1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud. Nad äratasid maailmas tähelepanud tugeva vastupanuga vaatamata vastaste ülekaalule. Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu. 2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette. See kutsus esile Bokserite ülestõusu. Hävitati kõike, mis oli lääne tsivilisatsiooniga seotud. Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha. 3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905
aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja Muinaslinnus asus Tartus juba I kaubalinnana väheneb. kindluslinnana
funktsioone kuni Esimese maailmasõjani. Mõisate peatüübiks kujunes niinimetatud rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi. Tollal käis mõisate loomine ja hävitamine tihti käsikäes, sest 17. sajandi arvukad sõjad (Poola- Rootsi sõda, Rootsi-Vene sõda) laastasid ja hävitasid neid parajal määral. 18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma rüütlimõisa. Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõis ja talu Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega.
-9. saj.-st. Esialgu pandi muusika kirja neumadega (kr neuma- märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. Neumad tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi nüansse (mitte kindla helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Tänapäeva pop-muusikas on gregoorius gregorian. Seda veab rahvusvaheline meeskond,
· Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus. · Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele. AJALUGU · 5.sajandi teisel poolel tungisid Indiasse valged hunnid · Valgete hunnide tulekuga hakkas India lagunemine · Valgete hunnide vallutustele suudeti küll piir panna, aga riik jäi mitmeks sajandiks veel killustatuks · Esines kaks religiooni, need olid hinduism ja budism · Mitmetes kohtades tekkisid budistlikud kloostrid · Kloostrites õpetati peale budistlike tõdede veel matemaatikat, astronoomiat, arhitektuuri ja teisi teadusi. · Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13
Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu. Talupoegadest sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalühiskond oli kui masinavärk, kus kõik olid kõigist sõltuvad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, ei lubatud neil maalt lahkuda. Enamik talupoegi Lääne- Euroopas oli 9.-10. sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Varakeskajal sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud. Kuigi talupojad olid sunnismaised ja nende elukvaliteet oli madal,siis oli neil vähemalt kindlustunne, et neil on alati tööd ja koht, kus elada ning samas vähenes ka orjade osatähtsus. Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks
Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks.
Juba François I valitsemise ajal võib märgata absolutistlikke tunnuseid: kuningas sai Bologna konkordaadiga sisuliselt võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja surus kuningliku vetoga oma tahtmise peale ka parlamendile, mille osatähtsust ta pidevalt piiras. Enam-vähem analoogset poliitikat jätkas ka tema poeg Henri II, kuid tema ootamatu surm ja seejärel alanud ususõjad nõrgestasid keskvõimu umbes pooleks sajandiks. Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist (1598), mis lõpetas usuvaenused Prantsusmaal, hakkas riik kiiresti tugevnema ning kuningas ja tema õukond kujundasid suhteliselt kiiresti tõhusa keskvõimuaparaadi. Siiski piirasid kuningavõimu olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud nii suuri privileege, justkui riigi riigis (neil oli oma parlament, omavalitsused, sõjavägi jne);
mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu põhimõtete kiire aktsepteerimine, mis arheoloogilises materjalis kajastub hiljemalt 14. Sajandiks omaks võetud läbinisti kristlikus matmiskombestikus. Eripärane oli ristiusu omaksvõtt Saaremaal. Erinevalt teistest Eesti maakondadest ei suutnud vallutajad Saaremaad ka 1227. aastal endale täielikult allutada ja kohalik eliit säilitas ilmselt kogu oma võimu veel vähemalt sajandiks. Pealegi polnud saari eelnenud sõja käigus kuigi 1 Laar, M. 2005, Tallinn. Linnulennul Eesti ajaloost. 2Mägi, M. 2003, Tallinn. Eesti aastal 1200. 3Mäesalu, A. Lukas, T. Laur, M. Tannberg, T. 1997, Tallinn. Eesti ajalugu I. 4Vahtre, L. 2000, Tallinn. Eesti kultuuri ajalugu. oluliselt rüüstatud, mistõttu võib arvata, et ka eliidi majanduslik võimsus polnud kuigivõrd vähenenud. Põletusmatuste järsk lakkamine ja kristliku matmiskombestiku omaksvõtt
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad
Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt.,
c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid)
võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete jutluste kõrval ka eestikeelseid. Teiste linnade kohta pole selgeid teateid, ent tõenäoliselt oli olukord seal samalaadne. Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. Selleks ajaks hakkasid põliselanikud kasutama ka valdavalt kristlikke nimesid. Infot võtsin: · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1 Pildid leidsin: · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Ees · http://uuseesti.ee/wp- content/uploads/2010/08/PiritaKlooster.jpg · http://www.orthodox.ee/estsvjat/image/sobor_m.jpg · http://2.bp.blogspot.com/_BjU6XKahsms/TJhp6RQe4WI/A
Jüri Gümnaasium Ghana Juhendaja: Andres Maastik Koostaja: Riho Sagor Klass: 10.l Jüri 2013 Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus..................................................................................................................
Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et
Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tun...
avardus inimeste maailmapilt väga suurel määral. Kuna Ameerikast leiti ka maavarasid langes järsku ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid eesotsas maisi ja kartuliga, mis lahendas suuri näljaküsimusi. Koloniseerimisega hakkasid leevenduma ka Euroopa rahvastikuülejäägi probleemid, sest aja jooksul asustasid Eurooplased end Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517. aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni.
Põhilisteks eeldusteks on, et gaas koosneb molekulidest, mis on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. N: gaas võib täita mistahes ruumi, seda saab kergelt kokku suruda, mõõta rõhku ja temp. N: vedelikus on aatomid pakitud üksteise kõrvale, seda on raske kokku suruda. Kui 5. sajandil esines esmakordselt hüpotees aine atomaarsest ehitusest ning et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks, siis 16.17. sajandiks oli arenenud teadus nii kaugele, et küsimus aine jagatavusest võeti kasutusele Gassendi, Newtoni ja Lomanossovi töödes. Ainet käsitletakse, kui süsteemi, mis koosneb paljudest jagamatutest osadest, mitte kui pidevat keskkonda. Molekulaarkineetilise teooria töötas välja aga Boltzmann, millele oli tol ajal küllat vastaseid. 5. Kirjelda ideaalset gaasi. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, milles ei arvestata
Eesti ja eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda hakkas 1.septembril 1939 aastal sellega kui Saksamaa ründas Poolat. Tegelik sõda oli Venemaa ja Saksamaa vahel,kes tahtsid endale saada Molotovi- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga endale saada kokkulepitud riigid. Sinna hulka kuulus ka Eesti ala ning eestlastel tuli Teises maailmasõjas teha mõningaid valikuid. Teine Maailmasõda toimus ka Eesti alal ning kuna sõdivateks poolteks olid Venemaa ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse. Põhjuseid oli mitmeid. Esimeseks põhjuseks oli sundmobilisatsioon, m...
3. Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine, juveliiritööd 4. Suured kullamaardlad Kullarannik 5. Puust kultusesemed pühad pingid 6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2. Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar. 3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks. b. Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi. c. Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega. d
Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens. Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid ,,tsiviliseerima" kristlastest agressorid. Siin langesime mitmeks sajandiks võõra võimu alla. Kätte jõudis tume keskaeg, kus kirik mõtles inimese eest ja isemõtlejaid karistati rängalt. Vaid julgemad meie seast riskisid tõstatada küsimusi meie päritolu kohta. Kätte jõudis ajajärk, mil tekkis huvi loodusteaduste vastu. Esimestel teadlastel hakkasid tekkima kahtlused kiriku väidete suhtes, et Jumal olla loonud taeva ja maa ning kõik muu, mis meid ümbritseb. Aja pikku selgus, et
Eesti ajalooline ülevaade Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele ligikaudu 10 000 aasta eest. Vanim väljakaevatud asula pärineb umbes aastast 7500 eKr, see asus Lääne- Eestis. Sel ajal oli Eestimaa kaetud metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vast...
Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m kaugusele; sellel oli samuti väga suur läbistusjõud.Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast.
klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine Eestis üldine. Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu. Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis, hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16.
sajandi kirjanduses millegi muinasjutulise või unistuslikuga seoses. Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul, esimest korda kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks. Nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas iseloomustab romantismi: · Ebatavalisus · Looduslähedus (loodus kui tegelane) · Eksootiliste maade ja kultuuride kultus · Huvi oma rahvuse ja folkloori vastu 19. sajandit peetakse sageli häda ja viletsuse sajandiks, sest pärast suurt Prantsuse Revolutsiooni (1789) oli enamik Euroopast sõdadest laastatud, inimesed tapetud või nälgind, ellujäänud elus pettunud. Igapäevast eluolu peeti masendavaks ja tüütuks. Kunsti kaudu püüti kõigi murede eest põgeneda, unstati õnnest, paremast elust jne. Romantilised kunstnikud olid sageli väga tundelised pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1
Ludwig van Beethoven, 1770-1827 Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid...
· 6. SAJ EKR VALITSESID NAD KA LATIUMIS, KUS ASUS ROOMA (VALITSESID U. 100 AASTAT) · 509.A TOIMUS ROOMAS ETRUSKIDE-VASTANE ÜLESTÕUS JA ETRUSKID AETI MINEMA · ETRUSKID SAAVAD 5. SAJ ALGUSES EKR RÄNGALT LÜÜA LÕUNA-ITAALIA KREEKLASTELT NING NEID RÜNDAVAD KA LATIINI HÕIMUD (ROOMA) · 265.A EKR ON ROOMLASED VALLUTANUD VIIMASE ETRUSKI RIIGI · ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis...
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud
Perekonna traditsiooni jätkamiseks õppis Schütz siiski ka Marburgi ülikoolis juurat (hiljem meenutas ta uhkusega, et oli ka sel alal andekas), kuid maakrahv saatis ta 1609. aastal Veneetsiasse kuulsa Giovanni Gabrieli (u.1558-1613) juurde kompositsiooni ja orelit õppima. Kui Schütz oli Saksamaale naasnud, meelitas kuurvürst Johann Georg helilooja maakrahv Moritzi juurest ära ning Schütz jäi Dresdeni õukonda kappellmeistriks ja kooripoiste väljakoolitajaks ligi pooleks sajandiks. Ta käis veel kord Itaalias, tutvus seal Claudio Monteverdi ja tema muusikaga ning tõi uued Itaalias valitsevad muusikatuuled ka Saksamaale. Mitu aastat tegutses ta Taani õukonnas, kuhu tal õnnestus aeg-ajalt varjuda ka 30-aastase sõja ajal, mil Dresdeni õukonnamuusikutele palkagi ei makstud. Ta oli matnud nii oma kaks tütart kui ka abikaasa, kui ta 87 aasta vanuses oma kodukandis Dresdeni lähistel suri. Schütz on tunnistatud 17
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides. Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas möödaminnes ja seejärel unustati ta kaheks sajandiks täielikult. 19. sajandil avastasid Vermeeri uuesti Gustav Friedrich Waagen ja Théophile Thoré-Bürger, kes kirjutasid temast artikli, milles omistasid Vermeerile 69 maali, ehkki tänapäeval omistatakse neist Vermeerile üksnes 34. Praeguseks on teada umbes 40 Vermeeri maali. Sellest ajast on Vermeeri kuulsus järjest kasvanud, nii et tänapäeval arvatakse temagi hollandi kunsti kuldaja maalikunstnike sekka.. Oma eluajal oli Vermeer üksnes mõõdukalt edukas
Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi
· Credo in unum Deum- mina usun ainsasse jumalasse · Snctus, Benedictus- Püha, olgu kiidetud · Agnus Dei qui tollis peccata mundi- jumala tall, kes sa maailma patud ära kannatad Noodikirja tekkimine 8. sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale. 10. sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA-noodi. 11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni. 14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl · Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt · Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon.
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. Inkade Andid mägismaal: Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid nign harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt. Kasutatud materjalid: Õpik http://www.google.ee/imgres? q=Ameerika&hl=en&biw=1440&bih=785&gbv=2&tbm=isch&tbnid=H05gH1dgaU1AfM:&imgref url=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6- 19paevnew
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest
sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne- Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames
Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ega ebaefektiivsust. Liberaalid soovisid tollipiiride kaotamist, iga üksikisiku ettevõtlusvabadust, vaba konkurentsi, eraomandi ja omandiõiguse puutumatust. Klassikaline liberalism Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Inimesel puuduvad igasugused välised piirangud. Inimese täieliku vabaduse
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
Seeeiolekonto Kastikord Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Sellise korralduse nimetus tuleb portugalikeelsels sõnast casta- sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud. Arvukad kastid grupeeruvad omakorda neljaks suuremaks seisuseks. Kastide koguarv ulatub umbes 3000-ni. Kuningriigid VI sajandiks eKr oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed olid kuningriigid, teised vabariiklikku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suurteks monarhilisteks riikideks. Riikide jõuvahekord oli muutlik: maa eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis lühemaks või pikemaks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart.
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikal...
maailmasse.Eur oopa saavutab Lõuna- domineeriva Prantsusmaa positsiooni ja teine Lõuna- maailmas 17, Venemaa sajandiks. Korilus ja küttimine moodustasid Eestis ainsa majandamisviis i vähemalt 4. kuni 3. aastatuhandeni e. Kr., ilmselt oli ta valitsev Eestis arenes agraarne Kuna Eesti kuulub Eu osaliselt ka 2. ühiskond sobivate põllu Eestis algas Liitu, siis areneb ta jõu
· Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
