Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? (0)

Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades?
16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut. Olid ka usuvoolude tunnistajad, keda nimetatakse protestantideks. Reformatsiooni ajendiks peetakse Saksamaale saabunud indulgentse, mida Johann Tetzel innukalt peale surus kirikule raha saamiseks.
Nagu varem mainitud, siis reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kuid esialgu Lutheri tegevusele ei pööratud suuremat tähelepanu, mistõttu reformatsioon sai kiirelt edasi levida . Läbi mitmete tõkestuste sai Luther lõpuks lindpriiks ning asus Wittenbergis uut kirikut ehitama. Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. 1524 -1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad. Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku.
Reformatsiooni käigus kujunes Šveitsis välja kalvinism . Ulrich Zwingli diskuteeris kiriku eeskirjade üle ning ta kuulutas Zürichi paavstivõimu alt sõltumatuks ning sellega kirik allutati linnavalitsusele, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Johann Calvin oli mees, kes arendas edasi Zwingli õpetust ning tagajärjeks oli lõbustuste piiramine, mis eeldas ka musta riietumist ning ehete kandmisest loobumist. Rõhutati töö vajalikkust , kokkuhoidlikku eluviisi. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlik liikumine.
Inglismaal Henry VIII ei pooldanud esialgu reformatsiooni, kuid hiljem soovides paavstilt nõusolekut lahutuseks ja uueks abieluks õuedaam Anne Boleyniga pidi ta reformatsiooniga nõustuma. 1534. aastal kuulutas parlament kuninga kirikupeaks ning Inglismaa kirik lahkus paavsti alluvusest. Kujunes välja eraldi anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes katoliku kiriku liturgiaga, kuid õpetus oli protestantlik. Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles.
Reformatsiooni esilekerkimisega Šveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598 . aastal väljaantud Nantes´i ediktiga, millega lubati katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata.
Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17 provintsist ning olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, kus toimus krediidi süsteem. Lõunamadalmaades oli tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks villase kanga tootmine ning tänu jõukuse kasvuga suurenes ka rahva eneseteadvus ning oli soov võõrvõimust vabaneda . 16. sajandi keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale. Olulist reformatsiooni Madalmaades ei olnudki ning suurema tähtsuse sai sealne vastureformatsioon, kus jäädi osaliselt kindlateks katoliikluse kantsideks. Kuid reformatsiooniga kaasnenud probleemide käigus arenes tohutult kirjasõna ning sel ajal valmisid mitmed trükitud raamatud.
Kokkuvõtteks arvan, et reformatsioon tõi kaasa mõningal määral katoliku kirku teoloogilist ja organisatsioonilist uuenemist, kus oluline roll on ka vastureformatsioonil. Lisaks on ühiskonnateadlased arvanud, et reformatsioonist on edasi hakanud kujunema kapitalism . Reformatsiooni käigus küll tulid liikvele väga ranged kombed ning sallimatus usu vastu, kuid teisest küljest hakkas haridus laialdasemalt levima ning pühakirja võis hakata ise tõlgendama. Igal asjal siin elus on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nii on seda ka reformatsiooni puhul.