Dekameron - teine päev (14)

Dekameron

DEKAMERON - GIOVANNI BOCCACCIO ESIMENE PÄEV Kolmas novell Oma jutustusega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle oli seadnud. Kolmanda novelli moraal on see, et alati tuleb olla ettevaatlik, kui teil tuleb mõnle küsimusele vastata. Mõistus päästab targa inimese suurimast ohust ning annab talle täieliku rahu ja kindlustunde Jutt räägib Saladinist, kes oli Egiptuse sultan ja suur sõjamees, kes oli korduvalt võitnud saratseeni- ja ristiusu kuningaid. Kuid sõdimine oli kulukas ja selle peale Saladin kogu oma varanduse ära raiskas. Saladinil oli olude tõttu palju raha vaja. Õnneks tuli talle meelde juut Melkisedek, kes intressiga raha laenas. Saladin tahtis aga niisama seda raha saada ja otsusatas juudi endale külla kutsuda. Saladin oli Melkisedeki vastu külalislahke. Kuid Saladinil oli peas teine plaan, ta tahtis Melkidekki sõnadega vahele võtta ja küsis temalt küsimuse. Missugust usku sa kolmest usust õigeks pead, kas juudi-, sarat

doc

Dekameron

Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust

Dekameron – Giovanni Boccaccio

Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud

docx

Dekameron

Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Esimene päev Autor räägib, et ta elas ühes linnas nimega Firenze Itaalias . Aasta oli 1348, kui ta selle kirjutas. Sellel ajal levis surmav katk ning selle kaudu hukkus väga palju inimesi ja ka loomi. Raamat algab sellega, kui kirikus saavad kokku kuus daami vanuses 18-28 ning nad otsustavad lahkuda linnas kuna nad loodavad, et sellisel juhul on neil võimalik ellu jääda. Nad võtavad endaga kaasa kolm noormeest teenriteks ja abilisteks. Nad lähevad ühte lossi kuhu nad jäävadki. Nad määravad

Dekameron

Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupü?

doc

Giovanni Boccaccio Dekameron

1.lugu (1p4n)kirikuga seotud tegelane munk, kes rasket karistust väärivasse pattu on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Filomena oli oma loo jutustamisega lõpule jõudnud ja vait jäänud, kui tema kõrval istuv Dioneo hakkas kohe rääkima ega oodanud kuninganna käsku. Ta lootis, et talle ei heideta ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdru

doc

Decameron VII päev

Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju. Nii ajaski Rinaldo Agnesale ligi, ta ihkas teda. Agnesa siiski kahtles algul , imestades, et mungad selliseid asju teevad. Rinaldo kinnitas, et jah, kui see rüü ära võtta, olen nagu iga teine mees. Probleemiks sai korraks ka see, et Rinaldo Agnesa poja vader oli- sugulussidemed. Rinaldo aga kinnitas taaskord, et ei ole siin midagi. Agnesa veidi lihtsameelsena uskuski kõike, ja nad vallatlesid mitmeid kordi. Ükskord aga tuli Agnesa mees järsku koju ja otsis naist. Naine ja Rinaldo aga vallatlesid samal ajal, olid paljad. Vahele ei tahetud aga jääda. agnesa käskis Rinaldol riided selga panna. Ise vingerdas ta

"Põlev lipp" Karl Ristikivi - sisukokkuvõte

ette. Mees seletas, et on tähetarga Giafari pojapoeg ja tema lõi pistoda K. padja sisse, et näidada kui nõrk kaitse kuningal on. Hassan ütles, et vanaisa andis talle ülesandeks K. kaitsta ja K lubas seda. X Vanker Asuti teele Sienasse. Sienas pidulik vastuvõtt, uhkelt oli ehitud vanker "il Carrioccio". Prantsuse marssalid Estendard ja Braiselve asusid oma vägedega teele. Sakslased, eesotsas Fr. võitsid prantslasi. Sienas suured pidustused, sest oli Neitsi Maarja taevaminemise päev ja oli võidetud sõjakäik Anjou vägede vastu. K-l oli au mehi rüütliteks lüüa, sh sai rüütliks Benvenuto. Konradi vägi koosnes nüüd 5000st mehest(kuna suurem osa jäi Pisasse, et sealt laevadega Sitsiiliasse minna). Sienas jälle pidustused K. lahkumise pärast. Ehitud oli ka jälle vanker. K. vägi oli nüüd teele Rooma. XI Võti K. kirjutas läkituse, mis paavst Clemensi külmaks jättis ja ta peitis võtmekimbu selja taha. C