Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aine- ja energiavahetus. Kordamine bioloogia eksamiks. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned.
Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus . Organismide varustamine energiaga.
Fotosüntees ja selle tähtsus.
Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot.
1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.
Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid )
Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.)
Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel.
Fotosüntees toimub taimede kloroplastides.
Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil.
Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest.
Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees anorgaanilistest ainetest keemilise energia abil.
Kemosüntees toimub osades bakterites. Nad kasutavad anorgaanilisi ühendeid toitainetena ja energiaallikana.
1. Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest.
Heterotroofid on :Loomad, inimesed, seened, osa baktereid, osa protiste.
Erinevused: Autotroof ja heterotroof.
Autotroof: moodustavad orgaanilised ained anorgaanilistest
Heterotroofid: Saavad valmis orgaanilised ained toidust.
----------------------------------------------------------------------------------
Autotroofid: Kasutavad valgust või keemilist energiat
Heterotroofid: Kasutavad toiduenergiat.
SARNASUSED:
1. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained
2.Vajavad energiat elutegevuseks.
3. On olemas kõik elu tunnused.
Metabolism on kõik protsessid , mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
Metabolism võrdub assimilatsioon (e . anabolism ) pluss dissimilatsioon (e. katabolism)
Dissimilatsioon: on organismi kõik lagundamisprotsessid .
Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks. Nt valk aminohappeks.
Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine .
Makroergiline ühend.. ATP
Assimilatsioon on organismi kõik sünteesiprotsessid.
Assimilatsiooni käigus moodustuvad lihtsama ehittusega molekulidest keerulisema ehitusega orgaanilised ühendid: sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped .
Assimilatsiooni toimumiseks on vaja enrgiat.
Dissi- ja assimialtsiooni Võrdlus.
Lähteained.
Dissimilatsioon: keerulised orgaanilised ained
Assimilatsioon: Anorgaanilised vüi lihtsama ehitusega orgaanilised ained
Lõppproduktid:
Dissimilatsioon: Anorgaanilised või lihtsama ehitusefa orgaanilised ained.
Assimialtsioon: Orgaanilised ained.
Energia:
Dissimialtsioon: vabaneb
Assimilatsioon: Kasutatakse.
NÄITED
Dissimilatsioon: seedimine, hingamine .
Assimilatsioon: fotosünttes, valögusüntees, glükogeeni süntees.
Fotosüntees toimub taimede kloroplastides
Fotosüntees
• Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat
Lähteained: süsihappegaas ja vesi
Saadused: glükoos ja hapnik
Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus
Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O → C 6H12O6+ 6O2
Fotosünteesi 2 staadiumi
Valgusstaadium.
• Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel
• Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik .
• Vesinik seotakse NADPH2 -ks
• Hapnik läheb rakust välja
• Valgusenergia seotakse ATP-sse
Pimedusstaadium
• Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas
• Toimuvad paljud järjestikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel)
• Vajalik energia saadakse ATP-st
Organismi varustamine energiaga
• Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel
• 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat
• 1 g valke annab 17,6 kJ energiat
• 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat
• Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid
• Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks.
Hingamine
• Hingamine on raku varustamine energiaga
• Hingavad kõik elusorganismid ( aeroobne , anaeroobne)
• Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi
• See toimub kolme etapina : glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel
• Vabanev energia salvestatakse ATP-sse
• Lähteained: glükoos ja hapnik
• Saadused: süsihappegaas ja vesi
• Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 .....6CO2 + 6H2 O
Glükolüüs
• Toimub tsütoplasmavõrgustikus
• Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks
• Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te
• Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d
• Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes
• Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine)
Piimkäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus.
Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimsit.
Tsitraaditsükkel
• Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis
• Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks
• Süsihappegaas läheb rakust välja
• Vesinik seotakse NADH2 -ga
• Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki
Hingamisahel
Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel
• Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH 2 reageerib hapnikuga, tekib vesi
• Vesi läheb rakkudest välja
• Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d
MÕISTED:
Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada.
ATP -Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ---- Adenosiintrifosfaat ehk ATP.
Glükolüüs- Glükoosi algne ladundamine.
NAD- nikotiinamiidadeniindinukleotiid, Vesinikkandja., mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides.
Aeroobne- Küllalt hapniku
Anaeroobne- hapniku puudumine
käärimine- anaeraoobne glükolüüs.
Tsitraaditsükkel- Tsitraaditsükkel on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #1 Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #2 Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #3 Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #4 Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #5 Aine- ja energiavahetus-Kordamine bioloogia eksamiks #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin koppel Õppematerjali autor
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned.
Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga.
Fotosüntees ja selle tähtsus.

Eksami EKK.edu.ee - Selle osa Kõik vastused.

Sarnased õppematerjalid

Aine-ja energiavahetus
3
doc

Aine-ja energiavahetus

Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad

Bioloogia
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS
12
docx

ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS

11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. 14) makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. 15) metabolism- organismi aine- ja energiavahetus 16) piimhape- üks karboksüülhapetest, mis omab olulist tähtsust mitmetes biokeemilistes protsessides. 17)pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. 18) püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape 19)tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. 20) valgusstaadium- fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud

Bioloogia
11 klass-fotosüntees-glükolüüs-organismi varustamine energiaga-glükoosi lagundamine-fotosünteesi tähtsus-aine- ja energiavahetus
5
doc

11 klass, fotosüntees, glükolüüs, organismi varustamine energiaga, glükoosi lagundamine, fotosünteesi tähtsus, aine- ja energiavahetus.

Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides

Bioloogia
Bioloogia 3-kursus-metabolism-ATP-fotosüntees-rakuhingamine-käärimine
7
docx

Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise,

Bioloogia
Aine- ja energiavahetus
2
doc

Aine- ja energiavahetus

Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili)

Bioloogia
Bioloogia - Metabolism
3
doc

Bioloogia - Metabolism

8) Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus. Heterotroofid toituvad autotroofidest. Toiduahel kukuks kokku kui autotroofid väljasureksid. 9) Milliseid organisme nimetatakse miksotroofideks, too näiteid? Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburlane, putuktoidulised taimed. 10) Selgita mõistet metabolism? Raku tasandil toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 11) Mis on dissimilatsioon? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. 12) Nimeta dissimilatsiooniprotsesse inimkehas. Glükoosi - ja valkude lagundamine. Kõik lagundamisprotsessid. 13) Kuidas jaotub dissimilatsiooni käigus vabanenev energia? Energia, mis vabaneb, talletakse energiarikastesse e. makroergilistesse ühenditesse (umbes 40%), soojusena eraldub (60%). 14) Mis on assimilatsioon? Too näiteid assimilatsiooniprotsessidest

Bioloogia
Aine- ja energiavahetuse põhijooned
5
doc

Aine- ja energiavahetuse põhijooned

Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ­ ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1

Bioloogia
Aine- ja energiavahetus ehk metabolism
4
doc

Aine- ja energiavahetus ehk metabolism

energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimilatsioon Moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Toimub 3 osas: 1) rakku sisenevad aminohapped(glükoos, orgaanilised happed, nukleotiidid). 2) rakku sisenenud ainetest saadakse(valgud, süsivesikud, DNA ja RNA) 3) raku organellide ehitamine, parandamine

Bioloogia




Kommentaarid (2)

p2rnupoiss profiilipilt
Vaiko Vare: Väga hea ja oli kasuks kontrolltööks
10:26 07-10-2011
JessicaM profiilipilt
Izzy S: jap hea hea
13:37 31-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun