Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud
tingimusel, kui pühendan end järjest enam spordile. Väikse lapsena ei taibanud, kui palju on minu karjäärile kaasa aidanud mind ümbritsev keskkond. Paljud inimesed loodavad, et minust saab kord samasugune sportlane nagu Gerd Kanter. Minu jaoks on teiste toetus üsna oluline, kuna ei tahaks kellegi lootuseid petta. Siiani olen loodedavasti õigel teel. Nägin hiljuti ühte väga mõtlema paneva süzeega filmi ,,In America". Seal suundus uitav perekond Iirimaalt Ameerikasse õnne otsima. Lootes eluolu muuta enda ja laste jaoks toredaks. Alguses oli küll raske, kuna korter polnud elamiskõlblik ega töökohad kiita. Et leib koguaeg oleks laual, haarasid kinni igast pisemastki võimalusest kuna ei jäänud ellujäämiseks muud üle. Planeerisid oma toiminguid üsna kohusetundlikult ja muutsid lastele olemise meeldivaks. Oskasid tunda väikesete asjade üle rõõmu ja see
Referaat Friedebert Tuglas Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………… …………………………… 3 1. Friedebert Tuglas 1.1 Elukäik………………………. ………………………………………………………….4 2. Looming 2.1 Proosa…………………………………………………………………… ……………..5 2.2 Tõlkija…………………………………………………………………… ………………6 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane…………….. …………………………..………..6 3. Kokkuvõte …………………………………………………………………………… ……..7 4. Kasutatud allikad ………………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Friedebert Tuglase, sest ma ei ole tema elust ja loomingust varem eriti kuulnud. Ma olen näinud paari teatrietendust, kus Friedebert Tuglas on olnud üks tegelastest, aga tema teostest ei ole ma palju kuulnud. Esimeses sisupeatükis kirjutan ma t...
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid...
Sealt levis see edasi Viljandisse (1525), Uus-Pärnusse (1526) ja Valka (1532). Maarahva hulka jõudsid reformatsiooni ideed alles pärast Liivi sõja (1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati ning ta suundus Tallinnasse, kust naases Tartusse 1529.aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA Esimeseks reformaatoriks Liivimaal võib pidada Saksamaalt pärit Andreas Knopkenit, kes oli aastatel 1517-1519 kaplaniks Riia Peetri kirikus. Tema töö ei pakkunud talle rahuldust, sest tema sõnul teenisid riialased rohkem kõhtu ja kõri kui vaimu. Knopken pöördus tagasi Saksamaale 1520.aastal, kust temast sai Lutheri õpetluste pooldaja. 1521
elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt
inglasest ohvitseri ära võlunud. Josel lubati isegi ohvitseri majja tulla, sest Carmenil oli isu aplesinide järele. Mustlanna ja Jose suhtlesid teineteisega baski keeles nii, et inglane ei saanud aru mis Carmenil parasjagu käsil on. Nimelt tahtis Carmen inglasest milordi paljaks röövida, ta maja endale võtta jne. Selleks aga tuli inglane tappa. Mustlanna andis Josele teada, et milord viib ta Rondasse. Teel pidi jõuk neid ründama nii, et inglane sureks. Jose oli plaaniga päri ning suundus tagasi oma seltsimeeste juurde. Seal kiskus ta tüli üles Ükssilmaga, nad võitlesid ning Garcia sai surmavalt haavata. Nüüd tundis Jose end võitmatuna kogu maailma ees kuna Carmen kuulus ainult temale. Nad suutsid kahekesi Dancairoga inglased tappa. Need kellega Carmen ühes oli. Carmen oli Jose rom (abikaasa) ning paar kuud nad elasidki niiviisi. Enamjaolt tegelesid salakaubavedamisega, harva röövimisega. Nad olid ka paar lisa liiget jõuku saanud, ustavamad kui eelmised. Ainult
nad on seda külastanud. Samuti oldi sajaprotsendiliselt rahul ka teenustega, mida seal pakuti. 100% vastanutest olid varasemalt külastanud ka teisi kohti Võrtsjärve ääres näiteks kaks külastajat oli varasemalt Võrtsjärve ääres viibides külastanud Järvseljat. Kõik vastajad olid viibinud varasemalt Järvemuuseumis, ning üks vastanutest oli ka käinud Valma seikluspargis ja Tarvastu muuseumis. Kaks inimest kolmest suundus peale Külastuskeskuses viibimist Tartusse üks suundus Elvasse. Samuti tunti huvi, milliseid teenuseid kasutati Võrtsjärve Külastuskeskuses. Kõik vastanutest olid kasutanud Külastuskeskust informatsiooni kogumiseks ning tüualeti külastamiseks. Võrtsjärve Külastuskeskuse tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse Keskust tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam
· Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse. · Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz
haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidu la_maili.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/2teem a/kirjandus/lydia_koidula.htm
ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba."
Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad ei jätnud kaardile enam ühtegi "valget laiku". 5. Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. Läbi selle ta ka suri. Kui Nobile suundus kaks aastat hiljem Norge sõsara Italia pardal teisele polaarlennule ja jäi ekspeditsioon kadunuks. Amundsen liitus seda otsima suundunud rühmaga. Üks teine otsingurühm leidis õhulaeva ja elusa Nobile. Kuid Amundsen ja tema kaaslased ei tulnudki tagasi. 4 Kasutatud kirjandus:Alina Centkiewicz, Czeslaw Centakiewicz ,,Mees, keda kutsus meri:jutustus Roald Amundsenist"
Pool aastat hiljem esietendus William Shakespeare'i "Suveöö unenägu", kus sisenemine haldjametsa oli paras pähkel nii tegijatele kui vaatajatele. 2005. aastal sai lavaküpseks neli lavastust. Lisaks etendustele "Tom Cruise ja liblikad" ja "Loomade farm" lõid lavakunstikooli üliõpilased kaasa pärimusteatri Loomine mängus Kalevala ainetel loo pealkirjaga ,,Lemminkäinen" ning Anton Tsehhovi teoses "Kirsiaed". Pärast lavakunstikooli suundus noor ja andekas näitleja tööle teatrisse NO99. Seal oli Varese esimeseks rolliks Michal Katurian etenduses "Padjamees". Sergo kehastab Michalina keerulist heasüdamlikku tegelaskuju, kelle tegudest ja sõnadest pole päriselt aru saada, kas ta oleks heasüdamlik ka ilma vaimupuudeta. Samuti on ta osalenud lavastustes "Keeleuuenduse lõpmattu kurv", "Hirvekütt", "Kuningas Ubu", "Garjatsije estonskije parni", "Totu Kuul" ja "Kommunisti surm".
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Tracy Chevalier Koostaja: Karoliina Vares Tegelased Griet algselt 16aastane, tal olid suured silmad Ema Isa tööõnnetuse tõttu pime, töötas kahhelkivide maalijana Agnes 10aastane, suri katku Franz 14aastane, oli õpipoiss Katariina Vermeer blondid lokkis juuksed Johannes Vermeer kunstnik, hallid merevärvi silmad, tal puudus habe ja vuntsid ning seega tundus ta näol olevat lahke ilme Maria Thins vanaema, maja omanik, Katariina ema Maetge lastest vanim, 10aastane (algselt), tumepunaste juustega Lisbeth blondide juustega Cornelia erepunaste juustaga Aleydis blondide juustega Johannes Franciscus Beatrix Tanneke teenjatüdruk Vermeeride juures Lihunik ja ta poeg Pieter Lisaks veel: apteeker, van Ruijen ja ta naine, van Leeuwenhoek, ... 1664 Tege...
2010 välja antud. Tiit Aleksejev Palveränd 4. Johann Renneri Liivimaa ajalugu 1556 -1561. Kesk alamsaksa keeles kirjutatud. Tähtsus: Liivimaa nooremriimkroonika ümberjutustust sisaldav teos. Lisaks ainet, mis annab infot koduloolastele, poliitilist ning ajaloolist infot, infot mõisate kohta. Johann Renner saabus 1550 aasta kevadel 30 aastasena Liivimaale. Tuli Järva foogti teenistusse. Hiljem töötanud Pärnu foogti teenistuses. Oli siin 5 aastat, suundus tagasi Saksamaale. 1558 tungis Ivan Julm Liivimaale. Elas kaasa kogu Liivimaa kokkuvarisemisele. Kroonika ei ole saanud ajaloos nii kuulsaks, kuna sama perioodi kirjeldab värvikamalt järgmine kroonika.. ... 5. Balthasar Russovi Kroonika 1577 Ilmus Rostokis. Tolleaegne euroopa lugeja saigi selle kaudu toimuvast teada, kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna. Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta
Valgustamist iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Deism Arusaam, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning jumalale pole mõtet loota. Valgustus Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Venemaa 18. Sajandil 17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne- Euroopalikumaks.1697. aastal suundus ta saatjaskonnaga madalmaadesse ja Inglismaale. Nende maade eeskujul alustati Venemaal Reforme sõjaväekorralduses, maksusüsteemis ja valitsemises. 1703. Aastal alustas Peeter I Peterpurgi rajamist Läänemere kaldale Neeva jõe suudmesse. Peale Peeter I surma mõõdus kümmekond aastat, kui troonile tõusis mõjuvõimas valitseja. 1762. Aastal sai Venemaa valitsejaks venestunud sakslane(Katariina II), kes oli troonil 1796. Aastani.
-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus
sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgiti frangi hõimu 238. aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal 496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel. Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
küsimusele ,,Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputs - Eesti taasiseseisvumine 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud. Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit. 1991.a. sept.-s võeti Eesti ÜRO liikmeks. 1992.a. sept.-s toimusid Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu valimised. Presidendiks sai L. Meri ja peaministriks M. Laar.
Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt
See kujutas endast valdavalt rõõmsatoonilist, tempokat ja salakavalalt vahelduva dünaamikaga muusikat. Esinejatest Irina Zahharenkova sündis 23.02.1976 Kaliningradis. Muusikalise hariduse teekonda alustas ta Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis professor Mare Otsa klassis. Õpinguid jätkas ta Eesti Muusikaakadeemias aastatel, mille ta lõpetas aastal 2003 bakalaureuse kraadiga, kuid sellega ta ei piirdunud vaid suundus edasi magistri- ning doktoriõppele, mis on lõpetamata tänaseni. Zahharenkova valdab lisaks klaverile ka varasematest ajastutest pärit klhvpille nagu näiteks klavessiin, klavikord, haamerklaver ja orel. Viimaste aastate jooksul on ta võtnud osa paljudest rahvusvahelistest klahvpillikonkurssidest ja pälvinud sellega palju erinevaid auhinu, nagu näiteks esimene auhind ja publikupreemia J. S. Bachi nimelisel rahvusvahelisel klaverikonkursil Leipzigis aastal 2006 või esimene auhind ja
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis
vürtse, siidi ja kalliskive, olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika. Esimene avastusretk 3. augusti õhtul 1942. suundus Kolumbus Andaluusiast mereteele kolme karavelliga Santa Maria, Santa Clara ehk Nina ja Pinta. 12. oktoobril jõudsid nad Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kolumbus pani saarele nimeks San Salvador. 28. oktoobril jõudsid nad Kuuba saarele ning 5. detsembril Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile. 4. märtsil 1493 jõudsid nad Portugali ning varsti ka tagasi Hispaaniasse. Uudised uute maade avastamisest levisid kiirelt üle Euroopa. Teine avastusretk 24
iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. • 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. • 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud. • Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. • Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit. • 1991.a. sept.-s võeti Eesti ÜRO liikmeks. • 1992.a. sept.-s toimusid Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu valimised. Presidendiks sai L. Meri ja peaministriks M. Laar.
Ka väike Aleksander hakkas mängima viiulit (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)1. Aleksander Läte sai oma esimese hariduse Rõngu kihelkonnakoolis. Seal tegutses ka keelpillikvartett, mis koosnes koolmeistritest. Aleksander oli väga huvitatud väikesest ansamblist, sest see andis ka etteasteid. Võibolla oli just keelpillikvartett asjaks, mis ajendas Lätet muusikat edasi õppima. Selleks astus ta Valga Cimze seminari, mille ta lõpetas 1879. aastal. Pärast seda suundus Läte õpetama Puhja (1879-1883) ning Nõkku (1883-1895, 1897- 1900). Viimases töötas ta ka köstrina. Läte moodustas mälemas koolis ka 1 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud. 2 orkestri ning kooli. Juna ta tundis, et muusikalisest haridusest jääb nende
maalis seda palju Kirjas vennale : "Lõpuks ometi näen oma pilte tõeliselt valgusküllases ruumis." Maja hävines Teises maailmasõjas "Kui keegi külla tuleb, saab ta kõige ilusama toa, kunstipärase nagu naise magamistuba." Seal elades kurnas end kehaliselt ja vaimselt palavikuliselt töötades Saint-Rémy Pärast närvivapustust ja haiglaravi läks Vincent vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse 1889. aasta mais lahkus Arles'ist Suundus endise kloostri ruumides Saint- Paul-de-Mausole'i haiglasse Kustus lootus kiireks paranemiseks pärast hallutsinatsioonihooge Maalis haiglat ja vaateid haiglast ning mitu autoportreed Lahkus 17. mail 1890 haiglast enda soovidel Auvers-sur-Oise Sõbrunes dr Paul-Ferdinand Gachetiga Õpib söövitustehnikat Kirik Avers'is 1890 Õli lõuendil Pariis, Musée d'Orsay Dr Paul-Ferdinand Gachet
Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia 1833. a. algas Wagneri iseseisev elu · Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures · Kirjutas Itaalia eeskujudel põhineva ooperi "Armastuse keeld" (1834-1836) · Magdeburgis lavastas selle, kuid väheste proovide tõttu teose ettekanne ebaõnnestus Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad · Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi · 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale · 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast väikesel kaubalaeval Londoni suunas · Tormi tõttu tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas Pariis 1839-1842 · Pariisile pani Wagner suuri lootusi · Ent kõik oli määratud luhtumisele · Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega
Algul ei keelatud inimestel päästepaati tulla, pärast, kui paadid hakkasid vajuma, hakati neile aeruhoope jagama. Mõnedel õnnestus hoopidest hoolimata paadile pääseda. Paljud inimesed karjusid appi, kuid pika peale jäi palujaid aina vähemaks. Ohvitser Lowe´i jaoks tähendas see vaid üht: tagasipöörd ja abivajajaile appi. Ta kogus kokku veel neli päästepaati ühendas need ja paigutas inimesed ümber. Enda paati kogus ta aga kamba kogenud meresõitjaid ja suundus ,,Titanicu" uppumispaiga juurde. Leiti vaid 4 ellujäänut, kellest üks suri paadis. Teised pooltühjad paadid triivisid edasi, lootes leida päästvat ,,Carpathiat". Koidu ajal saabuski mitu tundi appi sõitnud ,,Carpathia" esimese päästepaadi juurde. Päästevlaev oli asunud ,,Titanicust" 58 miili kaugusel. Selle vahemaa sõit oleks võtnud 4 tundi, selle ajaga aga oleks ,,Titanic" ammu uppunud. Nii keelas kapten tubade
Viimased said lahingus lüüa ning põgenesid tänapäeva Hollandi läbipääsmatutesse metsadesse. 55.aastal toimunud Trevera lahingu kohta võiks öelda pigem tapatalgud, sest leegionärid tapsid korratus summas pealetungivaid germaanlasi, nii et vaid vähestel õnnestus üle Reini jõe pageda. Pärast võitu tapsid roomlased ka nende kätte langenud kahe germaani hõimu naised ja lapsed. Sama aasta juulis suundus Rooma armee Caesari juhtimisel( tänapäeva Bonni piirkonnas) üle Reini jõe. Sel otstarbel ehitati sild mis kujutas endast tõelist Vana-Rooma sõjainsenerikunsti sedöövrit. Caesar sundis germaani hõime Roomale truudust vanduma. Seejärel pöördus Galliasse tagasi, andes käsu sild enda järel igaks juhuks hävitada. Kuu aega hiljem maabus Caesar Britannia saarel Doveri rannikul, et sõdida inglastega. Pärast mitut rasket lahingut sõlmisid vaenupooled
Virve võttis tassi kohvi ja väga natukene süüa. Jaak imestas, et Virvel ju pole vaja muretseda oma figuuri pärast, kuna tal see niigi kaunis. Kui Jaagul ja Virvel söödud oli, kutsus Jaak Virvet kaasa oma vana elamist vaatama. Jaak tundis seda kohta seal läbi ja lõhki. Kui nad aga Virvega tagasi hakkasid tulema, küsis Jaak, kas nad ei võiks sinatama hakata. Selle peale kohe ka Jaak suudles Virvet. Nad ei kõndinud enam tagasi peole vaid läksid koos koju. Jaak saatis Virve koju ja suundus ka ise kodu poole. Virve kutsus Jaaku enda ja oma tädiga reisile. Kui Jaak sellest kodus rääkima läks ütles isa selle peale kindla 'EI!' . Sel ajal kui Virve reisil oli, suri direktor Wikman ära. Laasik, Sirkel ja veel mõned korralikumad poisid kutsuti Wikmani ,,eelmatustele". Härra Wikman oli väga kõhn ja kahvatu. Kui Wikman suri, leiti talle asendaja: Mr. Tuhm. Ladina keele tunnis tuli neil kirjutada kontrolltöö, mida peaaegu keegi ei osanud.
Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944. a põles, siis edasi asus ta tööle Väimla Põllumajandustehnikumi direktori asetäitja kohale. Teda austati seal ja peeti targaks ja õiglaseks. (Mälestusi, 1991, 5-6) 1951. aastal läks Enn tööle Tartu Riiklikku Ülikooli loogika ja psühholoogia vanemõpetajana. 1956. a lõpus peale A. Koorti surma viidi Enn üle TRÜ loogika ja psühholoogia kateedriasse. Sealt edasi ta suundus 1959. aastal edasi Tallinna, kus asus alguses tööle E.Vilde nimelisse Pedagoogilise Instituudi juurde. Peale seda algab Ennul aktiivne ja tegus periood, ta hakkas 4 kirjutama artikleid ja raamatuid, samuti esines ta televisioonis ja raadios. Seda kõike tegi ta õpetamise kõrvalt. Just sel perioodil alustas ta ka põhjalikumaid uuringuid laste vanuseastmetest. Ühiskonnast sai ta tolleaegsel nõukogude liidu ajal palju kriitikat ja 1963.
kihelkonnakoolis. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendamist ja eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köstri-kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburi, esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas ta nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865. aasta sügisel õnnestus tal need eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ühes teises koolis
nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffneri gümn, töötas sakala toimetuses,1892 pühendus täelikult loomingule, kuid ta vaimne tervis murdus,, tulemusi saavutas algul lühiproosas, kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855- 1927),tema näidendid olid mõeldud külalavale(libahunt). Noor eesti, sinna kuulusid suits, tuglas, aavik, grünthl-ridala,kallas, lindi, tegutses 1901-20, eesmärk oli viia eesti kirjandus uuele
venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis. Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu.
saanud see õhtu tulla. Daam kuulis, et keegi oli õues ja palus teenijal vaadata, kes see oli. Külmetav mees kutsuti tuppa, tal lasti vannis ära käia ning süüa. Pärast aga lõi nende vahel lõkkele armastuse leek ja nad heitsid koos voodisse. Hommikul läks mees linnusesse, et üles leida röövi ajal põgenenud teener. Lahkudes aga jõudsid sinna kolm röövlit, kes olid teise kuriteo pärast tabatud. Rinaldo sai kogu oma raha ja hobuse tagasi ning suundus siis puutumatuna tagasi koju. III novell Rikkal aadlimehel Tedaladal oli kolm poega. Surres said pojad suure päranduse, mida nad kohe raiskama asusid. Nii sai raha varsti otsa ja nad müüsid ära oma varutud kinnisvara, lõpuks lõppes ka selle eest saadud raha. Nad otsustasid minna võõrsile ja peatusid alles Inglismaal. Seal said nad uuesti rikkaks suurte intressidega võlgade andmisest. Sõideti tagasi kodulinna, Inglismaale jäeti vennapoeg Alessandro, kes seal edasi tegeles. Uuesti
väed mõneks ajaks oma võimu alla saada.Venemaa jäi Rootsi vastu üksi ja rootslased alustasid tagasimarssi vene piiride poole.Karl XII ei võtnud vastu ühteki rahulepingu pakkumist.Venemaa läänepiiri loodi surmatsoon,kust elanikud olid suures osas küüditatud ,kariloomad ära aetud ,viljapõllud hävitatud,kaevud mürgitatud jne.Eesti küüditati 1708 aasta juulis Tartu linnakodanikud ja linna tehti maatasa.Narvat otsustati kaitsta ,kuid kodanikud küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele- Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale. Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt.
Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks.Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid,
romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jätkas seda sõitu. Kuuendal päeval tabas neid taas suur maru, mis ajas nende laeva põhja, kuid neile tõttas appi pisike paat, mis jõudis täpselt õigel hetkel. See, et
Raamjutustus Noormees ja neiu istusid laeval, mis suundus Soome poole. Kolm ja pool tundi sõitmist ja nad jõuavadki Soome. Igavuse peletamiseks aga otsustavad nad, et kumbki jutustab ühe loo. Mõeldud tehtud. Alaustada otsustas neiu. See juhtus ühel päikesepaistelisel südasuvisel hommikul. Ma olin siis umbes kümne aastane juba. Me läksime varakult kodu külas asuvasse poodi kuna mu ema seal praktikant oli. Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina
hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. Eesti Aleksandrikool
Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4). Lõpetas Tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga.
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630
Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630
13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. Nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. Klaverivirtuoosid olid Fryderyc Chopin ja Ferenc Liszt. 15. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Nimeta Wagneri tuntumaid oopereid. Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis
võideti alagrupis Uruguaid ja Bulgaariat ning kes lõi kaks väravat eduseisu saavutamiseks Argentiina ees. Viimane alagrupimats peeti Brasiiliaga: vanad meistrid uue vastu. Cruyff lõi Hollandi otsustava teise värava, ja 2:0 võit Brasiilia üle tähistas uue ajastu saabumist. Finaalmäng kaotati teadagi Saksamaa LV-le ja ehkki Holland jõudis uuesti finaali 1978. a, oli Cruyff selleks ajaks rahvuskoondisest taandunud ning suundus läände. Algul liitus ta NASL-i klubiga Los Angeles Aztecs, võitis aasta väärtuslikema mängija tiitli, kolis 1980 klubisse Washington Diplomats ning naasis 1981. aasta lõpus Hollandisse, et võita veel kaks meistri-tiitlit Ajaxiga ja korra üleannetult Ajaxi vaenlase Feyenoordiga. Cruyffi treenerikarjäär Cruyffi langetatud otsus treeneriameti kasuks äratas raevukaid vaidlusi, sest mees polnud läbinud vajalike eksameid
Nüüd ärritas teda juba Lenski õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Ta abiellus kindraliga.
kunstiakadeemiasse õppima. Aga algul raha polnud, siis läks tööle ja hakkas raha koguma õppimiseks. Peterburis õppis õlimaali ja ühe kursuse lõpetas võistlustööga ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Veel maalis portree Aleksander II'st. Enne Itaaliasse minekut külastas sünnimaad ja maalis perest portree. Itaaliase läks õppima akvarellmaali ja jäi sinna 4 aastaks. Lisaks maalis seal veel õlitehnikas töid nagu nt ,,Tütarlaps allikal". Pärast Itaalias veedetud 4 aastat suundus ta tagasi Peterburgi. Töötas Peterburi kunstiakadeemias õppejõuna, maalis mitmeid portreid Vene kultuuri ja kõrgkihi esindajatest. Tööd on ovaalformaadis, taust tumedates toonides ja teisejärguline, põhirõhk portreteeritaval. Väga oskuslikult andis edasi materjale. Tal on olnud mitmeid näitusi Lääne Euroopas. 1879 maalis ta Tallinna Kaarli kiriku absiidile fresko ,,Tulge minu juurde". Suri Peterburis,1899 oma ateljees, kuid ta on maetud Eestisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
