Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakuõpetus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises koes on mitokondreid rohkem kas epiteel-või lihaskoes?
RAKUÕPETUS
Tsütoloogia – teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk
Mükoplasma – kõige väiksem rakk( bakter )
Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk
Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD:
  • Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega
  • Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel
  • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas
    rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne.
    Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad.
    Prokariioodideeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid , nt. bakterid
    Eukariioodid – ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membraansed organellid, nt. taimed, loomad, seened ja protisti e algloomade vetikad
    EUKARÜOODNE RAKK e päristuumne
    Rakumembraankõik rakud on ümbritsetud membraanga. Põhiliselt koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Kahekihiline
    Membraani ülesanded:
  • Mebraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb selle kahjulike välismõjutuste eest
  • Membraani vahendusel toimub aine, energia ja info vahetus, raku ning väliskeskkonna vahel. Aktiivne transport – vajab alati lisaenergiat, passiivne transport – rakk ei kuluta ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule
    Tsütoplasma – poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks.
    Rakutuum – kahemembraanne organell . Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule). Rakutuumas on üks või mitu tuuma, mis osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel.
    Rakutuuma ülesanded:
    • Kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk. Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune.

    Kromosoom koosneb 1 DNA molekulist ja valkudest. JOONIS 12. Kromosoomi valke nimetatakse histoonideks. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks.
    Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse
    Endoplasmaaliline retiikulum e. ER – tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks:
    • Karedapinnaline ER – osa, mille peal on ribosoomid
    • Siledapinnaline ER – osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid

    Ribosoomkoosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita.
    Lüsosoom – ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule.
    Golgi komplekskoosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks eelnevale osaleb ka rakumembraani moodustamises.
    Tsütoskelett – ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju.
    Tsentrosoomkoosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes).
    MITOKONDER JA PLASTIIDID
    NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES.
    Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks . Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed.
    Plastiide tekib juurde proplastiididest ( plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt:
    • Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes , viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid.
    • Punased, kollased , oranžid e kromoplastid . Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine.
    • Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida.
    NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised.
    Aineid pakitakse Golgi kompleksis. Mingitel põhjustel võib neid varuaineid sattuda ka ilma pakkimata tsütoplasmasse ja neid nimetatakse inklusioonideks e raku sisaldised.
    TAIME- JA LOOMARAKU VÕRDLUS
    Rakukest koosneb tselluloosist, ülesandeks on kaitse- ja tugisüsteem. Taimerakus on rakukest, loomarakus pole. Vakuoolide ülesanneteks :
    • Veetalletajad
    • Sinna võivad koguneda varuained
    • Seal saab talletada mürgiseid aineid/jääkaineid
    • Võivad sisaldada loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid
    Turgortaime siserõhk. Seda aitab vakuoolis sees olev vesi hoida.
    Pärmiseeneraku joonis
    Loomarakk
    Taimerakk
    Seenerakk
    Kest
    Ei
    Jah, põhiliselt koosneb tselluloosist
    Jah, koosneb kitiinist
    Vakuool
    Mõnikord, kui on, siis on väikesed lipiidivakuoolid
    Jah, tsentraalvakuool
    Jah, tavaliselt väikesed lipiidivakuoolid
    Plastiidid
    Ei
    Jah
    Ei
    Tsentrosoom
    Jah, alati
    Ei
    Mõnikord/osades rakkudes
    Varusüsivesik
    Glükogeen
    Tärklis
    Glükogeen
    Paljutuumsus
    Mõnikord
    Mõnikord
    Sageli
    Rakkude jagunemisvõime
    Piiratud
    Piiramatu
    Piiramatu
    Ainevahetustüüp
    Heterotroofne
    Autotroofne
    Heterotroofne
    SEENED
    Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seened on olulised lagundajad.
    Saprotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest
    Biotroofid – toituvad elus orgaanilisest ainest, jagunevad kaheks: parasiidid ja sümbiondid.
    Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku . See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha. Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine .
    Mükotoksiin – mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks seenemürgitusele sellised nagu inimesele nakkushaigused. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates , spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik.
    Seente ülesanded:
    • toiduainetööstus
    • antibiootikumide tootja
    • Olulised lagundajad
    Mükoriisa – seenjuur , mida kõik taimed moodustavad seentega
    Seen + rohevetikas = samblik
    BAKTERID
    Bakterid on ainuraksed , eeltuumased(tuuma pole). Kerabakteril on tuumapiirkond e nukleoid ja selle piirkonnas on rõngaskromosoom, kus asub pärilik info. Mõned bakterid on lisaks membraanile ja kestale ümbritsetud (lima)kapsliga. Bakteritel on piilid ehk karvakesed , mille abil kinnituvad üksteist külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool täidab rõhu muutmisülesannet.
    PlasmiidDNA rõngakesed, mis on osades bakterites. Aitab sünteesida bakteri kasvukeskkonnas ensüüme, mis teevad bakteri keskkonnas olevad ohtlikud ained kahjutuks .
    Prokariootne rakk
    Eukariootne rakk
    1 DNA molekul
    2 ja enam DNA molekuli
    Tuuma asemel nukleoid
    Tuum
    Puuduvad membraanse ehitusega organellid
    2x ja 1x membraaniga organellid
    0.5-
    20-40 mikromeetrit
    Arhedürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades
    Kõik bakterid on ainuraksed. Erinevad kujud vihikus. JOONIS 18
    Bakterid paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks, nim generatsiooniaeg (batkeride hulga 2x) Võib olla soodsatel tingimustel lühike ~20 minuti tagant jaguneb. Enamike bakteride puhul 1-3 tundi
    Baktereid kasutatakse:
    • Farmaatsiatööstuses ( antibiootikumid )
    • Toiduainetetööstuses (naatriumgultamaat, paksendaja )
    • Keemiatööstuses (ensüümid nt pesupulbrites)
    • Põllumajanduses ( silo valmistamine)
    • Heitvee puhastamine
    • Metalli kogumine
    Normaalne mikrofloora - organismiga koos elavad bakterid, inimesega koos elavad bakterid on kõige rohkem jämesooles, nahal, suuõõnes, kurgus , ninaneelus, suguelundite limaskestadel ja mujal. Normaalne mikroflora on kahjutu . Sõltub inimese east ja toidust (jämesoole mikroflora). Kehalõhn tuleb mikroflorast. Lõhn määrab ära, kes sobivad.
    Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin.
    Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite toodetud toksiine. Bakter muutub toksiliseks, kui nad on oma elu ära elanud. Tuntumad bakteriaalsed haigused:
    Haigus
    Nakatumine
    Piirkond, mida organismis kahjustab
    Tuberkoloos
    Hingamisteede kaudu
    Kopsud
    Teetanus e kangestustõbi
    Haavade kaudu
    Põhjustab krampe
    Gonorröoa
    Suguline kontakt
    Suguelundid
    Düsenteeria
    Toiduained, pesemata käte vahendamisel
    Salmennoloos
    Toiduga, munad, kanaliha
    Puukborellioos
    Puukidega
    Kopsupõletik
    Piisknakkus
    kopsupiirkond
    Difteeria
    Piisknakkus
    Kurk , kõri, põhjustab lämbumist
    Millises koes on mitokondreid rohkem, kas epiteel -või lihaskoes? Miks?
    Lihaskoes, sest seal on kokkutõmbefunktsioon, mis tahab liikumise ja mitokonder varustab energiaga ja lihaskude töötab rohkem ja epiteelkude on passiivne ja seega vajab lihaskude rohkem energiat.
    ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism
    Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks:
    • Autotroofid . Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid.
    • Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet.
    Assimilatsioon – moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat
    Dissimilatsioon – kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine . Nt glükolüüs
    Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele.
  • Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet
  • Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised . Omnivoorid e kõigesööjad.
  • Destruendid e lagundajad.
  • Rakuõpetus #1 Rakuõpetus #2 Rakuõpetus #3 Rakuõpetus #4 Rakuõpetus #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piapia Õppematerjali autor
    Dokument sisaldab ülevaadet rakuõpetusest, rakkude osi ja nende ülesandeid. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus, nimekiri bakteriaalsetest haigustest ning algteadmised metabolismist.

    Sarnased õppematerjalid

    Rakuõpetus
    5
    doc

    Rakuõpetus

    RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA ­ kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID ­ organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID ­ päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN ­ kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT ­ rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT ­ vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS ­ selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, mille

    Bioloogia
    Rakuõpetus
    6
    doc

    Rakuõpetus

    RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA ­ bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA ­ bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID ­ eeltuumsed, millel

    Bioloogia
    Bioloogia-organismid-nukleiin happed-rakud-seened-bakterid
    9
    docx

    Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

    BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu Tsütoloogia ­ rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia ­ teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia ­ teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia ­ teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia ­ teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika ­ teadus, mis uurib taimi Zooloogia ­ teadus, mis uurib loomi Mükoloogia ­ teadus, mis uurib seeni Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus

    Bioloogia
    Rakk
    5
    odt

    Rakk

    Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikuj

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    11
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobi

    Bioloogia
    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

    Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeli

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus-Kordamine Eksamiks
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Ep

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    7
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gee

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    Ritsu profiilipilt
    Ritsu: Normaalne teema
    21:26 24-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun