Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku ehitus ja talitlus (0)

4 HEA
Punktid
RAKU EHITUS JA TALITLUS 
RAKUTEOORIA  
OLULISED NIMED: 
R.  Hook  
K. E. von  Baer  
M. Schleiden 
T.  Schwann  
R. Virchow 
RAKUTEOORIA 
PÕHISEISUKOHAD 
• Kõik organismid koosnevad rakkudest 
 
• Iga uus  rakk  saab alguse olemasolevast 
rakust selle jagunemise teel 
 
• Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel 
kooskõlas 
RAKKUDE MITMEKESISUS 
• Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: 
  PROKARÜOODID  
EUKARÜOODID 
 
• Lisaks jagatakse: 
  ÜHERAKULISED  
HULKRAKSED  
EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS 
RAKUMEMBRAAN  
TUUM 
• Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga 
• Tuuma sees on karüoplasma 
• Interfaasis on olemas tuumakesed, milles 
toimub rRNA süntees ja ribosoomide 
moodustumine 
• Tuumas asuvad  kromosoomid   
FUNKTSIOONID 
• Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 
• Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 
• Juhib raku elutegevust 
TSÜTOPLASMA 
• Poolvedel raku sisekeskkond 
• 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, 
milles on lahustunud erinevad ained 
FUNKTSIOONID 
• Seob raku organellid  ühtseks tervikuks 
• Tagab toitainete laialikandmise rakus 
• On jääkainete eritumiskohaks 
• Sisaldab varuaineid, ainevahetuse 
produkte, pigmente 
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK 
• Membraansete kanalikeste, põiekeste ja 
tsisternikeste süsteem, mida mööda 
toimub rakusisene ainete liikumine 
• Seotud ainevahetuslike protsessidega 
• Tuuma välismembraan on ERga alati 
ühenduses 
•  Sileda - ja karedapinnaline ER 
SILEDAPINNALINE ER 
FUNKTSIOONID 
• Varusüsivesikute (glükogeen) süntees 
• Lipiidide süntees 
• Bioaktiivsete ainete süntees 
(steroidhormoonid) 
• Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes 
KAREDAPINNALINE ER 
• Kanalitel paiknevad  ribosoomid  
FUNKTSIOONID 
• Ribosoomides toimub valkude süntees 
RIBOSOOMID 
• Ribosoomides puuduvad membraanid 
• Sisaldavad rRNA ja valgumolekule 
• Neis toimub valkude süntees 
• Ühe mRNA  molekuliga  seotud ribosoomide 
kogumit nim. POLÜSOOMIKS 
GOLGI  KOMPLEKS  
• Koosneb membraaniga ümbritsetud 
plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning 
neid ühendavatest kanalitest 
• Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja 
pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) 
• Osaleb rakumembraani moodustamisel 
LÜSOSOOMID 
• Ühekihilise membraaniga ümbritsetud 
põiekesed 
FUNKTSIOONID 
• Kindlustavad surnud ja mittevajalike 
rakustruktuuride lagundamise 
• Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise 
aine (antigeenide) lagundamise 
• Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) 
• Moondega arengu korral kudede 
ümberkorraldajad 
• Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil 
MITOKONDRID  
• Ümbritsetud kahe membraaniga 
FUNKTSIOONID 
• Mitokondrites toimib oma valgusünteesi 
süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed 
ribosoomid) 
• Tagavad raku hingamise 
• Toimub ATP süntees 
TSÜTOSKELETT 
• Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas 
struktuur 
• Raku  sisetoes  
• Annab rakule vormi ja seob sisemuse 
ühtseks tervikuks 
• Kindlustab rakkude liikumise, kuju 
muutmise, organellide ümberpaiknemise. 
TSENTROSOOM  
• Esineb loomarakkudes ja osades 
seenerakkudes 
• Moodustub kahest tsentrioolist             
(9x3 mikrotuubulit) 
• Olulised raku jagunemisel 
• Moodustavad kääviniidid, tagades 
kromosoomide liikumise poolustele 
TAIMERAKK  
RAKUKEST  
• Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist 
•  Vananedes  pakseneb 
•  Ainevahetus  toimub pooride kaudu 
FUNKTSIOONID 
• Kaitseb väliste mõjutuste eest 
• Annab  taimerakule  kuju ja tugevuse 
• Kaitseb rakku siserõhu ( turgori ) eest 
VAKUOOLID  
• Ühekihilise membraaniga 
• Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid 
FUNKTSIOONID 
• Vee  reservuaar  
• Kindlustavad turgori 
• Lahustunult on vakuoolides keemilised 
ühendid, mis  kaitsevad  taime ärasöömise 
eest või meelitavad  vilju  sööma 
• Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka 
lõhustumisprotsessid 
PLASTIIDID  
• Kahemembraansed organellid 
•  Plastiidide  eellasteks on proplastiid  
 
KLOROPLASTID  
• Kloroplasti täidab valguline vesilahus – 
strooma  
• Klorofüll asub lamellides 
FUNKTSIOON 
• fotosüntees 
KROMOPLASTID  
• Sisaldavad karotinoide 
FUNKTSIOON 
• Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) 
• Ainevahetus – taim vabaneb jääkainetest 
LEUKOPLASTID 
• Pigmendivabad, värvuseta 
FUNKTSIOON 
• Varuainete talletamine 
EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS 
Loomarakk  
Taimerakk 
Seenerakk  
Kest 
Puudub v. a 
Tselluloosist, 
Kitiinist 
munarakk  
ligniinist 
Vakuool 
Väikesed 
Suur 
Väikesed 
lipiidivakuoolid 
keskvakuool  
lipiidivakuoolid 
Plastiidid 
Puuduvad 
Kloro-, kromo- ja 
Puuduvad 
leukoplastid 
 
Tsentrosoom 
On alati 
On vetikatel 
On osades 
rakkudes 
Varusüsivesik 
Glükogeen 
Tärklis 
Glükogeen 
Paljutuumsus 
On harva 
On harva 
On sageli 
Rakkude 
Piiratud 
Piiramatu 
Piiramatu 
jagunemis-võime 
 
 
Ainevahetus-tüüp 
Heterotroofne 
Autotroofne 
Heterotroofne 
 
 
 
SEENERAKK 
• Kitiinist kestaga 
• Plastiide ja taimedele iseloomulike 
omadustega vakuoole ei esine 
• Organellid samad, mis loomarakus 
• Võivad olla üherakulised või hulkraksed 
BAKTERIRAKK 
•  Eeltuumne  (DNA ei ole eraldatud 
membraaniga, asub tuumapiirkonnas) 
• Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline 
kromosoom  (haploidne kromosoomistik
• Väikestes DNA rõngasmolekulides – 
PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida 
bakteril pole tavaolukorras vaja 
• Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan 
• Rakumembraani ümbritseb rakukest 
• Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb 
kuivamise eest) 
• Ribosoomid on ehituselt eukarüootide 
ribosoomidest erinevad 
• Tsütoplasmas on varuainete terakesed 
• Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, 
tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi 
kompleks, lüsosoomid 
BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD 
• Viburid 
•  Karvakesed  ehk  piilid  
• Gaasivakuoolid ehk aerosoomid 
•  Spoorid  
PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI 
 
Kokid  e. kerabakterid   Spiroheedid e. 
keeritsbakterid 
Pulkbakterid e. 
Niitjad   bakterid  
kepikesed 
Spirillid  e. 
Jätketega  bakterid  
kruvibakterid 
Vasakule Paremale
Raku ehitus ja talitlus #1 Raku ehitus ja talitlus #2 Raku ehitus ja talitlus #3 Raku ehitus ja talitlus #4 Raku ehitus ja talitlus #5 Raku ehitus ja talitlus #6 Raku ehitus ja talitlus #7 Raku ehitus ja talitlus #8 Raku ehitus ja talitlus #9 Raku ehitus ja talitlus #10 Raku ehitus ja talitlus #11 Raku ehitus ja talitlus #12 Raku ehitus ja talitlus #13 Raku ehitus ja talitlus #14 Raku ehitus ja talitlus #15 Raku ehitus ja talitlus #16 Raku ehitus ja talitlus #17 Raku ehitus ja talitlus #18 Raku ehitus ja talitlus #19 Raku ehitus ja talitlus #20 Raku ehitus ja talitlus #21 Raku ehitus ja talitlus #22 Raku ehitus ja talitlus #23 Raku ehitus ja talitlus #24 Raku ehitus ja talitlus #25 Raku ehitus ja talitlus #26 Raku ehitus ja talitlus #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clauaxx Õppematerjali autor
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD,
RAKKUDE MITMEKESISUS
JA muud

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia - elu olemus
19
doc

Bioloogia - elu olemus

Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus ­ 1) rakuline ehitus Rakk ­ organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased ­ kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub

Bioloogia
Nimetu
3
doc

Nimetu

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.

Kategoriseerimata
Raku ehitus ja talitlus
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook ­ vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek ­ uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow ­ rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.).

Bioloogia
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus
4
pdf

BIOLOOGIA KT Rakuõpetus

BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus

Bioloogia
Rakuteooria mõisted-põhiseisukohad
2
docx

Rakuteooria mõisted /põhiseisukohad

Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed ­ tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk

Bioloogia
Raku ehitus-Rakuõpetus-Bakterid
9
docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK ­ rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded:

Bioloogia
Rakuorganellide ehitus ja ülesanne
3
docx

Rakuorganellide ehitus ja ülesanne

1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) ­ rakusisene ainete liikumine.

Bioloogia
Looma--taime- ja seenerakk
3
doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun