Toitumine, seede- ja erituselundkond (0)

Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond
1. Toitainete jaotamine ( mikro - ja makrotoitained ), nende erinevused.
Toitained jaotatakse: valgud , rasvad ja süsivesikud .
Mikrotoitained : Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid . Mineraalained .
Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud.
2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad?
Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga . Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine , lagundumine ja eritamine .
3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub)
Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest.
4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta.
Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g valku = 4,2 kcal
Süsivesikud: Energeetiline - kõige kiirem energiaallikas (peame saama ka toidust kõige rohkem). Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen ). 1g = 4,2 kcal
Rasvad: Tähtis osa ainevahetuses (täiesti rasvavabalt ei saa elada). Kaitsta siseelundeid. Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes ja viljades. 1g = 9 kcal
5. Vitamiinid (kuidas jaotatakse, allikad, ülesanded, puudus) (tabel vihikust)
6. Mineraalained (ülesanded, allikad) (tabel vihikust)
7. Taimetoitlus - kuidas jaotub, millised probleemid võivad esineda taimtoitlusel
Täielik taimetoitlus – välditakse igasuguseid loomse päritoluga toiduaineid.
Osaline taimetoitlus – tarbitakse mõndaseid loomseid toiduaineid. (mitmekülgsem kui täielik taimetoitlus).
Probleemid: Keha ei saa piisavalt vajalikke toitaineid. Pole piisavalt energiat. Võib tekkida jämesoolevähk.
8. Ideaalkaal? (mis juhtub pikaaegsel nälgimisel või liigsel energiatarbimisel)
Pikaaegsel nälgimisel inimese kaal langeb ja liigsel energiatarbimisel inimese kaal suureneb. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse.
9. Söömishäired ( anoreksia , buliimia, ortoreksia )
Söömishäired on haigused.
Anoreksia – enesenäljutamine
Buliimia – söömishood
Ortoreksia – toitumine väljamõeldud “reegli” järgi
10. Tervislik tasakaalustatud toitumine (mis on ja kuidas seda saavutada)
See on see, kui sööd kõike nii palju, kui lubatud on (toidupüramiid). Toitumine peab tasakaalus olema ja kõike(vitamiine, mineraale ja energiat) peab saama toitudes mitmekesiselt
11. Päevase energiavajaduse arvutamine. (arvutusülesanne)
3000x30%/100% 900/4,2
12. Mis on ensüümid (ülesanne, omadused, näited)? Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas.
Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise.
13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht)
Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida.
14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis)
Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak
15. Seedeelundkonna osade ülesanded
Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks.
Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil.
Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks . Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima.
Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine . Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke.
Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute )
Peensool: Toitainete imendumine verre.
Maks: Maks toodab sappi , mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu.
Kõhunääre : Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt.
Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine .
16. Erituselundkonna ehitus ja ülesanded
Neerud - Filtreerivad verest välja jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veetasakaalu, aitavad säilitada vere keemilist koostist ( soolad jm)
Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide.
Põis- Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu.
17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda
1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.)
2. Kopsud -(väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas , natuke vett ja soolegaase)
3. Jämesool-(eemaldatakse seedimata tahked toiduosakesed, vähesem määral ka vett.)
18. Neerude ülesanded ja uriini teke, millistest teguritest oleneb uriini hulk
Neerude ül: Filtreerivad verest jääkaineid ja vet. Hoiavad organismi tasakaalu. Aitavas säilitada vere keemilist koostist (soolad jm). Ööpäevas puhastavad neerud üle 160 liitri verd.
Uriini teke: Neerudes imendub verre tagasi glükoos , vitamiinid, enamus soolasid ja vett.
Uriini hulk: Tarbitud toidu ja vedeliku hulgast. Keskkonnast. Hormoonidest. Füüsilisest aktiivsusest. (Mida vähem uriini eritatakse, seda vähem on seal sooli , Soolade hulk peab olema püsiv.)
19. Esmase uriini ja uriini erinevused
Esmane uriin: Eritub ööpäevas ca 160 liitrit. Sisaldab vet ja vajalikke aineid (glükoos). Imendub 99% ulatuses neerudes tagasi organismi.
Uriin: Eirtub päevas 1-1,5 liitrit. Sisaldab üleliigset vett ja jääkaineid. Eritatakse mööda kusejuhasid põide.