Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis. Reflektoril on objektiiviks · nõguspeegel. Newtoni teles
kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule
Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne A
registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteksraadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Kuidas saavad satelliidid energiat? · Seadmete energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid ja kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Esimene Satelliit · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Küsimused · Mis on satelliitide ülesanded? · Mitu tehiskaaslast Maa ümber tiirleb? · Kuidas saavad satelliidid energiat? Aitäh!
KOSMONAUTIKA Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on Maa väliste objektide uurimine füüsiliselt ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. See teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoselennuaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõumõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub ka Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ja juhtimisseadmete loomine. Selle põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonikaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri. Samuti ka lennud Kuule ja Päikesesüsteemiplaneetidele ning kaugemas tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega
Referaat Marss 2010 Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga. Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju väiksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast. Pinnaehitus Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteorii
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpsel
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaa
Kõik kommentaarid