Taime- ja loomarakk (1)

Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria
Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis
kasutusele raku mõiste
Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega
Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk
saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel
Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop
Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku
Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid
Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega
RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD:

• Kõik organismid koosnevad rakkudest
  
• Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust
  
• Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
  

UURIMISMEETODID :
Binokulaarsed mikroskoobid – võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga
Stereomikroskoobid – suuremate objektide uurimiseks
Elekrtonmikroskoop – objekti muudab nähtavaks elektronvoog;elus objekte ei saa
Mikrotoom – valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik
RAKKUDE MITMEKESISUS :
I Tuuma sisalduse alusel :
Prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, vähe organelle ( bakterid)
Eukarüoodid ehk päristuumsed – tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed )
II Rakkude arvu järgi :
Ainuraksed – ühe rakuga ( bakter , kingloom, amööb)

• Väga väikesed
  
• Iseloomulik väliskuju
  
• Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk)
  

Hulkraksed – koosnevad erinevatest rakkudest, rakud moodustaad koe

• Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega
  
• Nt: selgroogsed , selgrootud , taimed, lomad
  

Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
4 loomset põhikude:
Närvikude – pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime
Sidekude – vedel( veri ), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju
rakuvaheainet
Lihaskude – südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud
moodustavad kimpe
Epiteelkude – rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine
TAIMERAKK
RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist.

• Ainevahetus
  
• Kaitse
  
• Kuju ja tugevus
  

Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.
VAKUOOL ainult taimerakkudes

• Vee reservuaar
  
• Kindlustab raku siserõhu ehk turgori
  
• Nooremate rakkude vakuoolides on toitained , vananenud rakkudes jääkained
  
• Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid
  

• Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid.
  
• Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse – on taimele kaitseks ära söömise eest.
  

PLASTIIDID ainult taimerakkudes
Proplastiidid – noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad :

• Kloroplastiidid – rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi
  

Fotosüntees – valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks

• Kromoplastid – kollane, oranž, punakas toon. Sisalavad karotinoide , mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes (porgand)
  

• Leukoplastid – värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis)
  

PLASTIIDIDE ÜLEMINEK
Kloroplast –––––– Kromoplast
Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll)
Kromoplast –––––– Kloroplast
Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
Kloroplast –––––– laukoplast
Kui roheline taim satub pimedusse
LOOMARAKK
RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju

• Ühendab rake kudedeks
  
• Kautseb rake
  

Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht , mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool
Läbi selle toimub ainete trantsport :
Aktiivne: enamik molecule on nii suured, et sellleks on vaja lisaenergiat või ainet muuta
Passiivne : ained saavad ilma lisapingutuseta liikuda, läbi poori ( O2 ; CO2; H2O )
Difusioon – läbimine (gaasiliste aineosakseste liikumine)
Osmoos – lahusti liigub (lahjemalt kangema lahuse suunas)
RAKUTUUM : tavaliselt raku keskel ; seal asuvad kromosoomid , mis kannavad pärilikku infot; kromosoomid on näha raku jagunemisel
Tähtsus :

• Juhib raku elutegevust
  
• Sisaldab pärilikku infot
  
• Reguleerib rakus toimuvaid protsesse
  
• Tuumakestas toimub ribosoomide moodustamien jar RNA süntees
  

TSÜTOPLASMA : poolvedel aine, mis täidab kogu raku ruumi
Tähtsus:

• Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab koostöö
  
• Tagab toitainete laialikandumise rakus
  
• Jääkainete eritsumiskoht
  
• Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente
  

TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum ; rakusisene ainete liikumine
Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub :

• Bioaktiivsete ainete süntees
  
• Paiknevad mõned hormoonid
  
• Ei paikne ribossoome
  

Kaderdapinnaline ER : kanalitel paiknevad ribosoomid , kus toimub valgusüntees
RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA’d ning valgumolekude.

• Valgusüntees – paneb valgu kokku
  

GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest.

• Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse
  
• Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine
  
• Süsosoomide moodustumine
  

LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese.

• Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine
  
• Rakusisene seedimine – pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine)
  
• 
  

Pinosütoos – vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa
Fagosütoos – tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa

• Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine)
  
• Emaka taandareng sünnitusjärgselt
  
• Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil
  

MITOKONDER : übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt
Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt
Ülesanne :

• raku energiaga varustamine
  
• sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees)
  
• kindlustavad hingamise raku tasandil – toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia
  

TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur

• annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks
  
• kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise
  

TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses
Moodustub 2’st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist

• olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.