Linnud - Küsimused vastusetega (0)

Q: Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnud - Küsimused vastusetega

Q: Miks on linnud püsisoojased?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnud - Küsimused vastusetega

Q: Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnud - Küsimused vastusetega

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega?
Miks on linnud püsisoojased?
Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele?

LINNUD .
KORDAMISKÜSIMUSED.

Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju , kehaosad , nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ).

Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid.

Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist.

Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust.

Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid.

Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid.

Kirjelda lindude rändeid.

Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega?

Iseloomusta lindude meeleelundeid.

Miks on linnud püsisoojased?

Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele?

Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest , avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest.

Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad.

Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead?
Õpik lk. 134 - 156
Vastused
1.Elupaik: maismaal ( kuldnokk , vares ,tuvi)
vees (luik, part ,hani)
Liikumine: lennates ( kana ,kotkas,vares)
kõndides ( jaanalind ,vares)
ujudes (luik,part,hani)
Välimus:
kehakuju – voolujooneline
kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega
kael
kere: 2p jäsemeid (esijäsemed tiivad ,tagajäsemed jalad)
tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär, jookse ,4 varvast küünistega
kehakatted – nahk , suled
suled : udusuled(hoiavad sooja)
kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda)
hoosuled (lendamiseks)
tüürsuled(lendamiseks)
pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks)
2. Putuktoidulised - hänilane, käosulane ja kiivitaja
Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind
Taimetoidulised- leevike , karmiinleevike ja kanepilin
3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine :munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu.
4.Looteketas(areneb lind), munarebu (tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest)
5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk, tihane .
Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima . N: tedre ,part, metsis .
6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas. N: varblane , kodutuvi ,kodukakk.
Rändlinnud-rändavad kindlatel aegadel kindlatesse paikadesse. N:pääsuke,valge-
toonekurg .
Hulgulinnud-liiguvad vastavalt temperatuuri muutustele pole kindlaid rände aegas. N:rähn,vares,tihane.
8.Tiivad,suled,voolujooneline keha,kerged luud ,kiire seedimine,õhukotid kopsude küljes, rinnakukiil,kokkukasvanud selgroolülid,lennulihased.
7.Linnud kasutavad rändamiseks rändeteid.Need on teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat.Rändeteedel on piisavalt alasid kus puhata ja energiavarusi täiendada.Rändepõhjusteks on kartus külma,toidupuuduse ja sigimistingimuste ees.Orjenteerutakse tähtede,instinkti ja maastiku järgi.Väiksemad linnud lendavad kiiremini kui suuremad.
10.Linnud on püsisoojased kuna neil on hapnikuvarustus hea,neil on hästi arenenud kopsud ning vensoone veri arteriaalsest täielikult eraldatud.Keha katvad suled aitavad ka kehatemperatuuri hoida.
11.Tähtsus
Looduses: Tolmendavad taimi (koolibri)
Levitavad seemneid (pasknäär)
Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk)
On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud)
Piiravad näriliste arvukust (kullid)
Inimesele: Liha (kana,hani)
Munad(jaanalind,kana)
Suled ( paabulind )
Sõnnik väetiseks (kana)
Laulaved (kuldnokk)
Levitavad haigusi (tuvi)
Söövad marju (pasknäär)
Hävitavad kodulinde( kull )
Reostavad linna (kajakas)
12. Metslinnud -metsvint,laulurästas, hiireviu .
Veelinnud-part,hani,luik.
Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja.
Õhulinnud- piiritaja ,pääsuke.
Asulatelinnud-kodutuvi ,vares .
13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist.
Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist.
Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem ja röövloom ei saa neile märkamatult läheneda ja nad on valmis teda ründama.
14.Suurim lind: Jaanalind ,lennuvõimetu aga jookseb kuni 50km /h
Väikseim lind: Koolibri,lõunamaine lind.
Eesti suurim lind: Kühm nokk luik, iseloomutunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. Kaal kuni 12 kilo.
Eesti väikseim lind: Pöialpoiss, üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas .

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lahekiisuke Õppematerjali autor

1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ).
2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid.
3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist.
4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust.
5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid.
6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid.
7. Kirjelda lindude rändeid.
8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega?
9. Iseloomusta lindude meeleelundeid.
10. Miks on linnud püsisoojased?
11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele?
12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest.
13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad.
14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead?

üldiseloomustus sigimine areng rände kirjeldus suurimad pisemad linnud tähtsus looduses inimesele jpm

Sarnased õppematerjalid

doc

Birds

Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan Kana

Inglise keel

docx

LOOMAD JA LINNUD

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ

Ühiskonnaõpetus

docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?............................................

Loodus

docx

Bioloogia kt Linnud

5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav

Bioloogia

doc

Linnukasvatus

LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed mun

Loomakasvatus

pdf

Neid linde me tunneme

742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks

Bioloogia

ppt

LINNUD esitlus

LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused:  Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks.  Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku.  Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk.  Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma.  Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad.  Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine).  Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise.  Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e

Loodus

doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

mistõttu on ta sobimatu maas Põldlõoke kõndima. Mustsaba-vigle Kurvitsalised Panajalg-tilderlased on väga Punajalg-tilder on üsna suur Punajalg-tilder on lärmakad linnud, kes oma lärmiga ja kurvitsaline. Sulestik on helepruun, märgade ja niiskete kisaga kaitsevad ennast kuid tagaselg ja kõhualune on valged. alade lind. Heaks Ka tiiva tagaserval on valge vööt. elupaigaks talle on Nokk on sirge ja keskmise pikkusega

Eesti linnud

Rohkem sarnaseid