organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon *muutused kajastuvad glükoosi taseme muutustes veres * oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine Suuõõs(sülje amülaas, hüdrolüüs) -> magu (happeline keskkond peatab seedimisprotsessi) -> peensool(pankreasenõre, soolenõre, monoosid imenduvad) Süsivesikute seedimishäired *Alaseedimise on põhjustanud kas: - kõhunäärme puudulikkusest ... Glükoos on keskne süsivesinik organismis: *glükoos lahustub väga hästi vees *vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ...
Hoiab pH taseme ja CO₂ sisalduse kehas kontrolli all. Saab ka mõjutada. Hinge kinni hoides koguneb CO₂ hulk ja kõrheneb pH tase. 20. Miks on organismil energiat vaja? Millele inimene energiat kulutab? - et säilitada püsiv kehatemperatuur - et transportida vajalikke aineid rakkudesse ja välja - et ehitada uusi rakke - lihasrakkude kokkutõmbeks - immuunsüteemi käiguks - närviimpulsi liikumiseks Energiakulu: - ainevahetule põhikäive (70%) - kehaline aktiivsus (20%) - toidu seedimine ja omastamine (10%) 21. Kust inimene energiat saab? Kuidas saadakse energiat? Inimene saab energiat toidust, hingamisega. Toit -> soomine -> toitainete lõhustumine -> eraldub energia ja glükoos 22. Kuidas tagatakse toitainetega varustamise stabiilsus? Närvisüsteemiga - parasümpaatiline ns kiirendab seedimist -sümpaatiline ns aeglustab seedimist Hormoonidega Reguleerivad intensiivselt seedimist 23. Kuidas on reguleeritud organismi veebilanss ja jääkainetest vabanemine?
Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad.
Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Paljudel liikidel on koda. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsete või erinevate funktsioonidega.Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks
plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) · Osaleb rakumembraani moodustamisel LÜSOSOOMID · Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise · Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise · Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) · Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad · Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil MITOKONDRID · Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID · Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) · Tagavad raku hingamise · Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks
porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit. Tegelikult: Iga toit, mis sisaldab suhkrut, rasva, soola, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Kokkuvõtte. Et toituda tervislikult ei piisa ainult sellest, et sööme igapäev puuvilju ja
Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
3) Eespurihambad e. premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib kaariesttekitavaid baktereid. Lisaks valkudele on süljes ka lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all.
Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Seedimine toimub lühikeses sooles. Vähk sööb vetikaid ja väikseid loomi, kui ka surnud kalu ja konni. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam
Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas
Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine: 1-2 tundi - vesi, tee, kohv, kakao, supp, piim, munad, keedetud riis, 2-3 tundi - kõvaks keedetud munad, munapuder,, keedukartul, leib. 3-4 tundi - kana-ja veiseliha (keedetud), rukkileib, õunad, porgandid, redis, spinat, kurk, , sink. 4-5 tundi - kaunviljad (oad ja herned), liha, heeringas, küpsetatud liha. 5-6 tundi - seened, peekon.
inimestele seedimise käigus ebamugavaid seedimishäireid mida tuntakse laktoosi talumatusena. Põhjuseks on organismis puuduv ,,piimasuhkrulagundaja" laktaas, mis on üsna levinud tervisenähtus osadel rassidel ja täiskasvanud inimestel. Tärklis on liitsüsivesik mis koosneb paljudest glükoosimolekulidest, mistõttu neid nimetatakse ka polüsahhariidideks. Kõige enam on tärklist teraviljades ja mugulviljades (kartul, bataat jt). Võrreldes lihtsuhkrutega toimub tärklise seedimine glükoosiks ja selle imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid. Liitsüsivesikute hulka koosnevad kiudained jaotatakse omakorda vesilahustuvateks ( nt pektiin) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, ligniin, hemitselluloos)
osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt) *Süsivesikute varud ligikaudu 200-300 g -Oluline on organismi varustatavus hapnikuga, sest hapnikuhulk veres määrab energia tootmise (anaeroobses kk's saab kasutada ainult süsivesikuid). -Hapnikuvajadus kehas muutlik (oleneb keh. aktiivsuses).
Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide
lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine? Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine. Valkude lagundamine algab maos soolhappe ja pepsiini toimel ning jätkub kaksteistsõrmiksooles ja peensooles. Peensooles toimub imendumine. 10. Mis on eritamine? Vastus: Ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist. 11. Milliste elundite kaudu mida eritatakse.
anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised
Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. 2 Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt
väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel- Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,4-7,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida
Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi,
Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed: Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla. 78. Maks asend, väliskuju, sagarad, maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga: Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb
Samuti on võimalik ka vitamiini puudusel süüa apteegist ostetud vitamiinseid lisandeid. MINERAALAINED: Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm.nt.keedusool Kaltsium ja raud on luude ja hammaste olulised koostisosad. Kaltsiumit saame piimast ja piimatoodetest, rauda piimast, loomalihast ja eriti maksast. VESI: Vesi moodustab üle poole meie kehakaalust.Vesi on organismile väga vajalik aine ilma selleta ei oleks elu, vees toimub seedimine, toitainete vedu verega ning kogu ülejäänud ainevahetus. Keha kaotab vett uriini, higi, väljaheite ning väljahingatava õhuga. RÄMPSTOIT: Teadlased väidavad, et rämpstoit on sõltuvust tekitav. Nende sõnul võivad suuured kogused suhkrut ja rasva toidus olla niisama sõltuvusttekitavad kui nikotiin suitsudes ja uimastid.Ameerika Ühendriikides on üks mees esitanud hagi McDonaldsile, Wendyle, KFC-le ning Burger Kingile, süüdistades nende toitu oma kahes infarktis.
· Kaitseb rakke · Kaitseb silmi · Hoiab ära südamehaigusi · Hoiab ära vananemisprotsessi · Karotenoide on kasutatud 100 olulisemat 600st · Kaitsevad haiguste eest · Soodustab paranemist, tugevdab immuunsuss üsteemi Carlic Allium Complex · Allitsiin on ainus aine,mis k üüslaugus ravib,mis teki alliini ja tsiaasi reageerimisel. · Südame ja veresoonkonnahaigused · Külmetushaigused, gripp · Liigesepõletikud · Halb seedimine · Parandab mälu · Aitab eemaldada mürkained kehast · Töötab paremini kui peavalu tabletid 34 korra v õtmisel Flavonoid Complex · Bioflavonoidid pidurdavad olemasolevate v äärastunud rakkude paljunemist · Kõrge vererõhu vastu · Vere vaesus( verelibled) · Kilpnäärmed · Ateroshleroos · Ennetab VÄHKI Cruciferous Complex · Ei lase uusi väärrakke tekkida. · Aitab viia välja jääkained
· I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine.
sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine · Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Pinosütoos vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa Fagosütoos tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa · Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt
1)Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest; välisärrituste vastuvõtmine; väliskatteks on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest. 2)Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3)Seedeelundkond lagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad protsess seedimine. 4)Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 5)Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Vere liikumine tagada ainete kiire transports kehaosade vahel (kauguse tõttu ebapiisav v aeglane). 6)Närvisüsteem koos meeleelunditega vahenab ja töötleb informatsiooni; seob ja
taimedel:*kõrbetaimedel on kohastumused kuivuse talumiseks-sügavad juured vee hankimiseks, lihakad lehed või varred vee kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad lehed *lihatoidulised taimed-hangivad lämmastikuühendid loomset valku lagundades(putukad, ämblikud) *orhideed-tolemldajate meelitamiseks õis meenutab putukat *liblikõielised- sümbioos mügarbakteritega, kes seovad lämmastiku. Kohastumused loomadel: *lindudel kohastumused lendamiseks- kerge luustik, õhukotid, kiire seedimine,tiiva/saba kuju-saba on tüüriks *öise eluviisiga loomad-suured ja valgustundlikud silmad *veelindude varvaste vahel on ujulestad ning nende sulestik on veekindel *paljudel loomadel on kaitsevärvus *hoiatusvärvus- hoiatus mürgisusest*mimikri- sarnasus teise liigiga(nt sirelased meenutavad herilasi;kägu jäljendab raudkulli;mitmed ohutud maod näevad välja nagu mürkmaod)Käitumiskohastumused-lindude ränne,tedremäng, kiskjate saagitabamisviisid.
Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder: Kindlustavad hingamise raku tasandil Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti
ülesanded rakus? Rakumembraan- annab rakule kuju, kaitseb rakke. Raku tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkus informatsiooni, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tsütoplasma- tagab toitainete laialikandmise rakus, jääkainete eritumiskohaks. Golgi kompleks- rakumembraani ja rakukesta moodustamine, valkude lõplik töötlemine. Lüsosoomid- surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamine, rakusisene seedimine. Mitokondrid- hingamine raku tasandil. 7. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle. 8. Taimeraku ehitus ja talitlus. Rakukest ümbritseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta
nukleiinhapped. Assimilatsiooni toimumiseks on vaja enrgiat. Dissi- ja assimialtsiooni Võrdlus. Lähteained. Dissimilatsioon: keerulised orgaanilised ained Assimilatsioon: Anorgaanilised vüi lihtsama ehitusega orgaanilised ained Lõppproduktid: Dissimilatsioon: Anorgaanilised või lihtsama ehitusefa orgaanilised ained. Assimialtsioon: Orgaanilised ained. Energia: Dissimialtsioon: vabaneb Assimilatsioon: Kasutatakse. NÄITED Dissimilatsioon: seedimine, hingamine. Assimilatsioon: fotosünttes, valögusüntees, glükogeeni süntees. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium.
organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine;
organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine;
Golgi kompleks- ained satuvad sinna t sütoplasmavõrgustike kanalikestest. 1. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. 2. Rakumembraani ja r akukesta moodustamine 3. Lüsosoomide moodustamine Lüsosoom- Ühekihilise membraaniga ü mbritsetud põiekesed. 1. Kindlustavad s urnud ja mittevajaliku rakustruktuuri l agundamise. 2. Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine ( antigeeni) lagundamise. 3. Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) 4. Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad. 5. Tagavad metabolismi (ainevahetus) nälgimisel, dieedil. Mitokonder- Kahekilhilise membraaniga ümbritsetud rakuorganellid 1. Toimib oma v algusünteesi s üsteem. 2. Tagavad raku hingamise. 3. Toimub ATP süntees. 4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) Plastiid- Kahemembraansed organellid. (eellaseks proplastiid) Kloroplastid- teda täidab valguline vesilahus ehk s trooma
tõttu ja hemoglobiini küllastatus O2 väheneb. Kõrge rõhu puhul hakkab lämmastik kudedes rohkem ning see kutsub esile muutuseid organismis nt kohatu rõõmutunne 45 m sügavusel, sügavamal juba uimasus etc. Kui rõhuvähenemine on liiga kiire hakkab lämmasti kudedest väljuma mullikestena ja võib ummistada elutähtsate organismide veresooned 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine
Muude närvisüsteemi struktuuride mõju • Hirm ja erutus suurendavad hingamissagedust ja sügavust • Ajukoor - toimub tahtlik ventilatsiooni reguleerimine. nt rääkimisel, laulmisel. • Füüsilise pingutuse ajal saadetakse signaalid töötavate lihatse retseptoritelt orse hingamiskeskusesse. SEEDIMINE 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedetrakti verevarustuse iseärasused. Seedimine on oluline energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad imenduda vereringesse. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid - vallandub söögitoru seinas peristaltiline kontraktsiooni laine, mis surub toidu mao poole. Ainevahetus
magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda.
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peesool jaotatakse kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool.
intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3. Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht. Ned on sarnased meessuguhormoonidega. Mehel on 1/3 androgeenidest adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi.
· 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus. Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd 11. Seedimine, protsess. Seedekulgla suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine.
Erinevad mineraalained ei suuda teineteist asendada ja tarbides neid liiga suurtes kogustes on nad organismile toksilised. Selle tagajärjel võivad tekkida erinevad haigused. Mineraalainete omastumist võib taskistada liigne kohvi joomine, alkoholi tarbimine suurtes kogustes ja suitsetamine. Vitamiine on mikrotoitained, mida vajama vaid väikestes kogustes. Siiski on nad olulised tegurid meie organismis toimuvates biokeemilistes protsessides nagu kasvamine, seedimine ja ainevahetus. vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga. Täpselt nagu mineraalaineidgi ei suuda organism vitamiine ise sünteesida. Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine. Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad
K Tiamiin B1 vit. B12 Ubikikoodid Q vit. D Püridoksamiin (Pürodaksiin) B6 vit. A 37) Vit. E on retifenoon: õige/vale 38) Toitumise järgselt langeb veresuhkru tase: õige/vale 39) Mida tähendab asendamatu aminohape? Aminohappe, mida inimese organism ei ole võimeline sünteesima, mille inimene peab kindlasti toiduga saama. 40) Kus algab toiduvalgu seedimine organismis?Mao soolhape koaguleerib toiduvalgud. 41) Milles seisneb maos oleva soolhape roll süsivesikute seedimisel? maosoolhappe toimel inaktiveerub sülje ensüümi 42) Biomolekulide emindumise põhikohaks on.. 43) Seedetrakti häired (oksendamine, kõhulahtisus) põhjustavad vedeliku kaotuse ehk dehüdratsiooni. 44) Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks? Ei, suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest.
Kõige olulisem, milleks me toitu vajame on energia. Seda on vaja inimese organismi funktsioneerimiseks. Inimese kehas toimub nn. ,,leegita põlemine", millega vabaneb energia toidust. Toimuvat protsessi me nimetame seedimiseks ning see on tegelikult väga keerukas. Energiat vaja ka selleks samaks seedimiseks. Lisaks on toidus toiduaineid, mida on vaja meie keha ehituseks, parandamiseks ja kasvamiseks. Üldine inimese seedimise protsess on lihtne. Seedimine algab suust, kus toit purustatakse väikesteks tükkideks või ühtlaseks massiks ning suus olevatest süljenäärmetest eritatav amülaas hakkab lagundama süsivesikuid. Edasi liigub toit makku, kus jätkub seedimine. Süsivesikud lõhutakse väiksemateks molekulideks, disahariidideks. Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi. Edasi liigubki kogu mass
* kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, tubuliin * regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid * retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL-retseptor * kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin * toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin V a l k u d e b i o f u n k t s i o o n i d (s.t. roll organismis) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. Ensümaatiline (katalüütiline) funktsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia Antud funktsioon väljendub biokeemiliste protsesside katalüüsimises. Kõik seni tuvastatud ensüümid on oma ehituselt valgud. Organismidest on eraldatud üle
oksümüoglobiini näol). Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa, kergendades lihaste tööd vereringe ja hingamise puudulikkuse tingimustes. Hapnikuvõlg tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks
keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: Tallinn põhimik väike kõverik suur kõverik Maomahl koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Maks asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses
keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest
Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
