BIOLOOGIA KT Rakuõpetus (0)

BIOLOOGIA  KT Rakuõpetus 
 
 
Mikroskoope  leiutati  17. saj. algul.​ Esimese  mikroskoobi ​ (liitmikroskoobi) tegid ​Hans​ ja 
Zacharas Janssen​. ​Robert Hook​  leiutas  ​esimese valgusmikroskoobi​. (uuris korgilõike, võttis 
kasutusele raku mõiste.) ​Anton van  Leeuwenhoek ​ uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, 
baktereid. ​Leiutas mikroskoope​.​ Karl Ernst von  Baer ​ avastas​  imetaja  munaraku​. (Järeldas, et 
loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a)  Matthias  ​Schleiden​ ja b) ​Theodor Schwann 
tulid järeldusele et a) ​kõik taimed​ ja b) ​kõik loomorganismid on  rakulise  ehitusega​. ​(hiljem 
sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.)​ ​Rudolf Virchof​ avastas, et ​Iga uus 
rakk  saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.​ Edasised uurimised sõnastasid, 
et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 
 
Rakuteooria  seisukohad:  
‘’Kõik organismid on rakulise ehitusega.’’ 
‘’Iga uus  rakk  saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.’’ 
‘’Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.’’ 
 
Rakud  jaotatakse: 
Prokarüoodid​ e.  eeltuumsed - puudub  piiritletud  tuum, esineb vähem organelle. ​NT: ​ Bakterid . 
Eukarüoodid ​e. päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja  hulkraksed  organismid. ​NT: ​Looma-, 
taime-, seene-, protistirakud. 
 
Üherakulised organismid:  
1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 
2. Iseloomuliku väliskujuga. 
3. Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. 
NT: ​Bakterid,  algloomad , pärmseened jt. 
 
Hulkraksed organismid: 
1. Iga koe ehitus on kooskõlas talitlusega. 
NT: ​Selgrootud,  selgroogsed , kandseened, loomad, taimed. 
*Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad ​koe. 
Loomorganismis põhiliselt 4 koetüüpi:​ Lihaskude, epiteelkude, närvikude, sidekude. 
 
RAKK-​ 50 mikromeetrit. 
● Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma ( bakter ). 0,1-0,3 mikromeetrit. 
● Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. (munarebud)  
NB!! ​Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm  pikkune , kuid läbimõõt on niivõrd väike, et silmaga rakku 
ei näe. 
 
Rakke uuritakse ​mikroskoopide​ abil. ​Binokulaarne mikroskoop​- võimalik vaadelda kahe 
silmaga. ​Stereomikroskoop​- suuremate organismide uurimiseks.​  Mikrotoom ​- sellega lõigatakse 
uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindelpiirkond oleks nähtav. ​ Elektronmikroskoop ​- 
valguskiirt asendab elektronvoog. Võib näha isegi molekule.  (leiut.  1931 ) ​Valgusmikroskoop​- 
ühe okulaariga ja valguskiirega. 
 
 
 
 
 
Rakumembraan -​ ​ümbritseb rakku,  andes  sellele kuju. 
● Ühendab rakke kudedeks. 
● Kaitseb rakku. 
 
1. Aktiivne tarnsport-​ Ainete liikumine läbi rakumembraani. ​(Vajab ATP-d ehk 
lisaenergiat) 
2. Passiivne transport-​ Ainete liikumine läbi rakumembraani. ​(Ei vaja lisaenergiat) 
3.  Difusioon ​- Gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani​ kõrgemalt​ kontsentratsioonilt 
madalama poole​, kuni ​tasakaalustumiseni. 
4. Osmoos​- Lahusti molekulide liikumine läbi membraani ​madalamalt ​kontsentratsioonilt 
kõrgema poole​, kuni ​tasakaalustumiseni. 
5. Fagotsütoos​- Õgirakkude toimimine orgnismi kaitsjana. 
 
Rakutuum  ​on tavaliselt raku keskel.Tuumas on pärilikkusaine. ​(eeltuumsetes pole rakutuuma, 
nende pärilikkusaine tsütoplasmas.) ​Tuumas asuvad  kromosoomid , mis kannavad pärilikku 
informatsiooni. 
Tuuma tähtsus: 
1. Sisaldab, säilitab pärilikku infot. 
2. Juhib raku elutegevust. 
3. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 
4. Tuumakestes ribosoomide moodustumine, rRNA süntees. 
5.  
Homoloogiline  kromosoom ​- kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid 
geene. 
Karüoplasma​- rakutuuma sisene  plasma .  
Tuumake ​- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi-RNA (rRNA) ja 
ribosoomide moodustumine. 
 
Tsütoplasmavõrgustik​- (ER) seda mööda toimub rakusisene ainete liikumine. 
 
Siledapinnaline e. sER​- membraanidel ensüümid, kus toimub: 
1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 
2. Lipiidide süntees  
3. Bioaktiivsete ainete süntees ( steroidhormoonid ) 
4. Kaltsiumioonide  depoo  lihasrakkudes 
 
Karedapinnaline e. rER​- Kanalitel on ribosoomid. 
1. Toimub valkude süntees. 
 
 
 
 
Ribosoom - 
1. Koosneb ​suuremast ja väiksemast ​alaüksusest.  
2. Mõlemad sisaldavad ​rRNA-d ja valgumolekule.  
3. Puuduvad ​membraanid. 
4. Toimub​ valkude süntees. 
 
Golgi  kompleks -​ ained satuvad sinna ​tsütoplasmavõrgustike kanalikestest. 
1. Valkude​ lõplik töötlemine​ ja ​pakkimine põiekestesse​. 
2. Rakumembraani​ ja ​rakukesta​ moodustamine 
3. Lüsosoomide​ moodustamine 
 
Lüsosoom-​ ​Ühekihilise membraaniga ​ümbritsetud põiekesed.  
1. Kindlustavad ​surnud ​ja​ mittevajaliku​ rakustruktuuri ​lagundamise​. 
2. Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine ​(antigeeni) lagundamise. 
3. Rakusisene seedimine​ (fago- ja pinotsütoos) 
4. Moondega arengu​ korral ​kudede ümberkorraldajad​. 
5. Tagavad​ metabolismi​ ( ainevahetus ) ​nälgimisel, dieedil. 
 
Mitokonder -​ ​Kahekilhilise membraaniga ​ümbritsetud  rakuorganellid  
1. Toimib​ oma ​valgusünteesi ​süsteem​. 
2. Tagavad​ raku hingamise​. 
3. Toimub​ ATP süntees​. 
4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) 
 
Plastiid -​ Kahemembraansed​  organellid .​ (eellaseks  proplastiid ) 
 
● Kloroplastid-​ teda täidab valguline vesilahus ehk ​strooma​. Klorofüll asub​ lamellides​. 
1. Fotosüntees 
●  Kromoplastid -​ sisaldavad​  karotinoide . 
1. Erksad värvid meelitavad ligi. ( viljad ) 
2. Ainevahetus- taim vabaneb jääkainetest. 
● Leukoplastid-​ pigmendivabad, värvuseta. 
1. Varuainete talletamine 
 
Tsütoskelett-​ valgulistest fibrillidest ​koosnev ​võrkjas struktuur​. Raku  sisetoes . 
1. Annab rakule​ vormi​, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 
2. Kindlustab​ rakkude liikumise​, ​kuju muutumise​, ​organellide ümberpaiknemise​. 
 
Tsentrosoom- ​loomarakkudes ja osades seenerakkudes.  
1. Moodustub ​kahest tsentrioolist​. 
2. Olulised ​raku jagunemisel​. 
3. Moodustavad​ kääviniidid​, tagades ​kromosoomide liikumise  poolustele ​. 
 
Tsentrioolid​- moodustuvad 3*9​ mikrotuubulist. 
 
 
 
 
1 x  membraan  
2 x membraan 
ilma 
Lüsosoom 
Tuum 
Ribosoom 
Vakuool  
Plastiid 
Tsütoskelett 
 
Mitokonder