemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. F�sioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille k�igus organismi ehitus oluliselt muutub 11
Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt hemoglobiin ja kromosoomid VALKUDE ÜLESANDED 1) Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. 2) Struktuurne(ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad 3) Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres. 4) Regulatoorne – hormoonid (insuliin – reguleerib vere suhkru sisaldust) 5) Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi. 6) Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud 7) Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin) 8) Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist) 9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid
Kõik kommentaarid