Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA (0)

ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL
11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12. sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199)
Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II )
Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid , nende poolt loodut nim. minnesang
Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav.
Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks.
Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja , nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks.
Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel ), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad.
13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud . 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.
Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks.
Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega.
Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania .
Puhkpillidest kasutati erinevaid ( plokk )flööte
Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe ).
Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad
Mängiti krummhorn `i (tõlkes „kõver sarv “), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu
Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid.
Näppepillidest oli kõige levinum harf , mis tuli mandrile Briti saartelt.
Fiidel `ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill ) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul .
Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks.
Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium `i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija.
Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill
Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint ), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas
Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena.
Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega.
Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad)
Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak ), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve )
Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni Wytars (Marco Ambrosini), Eduardo Paniagua Group, Shirley Rumsey, the Broadside Band (Jeremy Barlow), Mediaeval Babes, Sinfonye (Stevie Wishart), Ensemble Villanella , Studio der Frühen Musik ( Thomas Binkley), Ensemble Accentus (Thomas Wimmer), Anonymous 4, La Reverdie, Camerata Mediterranea, Wisby Vaganter, Poeta Magica