Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA

Nipernaadi, Indrek

Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA (0)

1 Hindamata

Lõik failist

ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL
11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12. sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199)
Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II )
Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid , nende poolt loodut nim. minnesang
Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav.
Rüütliluulet

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Muusikaajalugu-KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA #1

Muusikaajalugu-KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Indrek Nipernaadi Õppematerjali autor

Konspekt ilmalikust muusikast keskajal. Sisaldab selgitusi olulistematest mõistetest, nähtustest ja teemadest.

muusika ajalugu muusikaajalugu keskaeg ilmalik mõisted selgitused konspekt lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg Ilmalik Muusika

Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule

Muusika

doc

Ilmalik muusika keskajal

Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid