Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur.
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt:
Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt eraldunud seeneniidistiku tükikeste kaudu, mis sisaldavad seenespoore. Levinumad nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide äärsed pinnad ning üldkasutatavad dushi- ja riietusruumid. Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele meeldivad eriti tihkelt jala ümber istuvad, halvasti ventileeritud jalatsid. Ka jalanõud, milles sportimisel jalad higistama ja "hauduma" hakkavad, on jalaseene kasvuks hea pinnas. Pärast nakatumist hakkab organismi immuunsussüsteem võõrsissetungijatega (ka jalaseenega) võitlema, millest ongi tingitud kohatine sügelus, kõrvetustunne ja kipitus. Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda, see põhjustab naha muutumise valgeks ja ajab selle ketendama
Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Mets kui elukeskkond pakub seal elavatele organismidele, taimedele, seentele, lindudele ja loomadele kõike, mis neile eluks tarvilik on. Ka inimene on killuke meie maakera loodusest ja vajab looduselt abi. Metsast kõneldes on tähtsal kohal puit. Looduslikult toimub puude areng 10 oma seaduste järgi, need ei pruugi aga kokku langeda inimeste soovidega. Puidu saamiseks majandatakse metsa. 11 Metsakaitse
eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani, lagundavad selle lihtsamateks molekulideks, mis imenduvad seenerakku. Peamine osa toitainetest imendub seenehüüfi tipu piirkonnas. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks
Toimib eriti tugevalt G(+) bakteritele · Kloorheksidiin Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele · Halogeenid Jood ja kloor mõjuvad nii puhtal kujul kui seotuna teiste ühenditega I on üks vanimaid antiseptilisi aineid toimib bakteritele, seentele, endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid Tapavad baktereid ja seeni, aga mitte endospoore ja kestata viiruseid Denatureerivad valke ja lahustavad membraani
haustorite abil. Haustoriteks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism.
Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad seosed, mitmed loomad ja ka inimesed kasutavad neid toiduks. Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli
sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus.
lehed: võrestel ühekaupa, munajad, servast sakkidega ühekojaline Hiiumaal haruldane eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea Ravimtee: kõhutõved, silmapõletik (kompress), suupõletik (loputatakse) Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku. Lepad saavad valke toota; annavad seentele orgaanilisi aineid 13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad, naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks toiduks: Õietolm: mesilased
ja 12 korda parem kui betoonil. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskonna pH-tase on alla 2 või üle 9. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritle. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened . Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema. Kuivades tingumustes aga võib puit püsida sajandeid. Puitu kasutatakse ka kütusena. Kütuse põlemisel toimub kiire oksüdatsioon, eraldub palju soojust ja ka valgust ning tekib põlevate ainete olemasolul leek. Puidu
Pähnisaart, mis on saartest kõige suurem, katab kase-haava salumets. (Keskkonnaamet, 2012) Meenikunnos looduskaitsealal asub 233 hektarit looduslikult vanu metsi, mis esindavad vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi
Kui mass on nõrk, lisada jahu. Massi hoida külmikus 30 min, vormida kotletid, paneerida riivsaias ja praadida kuldpruuniks Iseseisva roana Lisandiks keedetud kartul või kartulipüree hapukoore- või mädarõikakaste toorsalat ja maitserohelin Taignas praetud seened Valida ühesuurused seened, kasta taignasse ja fritüüris praadida Serveerida sõmera riisi, hapukoorekastme või muu kastmega ja maitserohelisega. Küpsetatud seenetoidud Seenevormitoidud Lisaks seentele köögivilju, liha ja vorstitooteid, tangaineid ja makaronitooteid, juustu. Valmistamine: seened koos sibulaga kuumutada rasvaines laduda kihiti koos teiste toiduainetega ettevalmistatud vormi valada üle muna-piimasegu või muna-piimakaste pind määrida hapukoorega või panna peale võitükikesi, raputada riivsaia 250ºC 35-45 min. Lisandiks toorsalat ja maitseroheline NB! Lisades vahustatud munavalged, saame kohevad vormiroad. Üleküpsetatud seened
5.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG: Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel. Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne kromosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks. Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad.
hävinemisel kaotab taim peagi fotosünteesivõime, lehemädanik levib kiiresti, siis võivad kartulitaimed hävida suurel territooriumil lühikese ajaga. Sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest paljuneb kartuli-lehemädanik kas sporangiumide või neis tekkivate zoospooride abil. Limaseened Omaette rühma moodustavad protistide seas limaseened, mille esindajaks Eestis on Hundipiim. Limaseened on primitiivsed organismid, neil puuduvad seentele iseloomulikud seeneniidid ja rakukest esineb ainult eostel. Suurema osa elust on nad amööbitaoliselt muutuva kehakujuga ning toituvad ja liiguvad kulendite abil. Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed. Vetikad Vetikaid uurivat teadusharu nimetatakse algoloogiaks. Ränivetikad suurima liikide arvuga vetikarühm, ligikaudu 16 000 liiki. Nad on üherakulised või koloniaalsed organismid, kes elavad peamiselt meres ja
niiskuskindluseni. 2.2 XPS Kasutatakse ka XPS-i (Extruded polystyren) materjal pressitakse vormi surve all ja kärgede vahel puuduvad tühimikud, tänu sellele ei saa niiskus sisse tungida. Värvuseks on sinine. Seda on sobilik kasutada ka kõige raskemates tingimustes, sest materjali ei ohusta pinnase külmumine, sulamine ega kuivamine. XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv kasvualus seentele, mikroorganismidele ja kahjuritele. Lahtise tule ja kuumuse puhul on toode põlev ehk siis tal on olemas kõik omadused, mis on vajalikud heale soojustusmaterjalile. 3. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu. Pinnase niiskus võib kapillaarsuse tõttu tõusta hoone välisseina, mille tõttu seina soojajuhtivus suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal
Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju.Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Suurteks piparmündisõpradeks on inglased. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad, nende jaoks on piparmünt umbes sama oluline kui meile petersell. Inglased lisavad piparmünti meeleldi kohupiimale, seentele, spinatile ja rohelisele salatile. 3. VÄRSKED ÜRDID 3.1 VÄRSKE KORIANDER Korianderi taim meenutab väliselt peterselli, maitse meenutab sidrunit. Asendamatu ürt paljudes maailma köökides. Koriandri lehti saab kasutada suppidesse ja salatitesse hakitud kujul 3.2 MAJORAAN Majoraan mõjub isu tekitavalt ja soodustab seedimist.Majoraani lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult peamiselt vorstidele,kuid ka liha-,kala-ja kartulitoitudele,kastmete ning salatite maitsestamiseks
aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ja samblaid. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse
· seened kui sellised paljunevad eoste kaudu mis levivad tuule,vee lindude,putukate ja teiste kaudu. · ksavava puutüves levivad seeneosed koorevigastustuste või ka juurte kaudu.seened levivad puidus väga peenete seenniidikistena. · Seened võivad olla värvust muutvad või mädaniku tekitavad,värvust muutvate seeneniidid levivad puidus rakuseintes olevates poorides kaudu toituvad rakuõõntes olevatest toiduvarudest ja lõhu puitu,samas teevad puitulõhkuvate seentele seda paremini omastavamaks sinkaks. · Mädiku tekidavad seeneniidid eritavad vedeliku mis lahustavad rakuseinu ja mmudab selle seentele toitaineks. · Sellise tegevuse tagajärjel muutub puit pudedaks,selleks et kaitsta puitmaterjali peame teadma järgmist:seente · Elutegevuseks temp 8-35 kraadi eriti sobib 15-25 kraadi,madalamatel temp.seente eluteguvus lakkab,kuid temp.tõustes elustub taas.temp. üle 60 kraadi seenniidistik hävib.
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
renoveerimist on MTÜ Vanaajamaja juhatuse liige Andres Uus ütleb, et on taastatud mõistlik alustada ... ka maju, millel üle poolte palkidest on tulnud ära vahetada. "Palkide olukorra hindamine ei ole väga keeruline," räägib ta. "Üldiselt on nii, et kui palk paistab mäda, siis ta seda ka on." Erilist tähelepanu tuleb kaua kütmata ja niiskuse käes vaevleva maja puhul pöörata seentele ja hallitusele. Kõige sagedamini tekib hallitusseen niiskel lõigatud välispuidul ning ta tekitab palgile suurt kahju, rikkudes selle välimust ning muutes palgi aja jooksul kasutuskõlbmatuks. Sellised palgid tuleb kindlasti välja vahetada, sest konstruktsiooni nõrgestamisele lisaks kujutavad nad suurt ohtu ka elanike tervisele. Seenkahjustusega palkide vahetamisel tuleks kindlasti appi kutsuda spetsialist, kes oskab hallituse ulatust hinnata
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. 3) Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Mustade metallide ( ehk siis raud, teras ja malm ning nende sulamid) puhul on
lahusega.Kaitseimmutusega saab puitu ka tule-kindlaks muuta, kuid vähese nõudluse tõttu ei ole see teenus Eestis hetkel kät-tesaadav. Milline peab olema hea sinavusvastane aine? Peamiseks nõudeks sellisele ainele on võime takistada sinavus- ning hallitusseente teket ja kasvu igasugustes temperatuuri- ja niiskustingimustes. Miks saematerjal rikneb? Puit kui orgaanilise päritoluga materjal on kasvukeskkonnaks mitmesugustele seentele, mis kasutavad puitu toidu- ja energiaallikana. Tingimustes, kus on piisavalt toitaineid, niiskust ja soojust, kasvavad sinavus- ja hallitusseened kiiresti. Selle tagajärjel muutub puidu loomulik värv ning langeb hind. Okaspuidule, kuusele ja eriti männile tekib kergesti sinavuskahjustusi. Sinavusseened kasvavad puidu pinnal tekitades musti, siniseid ja pruune laike. Kuidas takistada saematerjali riknemist?
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Pindade ettevalmistamine
Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad)
pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. lk76 1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. 2. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. 3. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kkaks
Ökosüsteemi teenused inim- keskkonnasüsteemide jätkusuutliku arengu vahend. Lapimaa metsa juhtumiuuring Soomes Sissejuhatus Ökosüsteemi teenuste(ecosystem services)(ÖT) kontseptsioon on teaduslikus metoodikas suhteliselt uus, pakkudes võimalikku lähenemist inimtegevuse tagajärjel toimunud ökoloogilistele probleemidele ning lahenduseks maakasutusega seotud probleemidele. Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning maastikuplaneerimise vahel. Inimese ning keskkonna vahelised süsteemid on alati keerukad. ÜRO poolt toetatud Milleniumi Ökosüsteemi Hinnangu (2005)(Millenium Ecosystem Assessment) kohaselt on praeguseks 60% maailma ÖTdest kahjustunud. ÖTde lähenemine ühendab erinevad paradigmad ning uurimistraditsioonid sotsiaal-, majandus- ning keskkonnateadustest. Ökosüsteemide ...
Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt
porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel. Marinaad 1 pudel valget veini, vett (vajadusel 1 tl soola), 2 tl tüümiani, valge pipra teri, sinepipulbrit. Marinaadile võib lisada rõõska koort ja musta pipart, kui lisame marinaadi eelnevalt praetud lihale (liha eelnevalt marineeritud eeltoodud segus ilma kooreta)
Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Õistaimede arengutsükkel 4 Paljasseemetaimede ja õistaimede tähtsus 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel? Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks. Erinevatest okaspuuliikidest saadakse tööstuslikult tselluloosi, piiritust, kamprit, palsamit, siidi jne. Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks. 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks
Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. [2] [3] 7 2.2. Lihhenoidikatsioon Eestis Töid lihhenoindikatsiooni alal on Eestis tehtud üle 35 aasta. Enamik uuringuid on tehtud linnades, et hinnata seal õhu saastatuse taset. Uuritud on põlevkivikaevanduste ja põlevkivil töötavate soojuselektrijaamade alal Kirde-Eestis emissioonide mõju epifüütsete samblike
Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. 7 3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena
Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda.
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. 4. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid
Täidis 6. Prae täidise mass õlis.. Krevetid 60g 50g Porgand 68g 50g 7. Aseta sampinjonid kübaraga allapoole. Pane iga seene Sibul 36g 30g sisse natuke köögiviljasegu ja peale pane krevetid. Õli 15ml 15ml 8. Küpseta ahjus 160 kraadi juures umbes 20 minutit Soola, musta pipart, peterselli 9. Serveeri petersellivõiga, mis aseta kuumadele seentele. 3. VANILLIPARFEE KIIVIKASTMEGA Bruto Valmistusviis: rõõsk koor 35%100 ml 1. Vahusta munakollased osa suhkruga ja lisa kuum piim ning suhkur 20g kuumuta segu kuumaveevannil pidevalt kloppides kuni piim 0,4 dl paksenemiseni. Vahusta edasi, kuni jahtumiseni munakollane 1 tk 2. Vahusta rõõsk koor ülejäänud suhkruga ja vanillsuhkruga vanillsuhkur 3. Ühenda segud ettevaatlikult javala segu vormi.
väga hea soojusisolaator.Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud.Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened.Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda
kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Milline on inimtegevuse mõju veekogudele? Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi
Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Ühte niiti selles võrgustikus nimetatakse aga seenehüüfiks. Võime moodustada seeneniidistikku lähendab hallitusseeni kõrgematele seentele nendele, mida käiakse sügiseti metsa all korjamas. Hallitusseen tervise ohustaja Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur.
ülespoole mullast võetud vesi selles lahustunud kõigub säsikiirte maht 4 (mänd) ja 28 (tamm) mineraalainetega. Maltspuidu vanemad kihid mahuprotsendi vahel. jäävad aasta-aastalt üha sügavamale puutüve sisemusse ning nende aktiivne osalus puu elu- 1.2.2. Puude enesekaitsevõime tegevuses raugeb. Vananevad puidurakud too- Terved elujõulised puud suudavad end lagundaja- davad bakteritele ja seentele mürgiseid ühen- seente rünnakute eest kaitsta juhul, kui inimene sel- deid, mis ladestuvad rakuseintesse. Pikkamisi lele kaasa aitab, st majandab puid lähtuvalt nende puidurakud surevad. Igal aastal kasvab puutüve bioloogiast. Puudel on lagundajaseentega võitlemi- välispinnale juurde uus aastarõngas maltspuitu seks olemas nii passiivsed kui aktiivsed barrikaadid.
porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatsokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel. Basiilik Basiilik on Lõuna-Aasiast pärinev aromaatne maitse- ja ravimtaim, mida eriti ohtralt kasutatakse Itaalia jm Vahemere köögis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta
mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas Vahtklaas unikaalne pooridega klaas. Ujub vee peal. Heli- ja soojusisolatsiooniomadused. Allub kergelt mehaanilisele töötlemisele. Ei reageeri hapnikuga. Talub suuri temperatuurikõikumisi. Vett mitteimav. Ei deformeeru. Materjal on hügieeniline, kuna tal puudub seentele, vetikatele, bakteritele jt mikroorganismidele ja taimedele sobiv elukeskkond Kasutatud materjal: http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=234 Kivivill Hea soojuspidavus, suur tulekindlus, säilitab oma mõõtmed ka temperatuuri ja niiskuse suure muutumise korral, helisummutus, hea töödeldavus, keskonnale ohutu Vahtpolüstüreen väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust
° Plastiide pole, vakuoole ei esine. ° Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. (otstes avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paikevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise) ° Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. ° Ümbritsetud rakumembraaniga ° Membranist väljaspool seentele iseloomulik rakukest (kitiin, õhem ja elastsem taimeraku kestast) See kaitseb ja teostab seenerakku, annab kuju. Ei takista raku kasvamist ja on ainetele läbitav. ° Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga osmoosi teel liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse. Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. ° Seeneraku keskosas kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud. Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda
loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks. Erinevatest okaspuuliikidest saadakse tööstuslikult tselluloosi, piiritust, kamprit, palsamit, siidi jne. Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks. [paljas] 12 Õistaimed
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
– Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti. • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sadakond aastat. • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5 • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8 • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks hästikontrollitavates oludes. • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke
Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe. · Plastiidid rakkudes puuduvad, ka vakuoole ei esine. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljaspoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, koosneb kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimerakul. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest seenhaigused.
saadud Trichophyton rubrum. Haiguspilt Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Huvitaval kombel ei ole protsess väga sügelev ega valulik. Haigus võib põhjustada iid-reaktsioone, eriti peale seenevastase ravi alustamist. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud. Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv seentele haiguskoldest. Ravi Ravi on sarnane peaseene ravile. Kindlasti on vajalik suukaudne seenevastane ravi. Laialt kasutatakse griseofulviini, kuid häid tulemusi on saadud uuemate ravimitega, nagu terbinafiin ja itrakonazool. Tavaliselt lisatakse ka paikne ravi seenevastaste sampoonide, losjoonide või kreemidega. Raseerimist soovitatakse läbi viia koos soojade kompressidega, mis aitavad eemaldada koorikuid ja surnud kude. Kubemeseen
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
