Aleksander Läte (0)

Ülenurme Gümnaasium
Pille-RiinKurrikoff
ALEKSANDER LÄTE
Referaat
Ülenurme 2016
Sisukord

Sissejuhatus

Referaadi teema valik tuli väga kiiresti. Teema valimisel panin rõhku just sellele, et ma valiksin midagi uut ja huvitavat. Kindlasti pidi see helilooja olema sees ka 7. klassi Muusikaloo õpikus “Lühiülevaade muusikaloost”. Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma tavaliselt valiksin, vaid selle isiksuse, kes tundub mulle sümpaatne ja huvitav.
Aleksander Läte elas aastatel 1860-1948. Tema elus kõige huvitavam periood oligi tema elu I periood ja õpinguaastad.

I Eluperiood

Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Pikasilla külas, Aakre vallas kõrtsmiku peres. Kõrtsis pidevalt viibides kuulis ta ka palju rahvalikku pillimängu ja laulu. Tönu sellele hakkas ta ka ise pilli mängima. Tema valik pilli osas, oli ka mõjutatud kõrtsi poolt, kus mängiti peamiselt lõõtspilli ja viiulit . Ka väike Aleksander hakkas mängima viiulit (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)1.
Aleksander Läte sai oma esimese hariduse Rõngu kihelkonnakoolis. Seal tegutses ka keelpillikvartett , mis koosnes koolmeistritest. Aleksander oli väga huvitatud väikesest ansamblist, sest see andis ka etteasteid. Võibolla oli just keelpillikvartett asjaks, mis ajendas Lätet muusikat edasi õppima. Selleks astus ta Valga Cimze seminari, mille ta lõpetas 1879 . aastal.
Pärast seda suundus Läte õpetama Puhja (1879-1883) ning Nõkku (1883-1895, 1897 - 1900). Viimases töötas ta ka köstrina. Läte moodustas mälemas koolis ka orkestri ning kooli. Juna ta tundis, et muusikalisest haridusest jääb nende juhtimiseks ja laulude kirjutamisest väheks, siis hakkas ta Tartus eratunde võtma. Seal käimine kandis vilja, sest juba 1891. aastal IV üldlaulupeol oli Läte üks korraldajatest ning üldjuhtidest. Sellel laulupeol kanti ette ka üks tema laul segakoorile nimega “Laul rõõmule”.
Läte proovis sisse saada ka Peterburi konservatooriumisse. Aga paraku ei vallanud ta piisavalt hästi vene keelt ning samuti oli tema vanus liiga kõrge (35). Selle asemel läks ta õppima Saksamaale Dresdeni konservatooriumisse koori kompositsiooni õppima. Nii toimetades sai temast esimene eestlane, kes on saanud oma hariduse Lääne-Euroopas. Seal õppis ta 1895 - 1897 (Peetsalu 2004: 62-64).

II Eluperiood

1900. aastal tuli A.Läte Tartusse elama, kus talle ka pandi ette asutada sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhiks. Läte loomulikult võttis ettepaneku vastu ning esimene kohtumine toimus Eesti Üliõpilaste seltsi juures (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)2 .
Peagi toimuski esimene kotsert Baltisakslaste seltsimaja saalis Bürgermusse. Esitati Sümfooniaid Schubert’i ja Hydn’i repertuaarist, kaks ooperiavamängu ning ka Beethoven’i keelpillikvartett. Piletid olid välja müüdud ning saal täiesti täis. Vaatajaiks oled peamiselt eestlased ning menu oli väga suur. Konterdi tulemusel oli hulganisti soovijaid, kes tahtsid ka orkestrisse tulla. Lõpuks pandi kokku püsikoosseis, mis koosnes 35st pillimängijast.
Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog . Õpetas klaverit . Kirjutas ka muusikaarvustusi ajalehes Postimees ning avaldas ka klaverimängu õpiku. Ta andis konterte mitmel pool Eestis tutvustades nii rahva- kui ka välismaa muusikat. Samuti andis ta kontserte kooriga, kus ta esitas ka kuulsate muusikute oratooriumeid ja kantaate. 1904 . aastal tuli Tartusse elama Rudolf Tobias, kes ka toetas ja aitas Lätet suurvormide ettekandmisel (Peetsalu 2004: 62-64).
1907. aastal taandus A.Läte kuultuurielust arstide soovitusel. Sellel perioodil tegeles ta pigem nö “muusikateadust”, uurides akustikat, värvimuusikat ning täiustades ka klaveri ehitust. Sellel ajal kirjutas ta ka muusikaraamatuid (nt “Klaverist ja selle ehitusest”) (Peetsalu 2004: 62-64).
1937. aastal juhtis Läte oma surnud venna klaveritöökoda Sprenk-Läte.
Aleksander Läte suri 8. septembril 1948. aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016).

Tunnustused3

• Nõo valla aukodanik
  
• 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor
  
• 1945. aastal Eesti NSV rahvakunstnik
  
• 1948- tänapäev Lätte tänav Tallinnas
  
• 1948 nimetati Tartus Lossi tänav ümber Aleksander Lätte tänavaks
  
• Samal tänaval majal nr. 25 on mälestustahvel Lätte auks
  
• 2015 mälestuskivi Puhja kirikuaias
  

Pildid

Pilt.1 Aleksander Läte, umbes 1890
Pilt.2 Aleksander Läte vanema mehena
1 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud.
2 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud.
3 Kogu peatüki vältel on kasutatud allikat (“Aleksander Läte - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia ,” n.d.).