Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
Tracy Chevalier
Koostaja: Karoliina Vares
Tegelased
Griet ­ algselt 16aastane, tal olid suured silmad
Ema
Isa ­ tööõnnetuse tõttu pime, töötas kahhelkivide
maalijana
Agnes ­ 10aastane, suri katku
Franz ­ 14aastane, oli õpipoiss
Katariina Vermeer ­ blondid lokkis juuksed
Johannes Vermeer ­ kunstnik, hallid merevärvi
silmad, tal puudus habe ja vuntsid ning seega
tundus ta näol olevat lahke ilme
Maria Thins ­ vanaema, maja omanik, Katariina
ema
Maetge ­ lastest vanim, 10aastane (algselt),
tumepunaste juustega
Lisbeth ­ blondide juustega
Cornelia ­ erepunaste juustaga
Aleydis ­ blondide juustega
Johannes
Franciscus
Beatrix
Tanneke ­ teenjatüdruk Vermeeride juures
Lihunik ja ta poeg Pieter
Lisaks veel: apteeker, van Ruijen ja ta naine, van
Leeuwenhoek, ...
1664
Tegevus toimus Hollandis Delfi linnas ja selle eri
osades.
Seni on raamat kirjeldanud tegelasi, Griet
päris- perekonda ja perekonda, kus ta töötas.
Griete töötas suures majas teenijana. Seal ta pidi
tegema igasugu töid ­ pesu pesema, koristama,
trii- kima, kokku panema ja lisaks veel koristama
ühte erilist tuba, kuhu mitmed perekonna liikmed
ei või- nud siseneda. Nimelt oli ainult Grietel õigus
koristada peremehe töötuba.
Seal korisatades ei tohtinud ta midagi liigutada,
sest see oleks rikkunud maali.
Kui Griet sinna majja tööle asus, oli peremehel
parasjasti käsil maal proua Ruijvenist. See maal
lummas tüdrukut, ta sai sealt toast lohutust. Sest
see aasta oli talle raske, tema isaga oli juhtunud
tööõnnetus, tema saadeti teenija tüdrukuks ja ta
kodutänavas oli katk olnud ja röövinud temalt õe.
Paavstitänava majas toimusid pidustused,
sündis
uus lapsuke, kelle nimeks sai Franciscus.
Griete kohtas lihuniku poega Pieterit, kes
temasse ära armus.
Pagari tütar.
1665
Uue lapse sünniga kaasnesid mõned
ümberkorradused. Algselt magasid amm ja
Tanneke ühes toas, kuid mõne aja pärast hakkas
ta kurtma, et ei saa magada. Sest muidu
samasuguses olukorras oli ta ööbinud keldris,
kus hetkel oli Griet. Kuid siis tuli peremees
huvitava ideega, millel oli mitu eesmärki.
Esiteks pidi Griete kolima pööningule, ajaks
mil amm last imetas, et Tanneke saaks
keldrisse maga- ma minna ja teiseks, Grietest
oli saanud hr. Vermeeri abiline. Aga keegi ei
tohtinud seda teada. See lisan- das Grietele
mitmeid töökohuseid (apteekri juurest värve
tuua, neid puhastada ja uhmriga peenes-
tada, värvid valmis sättida).
Seni suurim julgustükk oli tal muuta lina
asukohta, ilma peremehe nõusolekuta, kuigi ega ta
seda siis ka teha poleks tohtinud. Tal vedas
peremees jäi sellega rahule, oli temaga ühel
meelel ja lõpetas maali.
Hr. Vermeer alustas taaskord uue maaliga.Sellel
pidi olema mitu inimest ja muusikainstrumendid
(hr. Ruijven, tema tütar ja õde), mees tahtis ka , et
Griete oleks maalil, kuid seda õnnestus neil mitme
peale vältida.
Pilt muusikainstrumentidega. Tanneke piima valamas.
1666
Hr. Vermeer maalis Grietet hr. Ruijveni tungival
soovil.
Maal , millel ta kujutas Grietet oli natuke sünge, osalt
seepärast, et tüdruk keeldus kandmast uhkeid rõivaid
ja olema lahtiste juustega. Kuid teisalt oli maali põhi
kaetud musta värviga.
Selleks, et pilt oleks täiuslik, pidi tütarlaps kandma
pärl- kõrvarõngaid. Need said talle saatuslikuks.
Katariina, olles jälle rase, võttis vaevaks minna oma
mehe töötuppa, et näha millega ta mees hetkel
tegeleb. Naine läks raevu, nähes keda, mida ja kuidas
ta mees oli maalinud oma vii- mati valminud maalil.
Griete oli saanud vahepeal 18aastaseks ja poeg
Pieter tegi talle abieluettepaneku, mille tüdruk tagasi
lükkas, ettekäändel, et seda ei tohi teha
1676
Möödunud on 10 aastat ajast, mil Griete lahkus
sealt majast ja läks ikkagi Pieterile naiseks. Neil oli 2
last ­ Jan, kes oli vanem ja Frans, kes oli noorem.
Vahepeal oli ka Griete isa surnud.
Ühel hommiku poolikul ilmus Tanneke turule ja
suundus Griete leti juurde, et anda teada, teda
oodatakse pärastlõunal. Nende aastate jooksul oli
surnud ka hr. Vermeer ning jätnud oma naise ja 11
last võlgadesse.
Naljakas oli see, et muidu nii korralik pere jättis
isegi lihunikule arve maksmata ( 15 kuldnat ), kui
Griete sealt majast lahkus.
Pärastlõuna Paavstipesas möödus sündmuste
rohkelt. Teda oli sinna kutsunud lesk, mitte Maria
Thins.
Käes oli testamendi lugemine. Mehe soov oli,
et Grie- te saaks endale pärlkõrvarõngad. Tüdruk
oli segaduses, kuid otsustas siis nad siiski vastu
võtta. Teadmata mida nendega teha jalutas ta
tänaval, kuni leidis, et kõige mõtekam oleks nad
pandimajja viia.
Kõrvarõngaste väärtuseks osutus 20 kuldnat.
Selle eest sai perekonna võlg tasutud ja jäi veel
ülegi, ülejäänu saatus pole teada. Kuid
teenjatüdruk sai vabaks.
Vasakule Paremale
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #1 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #2 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #3 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #4 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #5 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #6 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #7 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #8 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #9 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #10 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #11 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #12 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #13 Tütarlaps pärlkõrvarõngaga #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karoliinavares Õppematerjali autor
powerpoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus,

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: ei olnud see mida ootasin
22:08 07-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun