1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
• Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks. Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained.
Kordamine: 1. Nimeta keraamiliste põrandaplaatide positiivseid omadusi. 2. Nimeta keraamiliste põrandaplaatide negatiivseid omadusi. 3. Kuidas kasutatakse fassaadiplaate? 4. Kuidas paigaldatakse mosaiikplaate? 5. Missugune on keraamiliste plaatidega kaetud sein? 6.7. Keramsiit ehk kergkruus Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse paisuvatest savidest, mis on kergeltsulavad. Savi segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi kuivatatakse ahjus 1100...1200ºC juures. Kuivades savi praguneb. Pragunenud savist veeretatakse ümmargused kuulid. Kuulidest vesi aurustub kiiresti, kuulid paisuvad ja muutuvad poorseteks. Kuulid on pealt kaetud tiheda ja tugeva kihiga. Kergkruusa kasutatakse: kergbetoonide valmistamisel, puistena soojaisolatsioonis, teedeehituses. 84
- Koju minnes hakkas Pearu peenutsema ja käituma nii, nagu oleks ta sama uhke mees nagu Jaska, lasi naisel kapukaid tuua taldrikul, panna need kirikukinnastega endale jalga, peensus tegi Oru-eidele muret XXVI - Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud, enam ei tulnud kambrite ehitamise ajal Oru mehed ja hobused appi, oma vahel räägiti vaid väljas, teiste keskel - Läbi said omavahel vaid pere lapsed, kes salaja koos mängisid, tüdrukud viivad salaja poistele saepuru ja laaste kambrite ehituseks, loodavad, et poisid on ausad ja toovad ka neile kui vaja läheb, Liisi suhtub poistesse umbusklikult, sest kunagi viisid nad neile saia, aga poisid lubatut vastu ei toonud, tegid selle nüüd tasa tuues karaskit - Mari hakkab tütreid otsima ja leiab nad aia äärest, tüdrukud tunnistavad emale kõike, tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari
teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide
kasutamisel tulevad esile mõned nõrgad küljed, mida võib vähendada või isegi ära hoida erineva koostisega puitplaate tootes. Nii saab näiteks vähendada okste, kaldkiulisuse, lõhede ja puitu kahjustavate organismide (seente ning putukate) mõju. Plaatide tootmiseks tuleb puittooraine eelnevalt tükeldada (laastudeks või kiududeks), mille tulemusel aga kallineb toote hind. Teatud tüüpi plaatmaterjali valmistamiseks saab kasutada ka puidutööstuse jäätmeid, näiteks saepuru. Plaatide kasutamise ehituskonstruktsioonides või tisleritoodetes toob omakorda kaasa tööjõu kokkuhoidu, sest plaate on võimalik toota väga erinevate mõõtmetega ja kindlaks otstarbeks. Puitplaatide kasutusala on lai. Puitplaadid on lihtsalt töödeldavad ning seetõttu väärt materjal ehituses ja mööblitööstuses nii professionaalide kui ka isetegijate jaoks. Näiteks ehituses tarvitatakse neid nii konstruktsiooni osana kui ka sise- ja välisviimistluses. Teised tähtsamad
· Savikateks materjalideks , mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad · Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet:kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht vähendab kuivamisel ja põletamisel vähe · Tihti kui soovitakse saada suuremad poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE koosneb alljärgnevatest protsessidest: · -toormaterjali kaevandamine · - massi ettevalmistamine · -töötlemine ja toortoodete vormimine · -toortoote kuivatamine · -toortoote põletamine · -toodete jahutamine · -toodete sorteerimine ja säilitamine HARILIK TELLIS · Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
jutustama. Tuli leida peategelane, kes oleks alati ,,varnast võtta." Selleks kujuneski 12 karvane koer Parbu, kellel siis kirjanik laskis kõiksugu kentsakaid juhtumisi ning äpardusi läbi elada. Analüüs: minu meelest on tegu toredate lühikeste paladega, kus nagu juba tavaks, ei puudu ka kasvatuslik ja õpetuslik moment. Ainult mis mulle ei meeldinud oli loos ,,Koerad asuvad teele," kus ,,koerad toppisid piibud sammalt ja saepuru täis, panid tule otsa ja lasksid tublisti sõita. Kurnäule anti kõvasti piitsa." Minu arust pole just kuigi õige väikestele lastele (kellele need viis lugu mõeldud on) suitsetamise ja piitsa andmise teemat sisse tuua. Mina loeksin oma lapsele vaid ülejäänud neli lugu ette, selle jätaks välja. Kui laps saab suuemaks, siis palun väga, lugegu, kuid minu põhimõtted lapsele õhtujutuks sellist lugu ette lugeda ei luba. ,,Pett ja Parbu" (1928)
Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur
joomapidusid, kus inimesed tundsid end vabalt. Hauatagune elu - balsameerimine Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nad arvasid, et inimene elab teises elus uuest ja seetõttu pandi surnutele kaasa palju aardeid. Eriti tähtsaks peeti surnukeha säilitamist balsameerimist. Selleks võeti alguses välja sisikond ning läbi nina aju (organid säilitati nõudes). Edasi immutati keha spetsiaalses lahuses 70 päeva ning pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade või vaiguste kõrkjatega (olenevalt rikkusest-seisusest). Laipade säilitamise hinnad vaheldusid jõukuse järgi. Balsameerijad valetasid sageli surnute omastele lubasid kasutada mitmesuguseid kalleid õlisid, salve, ehk kõik oli vaid üks ja seesama seesamiõli. Ainult suursuguste inimeste kehad prepareeriti kõrge kunstiga. Vaestel, aga lasti lihtsalt kuivada, ja kui need 30.päeval võeti lahusest välja, anti need omastele tagasi. Usk
uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal. Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut, vaid suureneb ka loomade poolt tarbitav söödakogus ja paraneb sööda omastamine ning loomade rasvumine väheneb. Lehm peab ennast asemel mugavalt tundma, loomale peaks olema võimaldatud piisav allapanu, kas siis, kuiv turvas, saepuru või põhk. Kindlasti peaks olema loomadel piisavalt süüa, sest see on üks põhilisi tegureid, mis piimatoodangut mõjutab. Karjamaa ei tohiks asuda kaugemal kui 2 km lüpsi kohast, lehm kulutab muidu oma energia lauta jalutamisele ja piim läheb alla. Kõikidel histogrammidel olid näitajate jaotused ebasümmeetrilised, millest võib järeldada, et enamus ettevõtteid müüb toodangut väikestes kogustes ehk tegemist on valdavalt väikeste ettevõtetega
Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata kordagi maad. Viimaks paistis ookeanis siiski roheline saar - 6. märtsil 1521 jõuti Mariaani saartele. Edasi suunduti Filipiinidele, kus Magalhaes kokkupõrkes pärismaalastega hukkus. Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria", mida juhtis S. de El Cano. See juhtus 8. septembril 1522.a. Teele asunud
fraktsioon koosneb proteiinidest (mille peamine allikas on seedimata söök ja allapanu), süsivesikutest (allikas allapanu), rasvadest (allikas seedimata toit ja allapanu). Peamiseks vee allikas on uriin ja pesu- ning puhastusveed. Mitte orgaaniline pool koosneb peamiselt mineraalidest nagu kaalium, fosfor, mis pärineb peamiselt seedimata toidust, allapanust ja uriinist. Biolagunev materjal linnakeskkonnast: o Aia- ja haljastusjäätmed: lehed, rohuniitmise jäägid, oksad, lilled, saepuru, puiduhake, puukoor o Toidujäätmed: puuviljad, köögiviljad, teraviljatooted, munakoored, liha- ja piimatoodete jäägid o Muu: ajalehed, paber, papp, tolm, puit Jääkmuda Tekib reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse tulemusena. Jääkmuda kasutatakse põllumajanduses, prügila katteks ja mõnel pool on levinud ja jääkmuda põletamine. Jääkmudas on orgaanilise aine sisaldus 60-70%. Probleemideks jääkmuda käitlemisel on
( soome tellis). Nad on suure tugevusega ( margid 400, 600, 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas pruun. Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne. Poorsed tellised jagunevad peen ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi või treepeliga. Need on peenpoorsed mineraalid, mahumassiga 800 900 kg/m³. Jämepoorse tellise savile segatakse juurde saepuru või turbajahu, mis telliste põlemisel välja põlevad ja tekitavad suuremaid poore. Poorsete telliste mahumass on 1200 400 kg/m³ ja mõõtmed 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 140 mm. Nende telliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem ja kasutatakse peamiselt seinamaterjalina. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel.
Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala?
mln. tonnile aastas. Paraku läheb suur osa kütteturbast eratarbimisse, samuti töötavad paljud katlamajad turba peal. Lisaks plaanitakse mingis osas turvast kasutada kõigis plaanitavates biomassil CHP-des, seega täiendava turbaressursiga arvestada ei saa. Üks seni praktiliselt kasutamata energiaressurss Eestis on olmejäätmed. Tööstusjäätmed, millest põhilise energeetiliselt kasutatava osa moodustab Eestis saepuru, on juba enamvähem maksimaalses võimalikus määras kasutusel. Arendamisel prügipõletusel tootmisvõimsused Irus ja Tartus annavad kokku juba 22 MW tootmisvõimsust. Idee järgus on plaanid rajada Väosse teine, prügipõletusel põhinev koostootmisjaam ja hakata Kunda tsemendiahjus põletama jäätmekütust, mis tähendaks, et aastas võiks vaja minna isegi 460 000 olmejäätmeid ( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse,
puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid puhastada ning pesta puhtaks laki- ja värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid. 4.14. On keelatud: - hoida kergestisüttivaid vedelikke lahtises taaras; - jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali. 4.15. Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada, kasutades kuiva liiva või saepuru, ning ruumist välja viia. Pühkelapid, kaltsud ja vatt tuleb pärast tarvitamist koguda kaanega metallkasti ja iga vahetuse lõpul viia ruumist välja selleks ettenähtud kohta. 4.16. Värvitaarat tuleb puhastada pehmete (vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga. 4.17. Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. 5. PÄRAST TÖÖD (krohvija) 5.1
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
Lobrimenetlus- savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. Lisandid: lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savisid (mahukahanemise vältimiseks). Kasutatakse jahvatatud liiva, Samotipuru. Väljapõlevad- toorsegusse ettevalmistusprotsessis segatud, hästi homogeniseeritud madalakaloorsed kütsed nagu põlevkivi ja saepuru. Võimaldavad toota madalama tihedusega tooteid, suurendavad toote poorsust ja külmakindlust, vähendavad kütusekulu põletatava toote kohta ja vähendavad termilisi pingeid. Eriotstarbelised lisandid on savimassi plastfitseerivad lisandid, mida kasutatakse seguvee hulga vähendamiseks. Sulandid on ained, mis moodustavad saviaine komponentidega kergestisulavaid lisandeid. Kuivatamisprotsess on keraamikatoodete tootmisel üks kõige tundlikumaid- kuivatamisel leiavad aset suurimad mahumuutused
käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku. See suhteliselt uus tehnoloogia on jõudnud ka väiketootmise jaoks
Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka
Komposti sobib: niidetud muru, umbrohi, köögiviljajäätmed, puude ja põõsaste lehed, närtsinud lilled koos lilleveega, laineline papp ja rebitud ajalehepaber, tee- ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed, väikeloomade allapanu, juuksed, suled, puutuhk. Komposti ei sobi: rasv ja õli, sool, tahm, süsi, brikett, kemikaalid ja arstimid, mähkmed, plasti sisaldavad pakendid, keedetud köögiviljad (näriliste oht!), saepuru, haiged taimed, seemnete ja juurtega umbrohi, sibulad ja pähklid. 12 Kodune kompostimine: Kompostihunnik Soovitav on teha kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, ent mitte pime nurgatagune. Kompostihunnikut ei tohiks teha lohku, kuhu võib koguneda vett. Võimaluse korral tuleks hunnik teha igal aastal
c) et antud süütesüsteemid puuduvad liikuvad osad, saab teda valada plastmassi, millega kaasnebki niiskus- ja töökindlus. d)normaalsel kasutamisel ei vaja erilist hooldamist. Selle süsteemi tehniline hooldamine seisneb selles, et korralikult tuleb ümber käia juhtmetega. Puhas tuleb hoida ka süütelülitusnupu ümbrus. Kuna laadimismähises tekitatakse pinge kuni 400 V, mis on kõrgem kontaktsüüte omast, siis sinna piirkonda lume, vee, tolmu, saepuru kogunemine viib töö mittestabiilseks. Puhastada süütelüliti ümbrust sae profülaktilise hoolduse ajal. Süsteem pikaealine, jääb ära kontaktide puhastamine ja reguleerimine. Eelsüüte reguleerimine on automaatne, see tähendab, et pöörete kasvul eelsüütenurk suureneb. Saagide jahutussüsteem Mootori töötamisel tõuseb silindris temperatuur kuni 2000 °C ja seepärast tuleb teda jahutada. Seestpoolt jahutab silindrit ja kolbi madala temperatuuriga küttesegu. See aga ei ole
- 50 x 150 1500.- 1700.- 75 x 75 1400.- 1500.- 75 x 100 1500.- 1700.- 75 x 150 1600.- 1700.- 75 x 225 1700.- 1800.- 3) Puidu kuivatamine ja hööveldamine Puidu kuivatamiseks kasutab firma omavalmistatud kuivatit, mis koosneb kahest kambrist, ühte kambrisse mahub korraga u 30 tm puitu. Kütmine põhineb keskküte katlal Kiviõli-50, küttematerjaliks kasutab firma saeveski jäätmeid, saepuru ja hakkepuitu. Hööveldamiseks kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning liistu, võimalikud on ka keerulised profiilid. 4) Hakkepuidu tootmine Hakkepuidu toomist alustas firma 1996. aastal, kasutades selleks Soome päritolu Farmi hakkurit. Toorainena kasutatakse puidujäätmeid: küttepindu, küttepuid ja raielankide jäätmeid. Hakkepuitu toodetakse aastaringselt, peamiselt varustatakse katlamaju
aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all. Laastplaadi tööstuslik tootmine algas Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Toormepuudus sundis sakslasi leidma võimalusi saepuru ja puidujäätmete ning fenool- ja karbamiidliimi abil ehitusmaterjale toota. Tänapäevase 3-kihilise laastplaadi tootmine algas Sveitsis 1946. aastal. 1980. a. toodeti Soomes 806 000 m3 laastplaati, millest eksporditi 354 000 m3. Laastplaatidel puuduvad süü ja oksad, omadused on ühesugused kõikidel plaadi tasanditel. Laastplaadi pind on kõva, sile ja tasane, pinna tihedus on suurem kui keskosa tihedus. Laastplaat on hügroskoopne, s.t. õhu niiskuse muutudes muutub ka plaadi niiskus
suureneb 2,4% ja põhjustab sisepingeid mis tingib terade lagunemise). b. Tsirkoonliiva (ZrO2SiO2), sulamistemperatuuriga 2000°C c. Kromiitliiva (Fe2O-Cr2O3), sulamistemperatuuriga 1850°C 2. Vormisavi kasutatakse liivasidumiseks mis tugevdab ja annab plastsust liivale, puuduseks halvendab gaasiläbilaskvust, järeleandavust ja väljalöödavust. 3. Väljalöödavuse parandamiseks lisatakse vormi segule a. Kivisöetolmu b. Saepuru c. Kvartsjahu Vormisegu – Vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks Kärnisegu - vormimaterjali segu kärni valmistamiseks. Vormisegu omadused: 1. Tugevus – Suureneb sideaine sisalduse suurenemisega ja liivaterade suuruse vähenedes. 2. Plastsus – Segu omadus omandada mudeli kuju. Suureneb kui suureneb savi ja vee sisaldus ja väheneb liiva terade suurus. 3. Jäereleandvus – materjali võime deformeeruda või puruneda metalli
allapanu ja muud looma eluks vajalik. Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu. Lõaspidamislaudas paiknevad asemed tavaliselt kahes reas. Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas. Kaherealised laudad võivad olla nii ühise söötmis kui ka ühise sõnnikukäiguga. Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. 30. Veiste pidamine sõnnikukihil ehk sügavallapanul Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavalt vajadusele 1 või 2 korda aastas. Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu, milleks üldjuhul on põhk. Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikuks lahenduseks, puuduseks on
– Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist.
) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5...1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi. Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi
idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1. Üldsoovitus on, et perliidisisaldus mistahes konteinertaimede kasvusubstraadis oleks vähemalt 20%. Perliit on ka laialdaselt kasutatav pistikute juurutamisel. Katmikaianduses kasutatakse kasvusubstraadina veel kivivillast matte. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, graniidikillustik, kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni.
maandada. Eriti populaarsed on need tudengite hulgas eksamite ajal. Puzzle saab alati jälle lahti võtta ja uuesti kokku panna. 5.7 Pehmed topismänguasjad Lastele meeldivad väga pehmed mänguasjad, kuna neid on ka hea magamisel kaissu võtta. Laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Valmistamisel kasutatavateks põhilisteks materjalideks on : · Tekstiil · tekstiilitööstuse jäätmed · kuiv saepuru · poroloon · vatt ja vatijäätmed · kunstnahk · kunstkarusnahk · nahajäätmed · plastmass Abimaterjalideks on: · nööbid · nöörid · pitsid · marli · mitmesugused rõivaste furnituurid Sortimendi põhilise osa võtavad enda alla mitmesugused loomad: · kodu- ja metsloomad · linnud · muinasjuttudest tuntuks saanud tegelased ja loomad · nukud
on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12 rabaturbal või mingil teisel taimetoitaineid vähesisaldaval substraadil (põhk, saepuru jt.) tuleb aga kõik taimedele vajalikud põhi-ja mikroelemendid anda kas tahkete keemiliste ainetena või vees lahustatult toitelahustena. (Õun 1980) 13 1.5 Keskkonna happelisus pH on ökosüsteemide seisundi oluline näitaja ja mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks, kui mulla pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad enamiku soontaimede juured. Mulla happelisus sõltub peamiselt kolmest faktorist: mulla koostisest, pinnase
Et mulla bioloogiline aktiivsus tõuseks või väheneks, püsiks ühel ja samal tasemel, on orgaanilist ainet vaja juurde anda rohkem või vähem sama palju kui sealt ära viime. 16 Rühvelkultuurid 2-3 t/ha huumust läheb ära Teravili 0.5-1 t/ha huumust läheb ära C : N suhe Kanasõnnik 10 : 1 Veisesõnnik 20 : 1 Puulehed 35 : 1 kuni 85 : 1 Ajalehed 170 : 1 kuni 800 : 1 Saepuru 500 : 1 Eelistada tuleks lehtpuu saepuru; okaspuude saepuru ei ole hea! Kui C : N suhe orgaanilises aines on alla 50 : 1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis mikroorganismid kasutavad elutegevuseks mullalämmastikku. Põhumajandus Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otstarbekama lämmastikukasutamise ning soodsama vee- ja õhureziimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida
võimalik rahvusvahelisel turul kõrgemate hindadega eksportida ning seeläbi tõsta kasumit riiklikul tasemel. Puidu biomass on olulisim ning kõige lootustandvam bioenergia vorm Venemaal. Küttepuit, tööstuslik jääkpuit ning ka puidugraanulid leiavad üha enam kasutust tavapärastes katlamajades. Elektri ja soojuse koostootmine ning teised arenenud tehnoloogiad pole siiani eriti kasutust leidnud. Pea kõiki energiagraanuleid toodetakse tööstuslikust jääkpuidust nagu saepuru ja laastud. Ekspertide hinnangul peaks Venemaa bioenergia sektor kiiresti kasvama, kuid taolised positiivsed ennustused pole siiani tõeks saanud. Peamiseks takistuseks peetakse sageli majanduskriisi ning tuleb tõdeda, et seetõttu jäid tegemata mitmed olulised investeeringud (UNECE/FAO 2009). 2.3. Puidupõhised plaadid Venemaa ümarpalgi ekspordimaksu suurendamisega 2008. aasta alguses 25%-ni (miinimum 15/m3) loodeti tõsta rahvusvahelist nõudlust Venemaalt saabuvate töödeldud
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemal- damiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus.
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
+12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine - Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet. Nahka tuleb
Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemaldamiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus.
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
Vajalike toorikute mõõtudest (kuidas materjali mõõdud jagunevad tooriku mõõtudeks) Vajalike toorikute kvaliteedist (toorikutes lubatud defektid) Kasutadaolevatest sedametest . Jäätmed mehhaanilisel töötlemisel . See osa materjalist, mis jääb tooraine juurdelõikamisel üle ja mida ei õnnestu kasutada migni muu toodangu valm., nimetatakse jäätmeteks . Tükkjäätmed juurdelõikusest Saepuru saeteede arvelt Laastud ristlõike töötlemisest . Toote materjalidevajadus . Toote valmistamiseks kasutatavad materjalid jagunevad : Põhimaterjalid (saematerjal, puitlastplaat, spoon jne…) Abimaterjalid ( liimid, viimistlusmaterjalid, furnituurid, lihvmateralid jne..) Toode võib koosneda kas ühest viõi mistmest põhimaterjalist Näiteks mingil kapil võib olla kasutatud selliseid MATERJALE : Korpus puitlaastplaat spoonitud
Müra ja heliisolatsioon ehitistes Viimastel aastatel on Eestis nagu ka paljudes teistes riikides karmistatud nõudeid mürale ehitistes ja ehitiste heliisolatsioonile. Kui tahame muuta ehitiste akustilised tingimused inimestele vastuvõetavaks, tuleb müra- ja heliisolatsiooninõuete täitmisele pöörata senisest suuremat tähelepanu. Sissejuhatus Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis ...
XXVI Eespere ja Tagapere lapsed. Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba 13 tuua aga ikkagi ei toonud
mm (Soome tellis). Nad on suure tugevusega (margid 400, 600 ja 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas-pruun. Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne. - Poorsed tellised jagunevad peen-ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi voi treepeliga. Need on peenpoorsed mineraalid, mahumassiga 800-900 kg/m3. Jämepoorse tellise savile segatakse juurde saepuru või turbajahu, mis telliste põletamisel välja põlevad ja tekitavad suuremaid poore. Poorsete telliste mahumass on 1200-1400 kg/m3 ja mõõtmed 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 140 mm. Nende telliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem ja kasutatakse peamiselt seinamaterjalina. -. Antiiktellis tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. kasutatakse neid restaureerimistöödel. -
kasvutingimusi loovaid materjale. Aeroobsetes tingimustes suureneb bakterite arv kiiresti ja nende toimel lagunevad saasteallika koostises olevad ssivesiniku molekulid ssihappegaasiks ja veeks. Soovitud puhastusastme saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat. Keskkonnatehnika 2/98 Saastunud pinnase kompostimise eelised ja puudused Eelised Puudused
uhkena tunda. XXVI Eespere ja Tagapere lapsed. Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Selle peale lubasid
Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil võivad esitada küsimusi nii asjaomasele Laeva lipuõiguse ja Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris
Elektritakistuse mõõtühikuks SI-süsteemis on · m (nt. puidust kuubi, mille külje pikkus on 1 m, takistusühik on oom - ). Puidu teisi omadusi Mürgisus. Euroopas kasvavatest puuliikidest on ainult jugapuu ja kuldvihma kõik osad mürgised. Inimesele on antud liigid mürgised, kui neid töödelda, ja sellepärast kasutatakse nende puitu väga harva. Mitmete troopiliste puuliikide puit on mürgine ja seepärast imporditakse neist väheseid. Sellise puidu töötlemisel võivad puidutolm ja saepuru tundlikel inimestel põhjustada allergilisi sümptomeid ja nahapõletikke. Näiteks mansooniapuidu töötlemisel tekkiv puidutolm võib põhjustada peapööritust, halba enesetunnet, kurguvalu, ninaverejooksu ja naha ärritumist. On teada juhtum, kus mansooniapuidu saepuru kasutamisel allapanuna sigalas haigestusid kõik põrsad. Mansooniapuu koort kasutasid ürgelanikud nooleotste mürgitamiseks. Korrosioon (puidu lagunemine õhu ja vee toimel) Korrosiooniks nimetatakse tahke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
