Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsism ja romantism muusikas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal oli klassitsismiajastu ?
  • Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale ?
  • Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse?
  • Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks?
  • Millal oli romantismiajastu?
  • Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale?
  • Missugune roll on žanri arendamisel Franz Schubertil?
  • Mida uut tõi 19sajand balletižanri arengusse ?
  • Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks?
  • Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform ?
  • Mis liiki teosed kuuluvad PTš aikovski loomingusse?
  • Millal oli klassitsismiajastu ?
    18.saj. II pool-19.saj. I veerand
  • Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale ?
    • Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal.
    • Eelistati instrumentaalmuusikat.
    • Muusika oli põhiliselt homofooniline.
    • Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev.
    • Harmoonia oli valdavalt heakõlaline.
    • Eelistati duuri ja molli .
    • Kasutati kiiret rütmide vaheldumist.
    • Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega.

  • Seleta mõistet „ sümfoonia “. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast?
    Sümfoonia on muusikaline suurvorm , sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia.
  • Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“.
    Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert).
  • Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil?
    Sümfooniaorkester on orkester , kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid , löökpillid , keelpillid . 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni.
  • Missugune linn oli klassitsismiajastul muusikaelu keskuseks?
    Viin
  • Millal oli romantismiajastu?
    Romantismiajastu- 19.sajandi 20.aastad – 19.saj.lõp
  • Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale?
    • Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid : tunglevad, erutatud , vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud . Teemasid iseloomustab astmeline liikumine.
    • Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada “ ja ,,maalida”. Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis.
    • Vormivabadus.
    • Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust.
    • Peen dünaamika ja rütmika . Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena.
    • Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks.
    • Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides.
    • Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks .

  • Seleta mõistet „programmiline muusika“.
    Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süžeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt.
  • Seleta mõistet „ Lied “. Missugune roll on žanri arendamisel Franz Schubertil?
    Lied on kooriga sümfoonia. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele.
  • Mida uut tõi 19.sajand balletižanri arengusse?
    Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus.
  • Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused.
    Ooper on lavateos solistidele, koorile ja orkestrile, koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks.
    Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv - kõnelähedane laulmine , mis viib sündmustikku edasi ; Aaria - soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid; Ansambel - mitme solisti koos laulmine ;Koor - esindab ooperis rahva arvamust.
    Operetis kasutatakse lavakõnet, on eksootiline ja ebareaalne . Olulisim on laul.
    Helikeel - klassikaline, tavaline teatriorkester.
  • Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks?
    Pariis
  • Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose.
    Nokturn, ballaad , rapsoodia, prelüüd , eksprompt, valss , masurka, polonees , kontsertetüüd. Klaverivirtuoosid olid Fryderyc Chopin ja Ferenc Liszt.
  • Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform ? Nimeta Wagneri tuntumaid oopereid.
    Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Wagneri ooperites on ülioluline osa nn juhtmotiivide (Leitmotiv) võrgul - tegelasi, ideid, sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis eriti "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju.
  • Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? Too näiteid.
    Tšaikovski loomingusse kuuluvad näiteks balletid, ooperid , 6 sümfooniat, klaverikontserte. - Kuulsaimateks on ballett "Luikede järv", ballett „ Pähklipureja ".
    17. Lühikokkuvõte
    FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Austria
    Soololaulud, sümfooniad, klaverisonaadid, lühipalad klaverile, ooperid, missad. Lemmik instrumendiks saab klaver , üheks populaarsemaks žanriks laul.
    Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel , ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi.
    Muusika on siiras ja südamlik Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Naiivne tunderikkus ja nüüdismuusikaga võrreldes lihtne helikeel. Ideaaliks puhta hinge ja alglihtsuse püüdlus.
    Jäi kõige paremini meelde, meeldejääv looming.
    Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi.
    Andres Mustonen ( dirigent , kunstiline juht) – Hortus Musicus, vanamuusika ansambel
    Neeme Järvi ( peadirigent , kunstiline juht) – ERSO (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester)
    Tõnu Kaljuste ( algataja , dirigent) – Nargenfestival, pikim ja mitmekesiseim suvine kultuurifestival Eestis. Festivalipaikadeks on Eesti saared ja paigad, kuhu saab ligi mööda merd .
    Kristjan Randalu – Eestis sündinud pianist , peetakse uue generatsiooni jazzigeeniuseks
    Paul Mägi (peadirigent) – Vanemuise sümfoonikud
    Rein Rannap – Eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tuntud kui rock-ansamblite Ruja , Hõim ja Noor Eesti asutaja
    Rahvusooper Estonia- peadirektor Aivar Mäe
  • Vasakule Paremale
    Klassitsism ja romantism muusikas #1 Klassitsism ja romantism muusikas #2 Klassitsism ja romantism muusikas #3 Klassitsism ja romantism muusikas #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelly Ilp Õppematerjali autor
    Konspekt kordamisküsimustest klassitsismi ja romantismi teemadel.
    1. Millal oli klassitsismiajastu?
    18.saj. II pool-19.saj. I veerand
    2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale?
    • Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal.
    • Eelistati instrumentaalmuusikat.
    • Muusika oli põhiliselt homofooniline.
    • Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev.
    • Harmoonia oli valdavalt heakõlaline.
    • Eelistati duuri ja molli.
    • Kasutati kiiret rütmide vaheldumist.
    • Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega.
    ....

    Sarnased õppematerjalid

    MUUSIKA KORDAMINE 11 KLASS
    2
    docx

    MUUSIKA KORDAMINE 11.KLASS

    MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool ­ 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert"

    Muusikaõpetus
    11c klassi arvestustöö kordamisküsimused
    3
    docx

    11c klassi arvestustöö kordamisküsimused

    11c klassi arvestustöö kordamisküsimused SULETUD MATERJALIDEGA: 1. Millal oli klassitsismiajastu? Klassitsismiajastu kestis 18.sajandi II poolest kuni 19.sajandi I veerandini. 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? · Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. · Eelistati instrumentaalmuusikat. · Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert.

    Muusikaajalugu
    Muusika II kursus kokkuvõte
    6
    docx

    Muusika II kursus kokkuvõte

    Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale?  Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam  Eelistati instrumentaalmuusikat  Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema)  Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev  Harmoonia valdavalt heakõlaline  Duuri ja molli vaheldumine  Kiire rütmide vaheldumine  Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast?  Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.

    Muusika ajalugu
    MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
    50
    docx

    MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

    Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

    Muusika ajalugu
    Renessanssi Žanrid-heliloojad
    20
    doc

    Renessanssi Žanrid, heliloojad

    Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

    Muusikaajalugu
    Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
    24
    doc

    Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

    + Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

    Muusika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun