Muusikaajalugu (0)

Muusikaajalugu
Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika , moodustasid ühe terviku)
Keskaja muusika 5.-15. sajand
Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine ; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi , losse , amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus . Krstluse keskuseks sai Rooma , kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid.
Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel . Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa . Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/ preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum . Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2. Agnus Dei qui tollis peccata mundi . 4. osa lõpuosa.
Keskajal valitses askeetlik elulaad - hinnati lihtsust , kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikažanr oli kirikukoraal.
Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga ; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv (kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõppevad laskuva lõpuvormeliga;seda esitavad munkade koorid .
Missa (jumalateenistus kirikus)

• Ordinarium - missa muutumatud osad
  
• Proprium - missa muutuvad osad
  
• Epistel/ evangeelium
  

Ordinarium koosneb viiest osast:

• Kyrie eleison, Christe eleison- Issand halasta, Kristus halasta
  
• Gloria in excelsis Deo- Au olgu jumalale kõrges
  
• Credo in unum Deum- mina usun ainsasse jumalasse
  
• Snctus, Benedictus- Püha, olgu kiidetud
  
• Agnus Dei qui tollis peccata mundi- jumala tall , kes sa maailma patud ära kannatad
  

Noodikirja tekkimine

sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale.

sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA- noodi .

sajandiks jõuti nelja noodijooneni.
14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik .
Mitmehäälne muusika keskajal

• Burdoon -liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl
  
• Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
  
• Homofoonia - sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla
  

Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon.
Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks.
Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid:
Leoninus - 2-häälsed organumid
Perotinus- 3-4-häälsed organumid
Motett
Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega.
Gooti motett
I hääl tenor , vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal)
II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst
III hääl trimplum, meeleline armastuslaul
Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst)
Ilmalik muusika keskajal
Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria , grammatika, dialektika , muusika, astronoomia , retoorika).
Muusikas eristati 3 kategooriat:

• Universumi muusika- käsitleb taevakehade liikumis ja aastaaegade vaheldumist
  
• Inimmuusika- kooskõla keha, vaimu, mõistuse ja tunnete vahel
  
• Kõlamuusika- inimhääle ja pillide poolt tekitatud muusika
  

Ilmaliku muusikaga tegelesid värdmuusikud, kes esinesid laatadel, pulmades ja õukondades. Nad olid elukutselised muusikud . Kirik suhtus ilmalikku muusikasse vaenulikult - muusikutel puudusid igasugused õigused. Ilmalik muusika põhines rahvamuusikal. Kuna ilmalikku muusikat hakati kirja panema väga hilja , ei tunta selle ajastu muusikuid.
Keskajal tegelesid ilmaliku muusikaga ka rüütlid- toimusid armastuslaulude turniirid . Ühe sellise võitis ka Richard Lõvisüda.