Jalaseen (1)

Tallinna Ühisgümnaasium

JALASEEN

Referaat bioloogias
SISUKORD

• Sissejuhatus …………………………………………………….lk 3
  
• Teemaarendus…………………………………………………...lk 4
  
  • Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?……………….lk 4
    
  • Kuidas jalaseen nakkab?………………………………...lk 4
    
  • Miks tuleb jalaseent ravida?……………………………..lk 4
    
  • Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?………..lk 5
    
  • Soovitusi…………………………………………………lk 5
    
  • Muud huvitavat…………………………………………..lk 6
    

• Kokkuvõte………………………………………………………..lk 7
  
• Kasutatud kirjandus………………………………………………lk 8
  
• Pildid……………………………………………………………...lk 6
  

SISSEJUHATUS
Väga palju inimesi on hädas jalaseenega, mis võib vaevata meist iga neljandat . Jalaseen on ebameeldiv, aga samas ka ravitav. Kuna jalaseen on niivõrd laialt levinud, on kasulik sellest veidi rohkem teada. Isiklikult ma jala seenhaigust põdenud ei ole ning loodan, et ei pea ka seda tegema.
Jalaseen võib olla väga petlik . See on üks tüütu probleem, mis kimbutab palju rohkemaid inimesi kui arvata oskame. Inimesed kannavad sokke ja seetõttu ei märka me, et kõrval istuval inimesel on jalaseen. Kas siis ülemusel, lapsehoidjal või klassikaaslasel võib olla jalaseen.
TEEMAARENDUS
Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?
Jalgade seenhaigus ehk tinea pedis on naha seeninfektsioon, mille tekitajateks on seened. Jalgade seenhaigus avaldub peamiselt neljanda ja viienda varba vahele tekkiva naha ketenduse, lõhenemise ja punetusega. Haigus võib esineda ka mujal labajalgadel — jalatallal (kandadel) jalaseljal. Haigestunud piirkond sügeleb, kipitab, valutab ja tekitab põletustunnet. Haigus võib avalduda ka villikestena. Jalaseen võib põhjustada ketendust üle kogu jala, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult jalanaha kuivuseks.
Jalgade seenhaigus on väga laialt levinud probleem, mida pole põhjust häbeneda ja mida tuleb ravida.
Sellega puutub kokku keskmiselt iga neljas eurooplane (Aasias isegi iga kolmas kodanik) ja kõige sagedamini tabab tõbi 20–40aastasi mehi.
Kuidas jalaseen nakkab?
Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda. Enamasti saadakse nakkus kohtades, kus jalad on paljad. Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt eraldunud seeneniidistiku tükikeste kaudu, mis sisaldavad seenespoore. Levinumad nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide äärsed pinnad ning üldkasutatavad dushi- ja riietusruumid.
Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele meeldivad eriti tihkelt jala ümber istuvad, halvasti ventileeritud jalatsid . Ka jalanõud, milles sportimisel jalad higistama ja “hauduma” hakkavad, on jalaseene kasvuks hea pinnas.
Pärast nakatumist hakkab organismi immuunsussüsteem võõrsissetungijatega (ka jalaseenega) võitlema, millest ongi tingitud kohatine sügelus, kõrvetustunne ja kipitus . Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda , see põhjustab naha muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke.
Tavaliselt pesitsevad seened kingades , sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad armastavad niisket ja sooja kohta, nt.ujulad, saunad, spordikeskuste dusiruumid.
Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum.
Miks tuleb jalaseent ravida?
Jalaseen ei parane ilma ravita .
Jalaseen algab enamasti neljanda ja viienda varba vahelt, kuid võib mitte ravimisel areneda edasi teistesse kehapiirkondadesse ja küüntele. Jalaseene õigeaegse raviga saab takistada selle nakkuse levikut. Jalaseenel on oht muutuda krooniliseks või tüsistuda raskekujulisemate haigustega, näiteks küüneseene või roospõletikuga. Jalaseen suurendab ka muude infektsioonide saamise ohtu.
Kui jalaseen on juba nakatunud ka küüsi, siis peab kindlasti minema arsti juurde, sest küüneseene ravi nõuab retseptiravimite kasutamist. Küüneseen vajab pikaajalist, mitmeid kuid kestvat ravi.
Kuidas tuleb jalgade seenhaigust ravida?
Enamikul juhtudel saab jalaseent ravida käsimüügist saadaolevate ravimpreparaatidega: Lamisil ( kreem ja nahaaerosool) ning Terbisil kreem. Kõigi nende ravimpreparaatide toimeaineks on terbinafiin, millel on fungitsiidne ehk seenerakke hävitav toime. Ühte neist ravimpreparaatidest tuleb jalaseene raviks kasutada 1–2 korda päevas. Ravimi fungitsiidne mõju hakkab avalduma kohe, kuid silmaga ei pruugi see alguses nähtav olla, sest naharakkude paranemine algab kõige sügavamast kihist. Ravimi tõhususes saab veenduda alles pärast järjekindlat ravi paari nädala möödudes. Ravikuuri lõppedes peaks ravimi toimeaine olema ladestunud naharakkudes ning seega tagatud varvaste kaitse uute seeninfektsioonide eest kuni kolmeks nädalaks. Profülaktika mõttes oleks hea töödelda oma varbaid igas nädalas kord ravimpreparaadiga, seda eriti siis kui kuulutakse riskirühma: sportlased , ujulate ja spordisaalide külastajad või kui pereliikmetel on jalaseen.
Jalgade seenhaigus võib levida ka teistele kehaosadele või areneda edasi raskekujulisemaks haiguseks, näiteks küüneseeneks. Samuti on haigusel oht muutuda krooniliseks või tüsistuda roospõletikuga. Jalaseen suurendab ka muude infektsioonide saamise ohtu.
Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?
Püüdke hoida jalgu kuivana ning peske neid vähemalt korra päevas sooja vee ja seebiga . Pärast pesemist kuivatage jalad hoolikalt, eriti varvaste vahelt.
Peale spordisaalide ja ujulate kasutamist peaks jalgu desinfitseerima spetsiaalsete lahustega — Cutasept Feet või Chemisept FG. Need lahused omavad samuti seenerakke hävitavat toimet.
Kuivatage higised jalatsid enne järjekordset kandmist korralikult ära. Kingi kuivatades võib neisse panna kokkumurtud ajalehti või kuivatada kingi juuksefööni kerge kuumusega.
Püüdke vältida ebamugavaid või pigistavaid kingi.
Võtke korra päevas kingad jalast ära ja andke jalgadele võimalus puhata.
Üldkasutatavates pesuruumides kandke plätusid.
Eelistada tasub puuvillaseid sokke, mida tuleks iga päev vahetada ja pesta 60º temperatuuril. Lisaks on apteegis olemas spetsiaalne pesulahus Chemipharm Des New.
Veel soovitusi jalaseene vältimiseks:
** Vaba aja veetmisel spordikeskustes ei tohiks ringi joosta paljajalu. Varbaküüsi ei tohiks lõigata liiga lühikeseks, sellega võib kahjustada tundlikku küünevalli ja nii on seentel vaba sissepääs. Olemasolevad haavandid aga katta plaastriga.
** Pärast spordijalanõude kandmist neid värskes õhus hästi tuulutada ja vähemalt päev kuivada lasta. Jalanõusid ei tohiks jätta seisma spordikotti!
** Peale dusi all või vannis käimist kuivatada hoolega ka varbavahed .
** Arsti poolt väljakirjutatud salvi kasutada niikaua kui vajalik. Tavaliselt ühest nädalast kolme kuuni.
** Jalgadele ei soovitata kasutada desinfektsioonivahendeid, kuna need mõjuvad liiga agressiivselt.
** Sokke, sukapükse ja käterätikuid vahetada päeva jooksul mitu korda. Pesta 60 kraadi juures.
** Käterätikut ei anta kasutada teistele pereliikmetele, vältimaks nakkuse levikut. Vaipu ja vannitoamatte hästi puhastada ja värskes õhus tuulutada!
** Jalanõudesse pihustada seentevastast vahendit, seejärel lasta jalatsitel vähemalt neli päeva seista, enne kui need jalga panete.
** Kunstmaterjal põhjustab sageli jalgade higistamist. Soovitatakse kanda puuvillaseid sokke ja nahast jalatseid.
Muud huvitavat:
Lennujaamades tuleb reisijatel võtta kingad jalast, kell käelt ning ise sokkide välkudes minna läbi metallidetektori, kuid Ameerika leiutaja Diane Ghioto hinnangul paneb viimastel aastatel sisseviidud kord reisijate tervise ohtu, sest lennujaamades vohab nüüd jalaseen.
Sellal, kui lennuturvalisuse parandamiseks on sisse viidud terve rida uuendusi , pole ükski neist pööranud tähelepanu terviseriskidele, mida uued turvanõuded endast kujutavad, vahendab Äripäev Novaator LiveScience'i.
Leiutaja Ghioto taotleb seepärast patenti spetsiaalsetele kaitsesokkidele, mis sobivad kõigile suurustele. Pärast kasutamist ootab sokke prügikast, nii ei saa vähemalt jalaseen enam turvakontrollist lendajaga kaasa tulla.
PILDID:
KOKKUVÕTE
Mille võrra olen nüüd targem:

• Sain teada, et iga neljas inimene võib olla nakatunud jala seenhaigusesse.
  
• Olen targem jalaseene ravimises.
  
• Tean, kuidas on võimalik jalaseent ära hoida.
  
• Jalaseen on suhteliselt raske haigus, mille ravimine vajab aega ning kannatlikkust.
  
• Jalaseene mitteravimise korral võib see edasi levida ning sellest võib areneda näiteks küüneseen või nahaketendus ja lõhed üle kogu keha.
  

KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/artikkel.php?id=126
12.November
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=267350
12.November
http://www.terviseleht.ee/200112/12_jalaseen.php
14.November
http://www.olemees.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2449&Itemid=180
14.November
http://www.tarbija24.ee/240707/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/273816.php
19.November
8