Raku ja organismide koostis (0)

rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod – binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo - (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus – rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom , pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed – närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude , loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus – tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud , madala mol ühendid), 1 – 3 tuumakest ( rRNA, ribosoom , valkude sünees), kormosoomid (DNA, valgud, pärilikkust kandvad kehakesed, arv liigiti kindel, kaitsevad DNAd, aitavad DNAd kokku pakkida), homoloogiliste paaridega koromosoomid sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene), punane verelible – puudub tuum, kingloom – 2 tuuma, vöötlihaskoerakk – hulktuumne, tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks,täidab rakku,säilitab raku kuju, koostis – vesi, org ja anorg ained, rakumembraan – kaitseb rakku, annab ja säilitab raku kuju, ühendab rakud kudedeks, ehitus – 2-kihiline ( kolesterool , oligisahhariidi molekulid), ainetetransport – passiivne – ei vaja lisa energiat, liiguvad väikese molekulkaaluga ained (O2, H2O), ei kasutata transport valke, liigub kõrgema konsentratsiooniga alalt madalamale, osmoos , difusioon, vee liikumine, aktiivne – kasutatakse lisa energiat, liiguvad suure molekulkaaluga ained, liigub madala konsentratsiooniga alalt kõrgemale, fagotsütoos, tsütoplasma võrgustik (ER) – toimub rakusisene ainete liikumine, ainete süntees ja transport, sile – bioaktiivsete, lipiidide ja sahhariidede süntees, membraanil paiknevad ensüümid, kare – valkude süntees, kanalitel paiknevad ribosoomid , ribosoom – valkude süntees, koosnevad valkudest ja rRNAst, membraanita, koosneb kahest osast, esinevad rakus vabalt või on kinnitunud ERile, golgi kompleks – kanalite süsteem,kuhu moodustuvad lüsosoomid, rakus toodetud valkude sorteerimine ja ümbertöötlus, rakumembraani või rakukesta moodustamine, seotud lüsosoomide ja rakumembraaniga, lüsosoom – ühekihiline membraan , surnud ja mitte vajalike rakustruktuuride ninge ainete lagundamine, mitokonder – energia tootmine, ümbritsetud kahe membraaniga, koostis – välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett – annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom – olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk – rakukest – tselluloos , ligniin, pektiin , suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool – taimemahla mahuti , kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) – kloroplast – roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan , sise ja välismembraan, kromoplast – karatinoidid, kollane, punane, oranž, ligimeelitav, ainevahetus funktsioon, jääkainete eemaldamine, leukoplast – värvitu, varuainete säilitamine, tärklis, üleminek – kloro – kromo – viljade valmimine, kromo – kloro – pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro – leuko – roheline taim pimedas, leuko – kloro – kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas suhkrud või rasvhapped, täidab maatriks) ja kloroplast (ainult taimerakus , energia allikas päike,täidab strooma) – kahekordne membraan, ribosoomide ja DNA olemasolu, ensüümid, mis muudavad energiat ATPks, glükoosi jäägid – sahhariidid , ül energia allikas organismis, rasvhappejäägid ja glütserool – lipiidid, ül energia allikas organismis, aminohappe jäägid – valgud, ül ensümaatiline, ensüümid osalevad organismis toimuvates reaktsioonides.
biomolekul – org ühend, mis tekib elusorganismides nende elutegevuse käigus, bioaktiivne aine – org ühend, mis väikestes kogustes mojutavad organismi, makroelement - hapnik –leidub vees, biomolekulides / kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise, aeroobne glükoluus, tagajärg anaeroobne glükolüüs (glükoosi lagundamine hapniku vaesuses), süsinik - leidub biomolekulides, moodustab keemilisi sidemeid, fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp produkt, vesinik – leidub vees, biomolekulides / vajalik vesinik sidemete moodustamisel, lämmastik – leidub valkudes, aminohapetes ja nukleiinhapetes / tõstab molekulide mitmekesisust, fosfor – leidub nukleiinhapete ja energia rikaste ühendite koostises,vrakumembraani ehitus, tõstab molekulide mitmekesisust, väävel – leidub aminohapetes ja vitamiinides / tõstab molekulide mitme kesisust, mesoelement - naatrium / kaalium – raku väline element (Na) / raku sisene element (K), reguleerib veerežiimi, osalevad närviimpulsside tekkel, mõjutavad südame tegevust ja vererõhku, kaltsium – luu- ja kõhrkoe koostises, lihastes, aitab kaasa vere hüübimisele, reguleerib vee hulka, ül vastutab luude struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium – klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor – närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud – ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood – väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor – ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi –omadused – kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus , suur pindpinevus , ülesanded – osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) – monosahhariid – lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa kümmet, glükoos, fruktoos , riboos , oligosahhariid – liitsuhkur , madalamolekulaarne, tekivad monosahhariidide liitumisel,sahharoos, maltoos , laktoos, polüsahhariid – liitsuhkur, kõrgmolekulaarne, tekivad paljude monosahhariidide liitumisel, tärklis, glükogeen, tselluloos, ülesanded – energeetiline – energia allikas organismis, glükoos,fruktoos, ehituslik – tselluloos (taimerakukesta moodustamine), kitiin (putukate koorikkesta moodustamine), varuaine – tärklis (varupolüsahhariid taimedes), glükogeen (varupolüsahhariid loomades), nende lagundamisel saab glükoosi, toit – laktoos ( piimasuhkur imetajate piimas), kaitse – tselluloos ja kitiin (rakutsütoplasma suhkrustamine, mis kaitseb külmumise eest), ligimeelitav (õite nektari lõhn ja magusus, mis meelitab ligi putukad), bioregulatoorne – hormoonide koostises, biosünteetiline – lähteaine teiste ühendite sünteesin, riboos, desoksüriboos. lipiidid (energeetiline varuaine) – koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, veest kergemad ja ei lahustu vees, lihtlipiid – glütserool + rasvhappejääk, neutraalrasv, vedelad rasvad (kaskiksidemed, taimsed õlid, küllastumata, seemnete varuaine, taimede energia allikas), tahked rasvad ( loomsed rasvad, küllastunud, üksiksidemed, talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiana), vahad (taimsed ja loomsed vahad), liitlipiid – fosfolipiidid (rakumembraani koostis, rasvhappejääk asendanud fosfaat rühmaga, ehituslik ül), glükoprotiin, steroid – hormoonid, vitamiinid , kolesteriidid, madala molekulaarsed, ei lahustu vees, kolesterool – loomaraku membraania, sünteesitakse hormoone, vitamiine, sapis, veresoonte lupjumine , ülesanded – energeetiline (lagundamisel saadakse 2x rohkem energiat kui sahhariididelt, lagundamine võtab kauem aega), ehituslik – fosfolipiidid, kolesterool, rakumembraanis, kaitse (nahaalune rasvkude loomadel, kaitseb jahtumise ja märgumise eest, kaitseb siseorganeid, mehhaniline kaitse põrutuste eest), varuaine (loomadel varurasv, taimeõlid seemnetes), ainevahetus (lipiidide lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas, stimuleerivad sapi eritumist), bioregulatoorne (hormoonid on lipiidse ehitusega), lahustuslik (lahustavad vitamiine).