Lisaks lasi Hamlet rändnäitlejatel teha etendus tema isa surmast. Kutsus ka enda ema ja Claudiuse etendust vaatama, et näha kuninga reaktsiooni. Selle abil sai ta kinnitust selle, et Claudius tappis tema isa. Hamlet jäi siiksi enda plaanide elluviimisega hiljaks, ning hukkus ka ise seetõttu. ,,Romeos ja Julias" mõtlesid Julia ja vend Lorenzo välja plaani, kuidas ei peaks Julia abielluma Parisega. Plaan oli järgmine: Julia võtab päev enne pulmi rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Hommikul tuleb Paris ja avastab Julia surnuna, seejärel kantakse Julia kalmistule. Enne seda saab Romeo Lorenzo´lt kirja, kus ta selgitab kogu plaani ning valvab senikaua Julia haual, kuni ta ärkab. Plaan ei õnnestunud, kuna kiri ei jõudnud Romeoni. Romeo arvas, et Julia on surnud ning see tõttu tappis ka ennast. Teostes on ka palju erinevusi, nii tegevuspaik ning samuti põhiprobleemid. ,,Romeo ja
9. Ükskord ma olin nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku. 10. Snitsli tegemisel tuleb kõigepealt liha surnuks kloppida. 11. Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga. 12. Mineraalvesi ilma gaasita mulle ei meeldi, see on liiga vedel. 13. Ma pean pidevalt oma tuba koristama. Hoolimata sellest, et ma lapsena sündisin ja mitte orjana. 14. Banaani ma ei saanud süüa, sest ema oli selle liiga kõvasti kinni pannud. 15. Kas emad peavad ka rohtu sööma, et rinnast piima tuleks? 16. Minu emal on beebi kõhus, aga ma ei tea kuidas ta selle alla neelas. 17. Emadega ei tohi norida, sest nad on kasulikud. 18. Kui meil isa ei oleks, peaksime kõik toiduülejäägid ära viskama. 19. Trooja hobune oli ainult väljast hobune. Seest oli see vagunelamu. 20. Kui mehel lapsed on, siis on tal ka naine kaelas. 21. Kui armunud esimest korda suudlevad, kukuvad nad kohe ümber ja ei tõuse enne tundi aega püsti. 22
Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3). Ta on kaetud Ripsmetega, mis oma ehituselt sarnanevad silmviburlase viburiga. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes, tömp ots ees. Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed
Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, ,,... kus kurb ja pime ootamas mu tuba...". Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni. Loodus on ka mulle väga südamelähedane, sest seal ma ,,... käin ning kastesse ja rohtu / pudeneb mu süda särav...". Under räägib loodusest kui võrratust ilust ja ,,...Päike, kõige õitsva ema!...". Eestimaal on see omapärane ja ilus. Samas ei jäta ta ka mainimata, et igal asjal on ka omad halvad pooled. Sügisemaru Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsades läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas,
Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, hakati eksamiks ettevalmistamisega Pille aias tegelema. Külmkapist näksimine varutud ja muruplats välja valitud, laotatigi ilus punaruuduline tekk maha ning kaevuti õppematerjali. Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema. Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi seletamisega, kui rohtu vahtiv Pille, kõrs suus, ühtäkki hüüatas: ,,Vaata, sinu matevihiku peal ronib tigu! Ja seal rohu sees on neid veel.... Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan". Selle peale muigas Priit: ,,Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud...". Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: ,,Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?". 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega
) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sar...
Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, hakati eksamiks ettevalmistamisega Pille aias tegelema. Külmkapist näksimine varutud ja muruplats välja valitud, laotatigi ilus punaruuduline tekk maha ning kaevuti õppematerjali. Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema. Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi seletamisega, kui rohtu vahtiv Pille, kõrs suus, ühtäkki hüüatas: „Vaata, sinu matevihiku peal ronib tigu! Ja seal rohu sees on neid veel…. Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan“. Selle peale muigas Priit: „Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud…“. Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: „Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?“. 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega
Nad jätsid hüvasti ning Indrekut valdas ääretu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hädas. Kui Indrek oli lõpuks saanud rongile, et maale, Vargamäele, sõita, tabas teda kohale jõudes üllatus: soldatid olevat isa ja Antsu ära viinud, kuhu ega kauaks polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga võtsid kaasa kõik kirjad, mis majast leidsid. Indrek läks ema juurde, kes oli parajasti suurtes valudes ning andis talle toodud rohtu. Paariks tunniks oli küll rahu, kuid siis algasid oigamised uuesti. Täna oli jõuluõhtu. Teise jõulupüha õhtul tuli isa koju. Ants lamas veel teki all. Hiljem tuli välja, et ta oli tapetud. Isa rääkis Indrekule, kuidas Ants surma sai. Teda olevat süüdistatud Vargamäe Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja pärast kirja pandud. Mõlemad, nii isa kui poeg said peksa selle eest, kuid poeg sai selle käigus surma.
pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli,
pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli,
kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
· Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes. [http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y
Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. (1) Maismaalooma jahtimisel kasutavad jääkarud taimestiku ja tuule varju, et saagile võimalikult lähedale saada. (2) 3 3. Välimus Jääkaru karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karu kõrgus kummargilasendis on ligikaudu 1,5 meetrit ja püstiasendis võib see ulatuda 3,3 meetrini
arutu põletamise ja rüüstamisega, kus vähesed mõistlikud (k.a. Indrek) püüavad teisi takistada. Jõudnud koju saab ta teada ema raskest haigusest. Ta vestleb emaga ja saab teada, et armastus Jussi vastu ning Indreku poolt ema pihta visatud kivi on need, mis enim haiget teevad. Poeg tunneb sügavat kahetust, et ema tema pärast kannatab. Kuigi tema ei suuda ema haigena vaadata ega tema oigeid kuulata, on teised kodused juba tuimaks muutunud. Indrek naaseb linna, et emale rohtu tuua. Vahepeal on aga Kristi vanemad pannud ta Soome sõitva laeva peale, et neiu sealt edasi Ameerikasse onu juurde läheks. Saanud aga teada, et tema isa, kes samuti tõsimeelset revolutsionäri etendas, on nuhk ning arvates, et Indrek sai mõisapõletamistes hukka, hüppab Kristi laevalt alla ja upub külmas vees. Indrek naaseb koju. Ta on sunnitud end varjama, sest ta on siiski tagaotsitav oma tegude pärast.
,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. Pealkirja tsitaadi ,,..kas näed ?" ongi teinekord olemuselt lausa nukker küsimus
Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb. Hea heinategemise aeg on lühike, praktiliselt juuni kolmas dekaad. Varasel kevadel võib see alata ka enne. Varem saab sellist rohtu küll sileerida, kuid säilituskuivaks kuivatamine on raske ja kuumadel suvekuudel võib hein uuesti niiskuda ja hallitama minna. Juuli alguseks peaks esimene niide tehtud olema, sest kiusisalduse tõusu ja proteiinisisalduse vähenemise tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise,
Taskurätikusse Kuhu jõuab mees, kes hakkab Raekoja platsil keavama? Politseisse Mis on siis kui korstnapühkija kukub lumme? Talv Kumba käega tagumikku püitakse? Tagumikku pühitakse paberiga. Kummast kukud enne jalaluu katki, kas kirikutornis või kapi otsast? Kapi otsast, sest sealt kukub enne alla Kes või mis on teinud kõige rohkem tiire ümber maa? Kuu Kelle ees võtab iga üks mütsi maha? Juuksuri Kus niidetakse heina? Heina ei niidetagi, niidetakse rohtu Mida teevad kõik inimesed ühel ajal(ka surnud)? Vananevad Kus kohas ei lähen inimesed kunagi vanemaks? Pildil Kus ei ole meres kunagi vett? Maakaardil Mitu sammu teeb varblane minutis? Mitte ühtegi, ta hüppab Mitu tiigrit mahub ühte suurde tühja puuri? Üks, sest pärast pole puur enam tühi Elektrirong sõidab põhja poolt ning tuul on vastu. Kuhu poole läheb suits? Elektirongil polegi suitsu. Mis on puhas enne pesemist ja pärast pesimist on must? Vesi
Veest väljaulatuvad taimed on vajalikud vastsete jaoks valmikuks saamisel ning täiskasvanud kiilidele istumiseks, puhkamiseks ning munemiseks. Värskelt koorunud valmikud vajavad veest mõne meetri raadiuses varjupakkuvat taimestikku. Kaldataimestikul tasub siiski silma peal hoida, et see liigselt vohama ei hakkaks. · Tiiki ümbritsev taimestik on peaaegu sama tähtis kui tiigis kasvavad veetaimed. Kunagi ei tohiks niita rohtu otse tiigikaldalt. Seal võiks lasta kasvada kõrrelistel, lõikheintel või teistel kõrgetel taimedel. Et taimede kasvama hakkamine võtab aega, siis võib äsjavalminud tiigi kaldasse või põhja torgata mitmemeetrised puust kepid, mille peal kiilid tiibu võiksid puhata. · Tiigi vahetus läheduses kasvavad lilled meelitavad kohale väikeseid selgrootuid, kellest kiile toituvad.
ehitised, tarbekunst, muusika, tants ja näitlemine. Nad kõik mõjuvad erinevalt, aga samas nii sarnaselt, kandes edasi kultuuri, inimeste mõtteviise, ideid ning ideaale. Eesmärk on suunatud ühte, aga iga teos on ainulaadne nagu ka selle tõlgendamine, see pole sama isegi ühe teose puhul, vaid oleneb sellest, kes seda vaatab. Seinal ripub maal, abstraktne maal, möödub inimene ja näeb selles tõusvat päikest ning hommikust kasteheinast rohtu, kõik on kaunis ja roosiline, maailmas valitseks just kui positiivsus. Peagi silmab seda ka järgmine, ta tuju muutub kurvaks, sest tema silmad leiavad sealt tormilise õhtu, taevas on hele vaid välgunooltest ning maa on märg suurest paduvihmast, elu on jõletu, masendav ning rõhuv. Olemas on kõigest üks pilt, aga läbi vaataja võib see muutuda, nähakse just seda, mida tahetakse sõltuvalt meeleolust. Kunst ei ole vaid üheti
Kui leitakse kaldale uhutud korjus, võib selle ümber koguneda 10 kuni 20 karu. Neid on nähtud jahtimas põhjapõtru. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. 5 Eluviis Täiskasvanud jääkarud elavad üldiselt üksinda ning nad ei ole territoriaalsed. Kokku kogunevad nad enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 770 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Kõige
KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagul...
SISUKORD KOKKUVÕTE ÄRIPLAANIST Äriideeks on rajada Tapale vibulasketiir. Vibulasketiir on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad oma vaba aega sisustada millegi lõbusa ja sportlikuga. Suur plus on see, et lähiümbruses puuduvad konkurendid. Reklaamime oma ettevõtet lehtedes ,,Sõnumed" ja ,,Virumaa teatajas" ning ka plakatitega poes ja tänavatel. Eestist. Vibulasketiir hakkas olema lahti märtsist kuni septembri keskpaigani seitse korda nädalas. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 1 Üldandmed Ettevõtte nimi: Asukoht: Tapa Juhataja: Registreerimise aeg ja koht: Juriidiline staatus: E-mail: Tel: 2 Tutvustus Ettevõtte nimeks on Tapa Vibulasketiir. Tegevuspiirkonnaks valisin Lääne-Virumaa Tapa valla Tapa linna. Vibulaskekoht leiaks aset Tapa mõisa juures. Vibulasketiir oleks lahti märtsist kuni septembri keskpaigani, seitse päeava nädalas. Tööpäevade lahtioleku ajad oleksid 10.00-21.00 ning puhkepäevadel 09.00-22.00. 3 ...
Hipiliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vab...
rahumeelselt. Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke zeste tegema. Ohtlik zest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi. Sellistel hetkedel võib kuulda ka elevantidele iseloomulikku pasundamist. Neid märke tehakse ka vastase, kiskjate või inimeste eemalepeletamiseks. Toitumine Elevandid on rohusööjad. Nad söövad rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti. Paljunemine
Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad. Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu PÕHIANDMED Suurus Pikkus: 3,5-4,5 m. Kõrgus: 1,6 m. Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg. 4 Paljunemine Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal. Tiinuse kestus: 8 kuud. Poegade sünd: Vihmaperioodil. Poegade arv: 1, harva 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Seltsiv, elab väikeste karjadena. Toitumine: Peamiselt rohi.
kust ta üldse väljas ei käi või kui käib, siis vaid hetkeks. Suvel söandab ta toidu järele minna veidi kaugemale, ent tavaliselt ei lähe ta oma lõigu piiridest kuigi kaugele. TOITUMINE Urson närib oma võimsate erkoranzide hammastega mitmete puude ning muude taimede lehti, oksi, seemneid ja puuvilju. Tema menüü varieerub sõltuvalt keskkonnast ja aastaajast. Talve lõpul tuleb urson metsast välja, et nosida ümbruskonna aasadel värsket ja mahlast rohtu. Suviti hangib ta toitu sageli maapinnalt, kus leidub juuri ja noori võrseid. Armastab ka küpseid metsmaasikaid ning muid metsamarju ja puuvilju, erinevaid seemneid, pähkleid ja lilli. Talve saabudes naaseb urson metsa ning toitub eranditult okastest ja puukoorest. Kõige enam armastab ta koorealuseid mahlakaid kihte, mis sisaldavad tärklist ja suhkruid. Tihti närib ta mitu päeva järjest üht ja sama puud, näiteks mändi, vahtrat või künnapuud. PALJUNEMINE
aga pole ümmargune. Vahepeal nõnda terav, aga pole nõelakene. Piim tal maitseb, aga pole beebi. Putukaid mugib- asi seegi! Siil • Kui ta kuuleb kassi nurru, ruttu vudib kassi urgu. See ajab kassi kurjaks ning samal ajal ka kurvaks. Hiir • Tal on väga uhke saba, milles peidus tuhat värvi.Tema ilus lauluhääl iga unimütsi äratab.Ta on nii uhke nagu kuningas troonil.Ta on meessoost ja annab kanade hulgas tooni. Kukk • Kevadel ta rohtu mälub, piima annab oma jagu. Piimast mõnus juustu teha. Vahel teeb ta kõva häält nagu pasun hüüab sääl. Lehm •Aitäh teile tähelepanu eest!!!
SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER PÕDER ON MEIE METSADE SUURIM LOOM. KAALUB 100-500 KG. SARVED ON AINULT PÕDRAPULLIDEL. SÖÖB ROHTU, LEHTI, PUUOKSI JA KOORT. SARVIK APRILLI LÕPUS SÜNNIB TAL ÜKS, HARVA KAKS VASIKAT, METSAUHKUS KES ON KAETUD HELEDA TITEKARVAGA. REBANE REBANE ON SELJALT PUNAKASPRUUN, KÕHUPOOLTVALGE. KAALUB 4-10 KG, KEHAPIKKUS 50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST,
SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER PÕDER ON MEIE METSADE SUURIM LOOM. KAALUB 100-500 KG. SARVED ON AINULT PÕDRAPULLIDEL. SÖÖB ROHTU, LEHTI, PUUOKSI JA KOORT. SARVIK APRILLI LÕPUS SÜNNIB TAL ÜKS, HARVA KAKS VASIKAT, METSAUHKUS KES ON KAETUD HELEDA TITEKARVAGA. REBANE REBANE ON SELJALT PUNAKASPRUUN, KÕHUPOOLTVALGE. KAALUB 4-10 KG, KEHAPIKKUS 50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST,
NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna *inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli) 4. lüli vigastus – hingamisseiskus 5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda) *raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud *hüpotermiat soodustavad tegurid:
eraldatud piirkondades.Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad, kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega, seejärel peenestab purihammastega. Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid
Nende vältimiseks on võimalik pöörduda veterinaari poole. Kui elate maal ja kass saab vabalt ringi liikuda nii õues kui ka toas peaks tal olema puukide ja kirpude tõrjumiseks spetsiaalne kaelarihm. Isaseid kasse tuleks kastreerida ja emaseid steriliseerida, et vältida isaste pulmaskäiku ja emaste jooksu- aega. Peale selle tuleb kasse regulaarselt, see tähendab igaaastaselt vaktsineerida ja neli korda aastas anda siseparasiitide vastast rohtu. 12 9.VETERINAARNE KONTROLL JA KODUNE VARUSTUS Õige pea pärast kassipoja võttmise peaksite laskma loomaarstil läbivaatuse teha, et olla kindel kas kõik on ikka korras. Uue kassipoja või kassi hoolitsemiseks ei ole palju varustust vaja. Esimene asi oleks muidugi ase. Hea oleks hankida spetsiaalne magamisase, et harjutada kassi omal kohal magama. Nii ahvatlev kui
" 4. Miks tahab Faust ennast tappa? Faust ei leia enda sarnast ja tema soove ei rahulda miski. Ta on kõike õppinud aga see ei ole talle mingit rõõmu toonud. 5. Mis päästab Fausti? Faust kuuleb inglite koori ja näeb algavat ülestõusmispäeva. See toob talle elumõtte tagasi. Linnavärava ees Tegelased: linna kodanikud, Faust, Wagner Linnakodanikud kiidavad Fausti, kuna ta isa mõtles välja katkurohu. Vana talupoeg: ,,Veel täies jõus on mõnedki, kes teie isalt rohtu said, kui tema võitles katkuga, mis rängalt laastas meie maid." Faust lükkab seda ümber, sest see rohi tappis rohkem inimesi kui katk ise. Faust: ,,Me jagasime põrgusegu, need tuhanded mult endalt mürki said. Maad taudist hirmsamini laastasime, me ohvrid hukkusid ja nüüd mis ime, veel kiidetakse jultund mõrtsukaid." Faust ja Wagner lähevad linnast sisse. Töötuba 1. Mis probleemi lahendab Faust? Millise tulemuseni ta jõuab?
teekond kukrusse kergem ja lühem kui näiteks kängurupoegadel. See välistab ka savi sattumise võimaluse kukrusse uru kaevamisel või toidu hankimise ajal. Poeg jääb ema lähedusseüheteistkümneks kuuks. Isegi siis, kui ta on juba kukrust lahkumiseks piisavalt suur, on ta ohu korral valmis ema kukrusse peitu pugema. Ka selleks on kukruava paigutus soodne. Kui noor vombat hakkab juba tahket toitu sööma, murrab ema tema jaoks värsket rohtu ning asetab selle tema ette maapinnale. Hiljem hakkab poeg ise enesele toitu otsima. Noor vombat iseseisvub umbes kaheteistkümne kuu vanuselt. Toitumine Vombati põhitoit on rohi. Öösiti viibib ta oma lemmikaladel rohustel lagendikel. Ühe öö jooksul võib mha vantsida isegi 3 kilomeetrit. Esikäppade murrab ta maapinnal taimi, sööb ka juuri. Toitub samuti puukoorest ja puu- ning põõsalehtedest. Eriti meeleldi sööb ta tarnu perekonnast Xerotes,
inimesed ja alkohol, tunneb end seal ebamugavalt. Jrgmiseks viib M Fausti niakki, et teda nooremaks teha. Faust tehakse 20-30 aastat nooremaks, talle jvad ta teadmised ja kogemused alles. Noorus annab F-le ilu ja selle, et naised hakkavad teda rohkem vaatama, mille lbi ta vib leida armastuse ja nne. Faust armubki Margaretasse. . Faust pakkus vlja idee, et Margareta viks uinutada oma ema, et nad saaksid kauem koos olla. nnetuseks andis Margareta emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse kigus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab ksi kasvatamst,neb last, kui pattu, (Margaretal hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust lheb teda pstma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei linud, sest sdistab Fausti selles, et ta ta maha
osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid, kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed
tulevase ämmaga, siis pidi olema ette valmistatud. Ei saanud nii, et ma lihtsalt lähen ja kohtun temaga. Talvel oli lihtne. Siis pandi kaks seelikut selga, siis olid puusad olemas. Pandi kaks paari sukki jalga, siis olid jalasääred olemas. Suvel oli asi juba natukene hullem. Siis kahte seelikut selga ikka ei pane suvel. Siis seoti siia puusade ümber rätikuid ja villaste sukkade sisse pandi kas peeneid heinu või õlgi või lihtsalt rohtu. VEEL PILTE KASUTATUD KIRJANDUS www.flickr.com/photos/perignon/3448476330/ pilt.delfi.ee/picture/365189/ www.osta.ee/6020248 www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/ katrinakaljuste.blogspot.com/2009/05/muhu-rahvariided.html photos.visitestonia.com/yritusturism/oid-426 eppppp.tahvel.info/.../ah-et-millised-rahvariided-siis-ikkagi-muretseda-seitse- varianti/ www.kadakmari.ee/index.php/lang-et/rahvariided/muhu? www.muhu.info/est/front/plan/artscrafts www
Hallid juuksesalgud kukkusid näole. Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi. Nooruses korjas ta tüdrukutega jaanikastet ja pesi sellega nägu, et kauem noorem ja siledam püsida, et vistrike ja näopaiseid ei tuleks. Nüüd aja möödudes, ei aitaks enam palakaga korjatud jaanikastegi. Taimedelgi on jaaniööl tugev ravi- ja nõiajõud. Vanasti varuti lausa terve kuhi jaaniheina talveks varuks, et lehmad saaksid pärastpoegimist kosuda. Saunavihas on täna üheksa rohtu sees. Marta ei käi enam saunas. Ise ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika
Vanuse tõustes inimeste kehaline aktiivsus väheneb Füüsiliselt inaktiivsetel indiviididel täheldatakse mitmeid kordi kiiremat lihasmassi kadu, kui neil, kes on füüsiliselt aktiivsed Mida põhjustab alanenud lihasvalkude süntees? See põhjustab lihasmassi kadu ja hääbumist Lisaks väheneb vananedes lihase võime koormusjärgselt või peale vigastust ennast regenereerida Kuidas sarkopeeniat ravitakse? Spetsiaalset rohtu pole Raviks määratakse liigutamist ja proteiinijooke Kuidas sarkopeeniat ennetada? Teadlased kinnitavad, et jõutreening on sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele
Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli ,,roheline". See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garseniku süntesaatori kõik klahvid kokku. Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis. Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse.
Ja ütles lõpuks, et usuga on sama moodi. Saladin sai aru, et juut on kaval ning rääkis talle kõik otse välja. Juut andis talle laenu ning Saladin maksis ka pärast tagasi. Neljas novell. Munk, kes rasket karistustväärivasse patti on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Lungianas oli klooster ning üks päev kõndis seal ringi üks munk. Äkki silmas ta ilusat tüdrukut eemal põllul rohtu kitkumas. Ta läks tüdruku juurde, hakkas juttu rääkima ja lõpuks viis ka oma kongi. Kuid kongist möödus abt. Ta jäi kudrutamist kuulatama. Ta mõtles, mida teha. Otsustas oodata, kuni munk kongist väljub. Munk sai aru, et abt kõrval magamisruumis kuulab. Ta ütles tüdrukule, et läheb vaatab, kuidas ta siis märkamatult välja saab, kuid abtile ütles, et läheb metsa. Abt võttis võtmed vastu ning läks kongi. Munk aga peitis ennast magamisruumi
pulsi sagedus 25.Hulgikannatanute korral sündmuskohal alustan tegevust: Kannatanust kes on kõige vaiksem ja kelle seisund tundub esmapilgul kõige eluohtlikum. Alustan triaazi 26.Laskursanitari meditsiini-ja esmaabivahendite käitlemine: tablette ja muud ravimeid ei või me ise manustada kuid esmaabi võime anda (zgutt, side, plaaster jne.) 27.Palaviku korral tabletti kohe pole hea võtta, kui palavik tõuseb 38, 5 või üle selle on aeg võtta rohtu ennem proovida palavikku maha jahutada kui ei aita vaata et keskkond poleks liiga palav ega ole paksud riided. Väikelastel võtta riided seljast ja toasooja veega märjaks teha ja rätikuga jahedat tuult, ei mingeid tekke ega liigset sooja, kui ei aita jahutamine siis 1 tablet paratsetamooli ja linadevahele higistama. 28.Anatoomia hingamis elundkond: -ninaõõs ja nina kõrvaluukesed -neel -kõri -hingetoru e trahhea
peab tooma köharohu ja lusika. Laps nõustub ja käib jooksuga köögis ära. Tuli tagasi kahe rohuga ja kahe lusikaga. Laps vaatab kella, kuna teised räägivad kellast. Laps ütleb, et kell on juba natuke üle nelja, kuigi tegelikult on natuke enne nelja. Laps näitab emmele, et tõi kaks lusikat. Emme palub rohu välja võtta ja loksutada. Laps seda teebki. Loksutab mõlemat pudelit ja teatab emale, et loksutas ära. Emme: "Loksutasid ära?" Laps: "Jah, mõlemaid loksutasin." Laps võtab rohtu hea meelega, talle maitseb. Emme küsib, et kellele see lusikatäis läheb, laps vastab, et vennale ja annab talle. Laps keerab pudelitele korgid peale ning teatab, et tahab ka seda rohtu, mida venna sai, emme annab talle ka. Nüüd suundus laps venna ja tema issi juurde, kes suundusid lauamängu juurde. Mattias teatab, et tahab olla sinine. Vahetasid vennaga nupud ära. Laps ütleb venna issile, et tema alustab Vanem venna aitab last natuke. Lapsele ei meeldi see kaart, mis temale osutus
sügisel võiks lehma kohta pinda rohkem olla. Rohu kõrgus pärast karjatamist mõjutab rohukasvu intensiivsust. Suve esimesel poolel võib rohu madalamaks karjatada, sest siis kasvab rohi kiiresti. Sügisel on rohukasv aeglane ja siis ei tohi liiga madalaks karjatada. Normaalne karjatamiskõrgus sõltub rohukamara tüübist, olles pealiskõrreliste-rohkel 5-6 cm ja aluskõrreliste karjamaal 4-5 cm. Pärast karjatamist sügisel eo tohi liiga palju rohtu talve alla jätta. Sobivaim on ühtlane mõõdukas karjatamine. Kui seda pole võimalik teha ja karjamaal on rohkesti rammutukkasid, siis tuleb sügisel niita (Older 2007). 4. Karjatamise mõju Luhad Lamminiidud on enamasti olnud kasutusel heinamaadena ning ainult kuivemaid ja küladele lähemal asunud lammialasid on ka karjatatud. Algselt mõjutaski luhaniitude kujunemist kõige
sellistest väljatöötamisel olevatest arvutitest, mis on võimalised füsioloogilisi protsesse (silmapupilli ahenemine) jälgides inimese pisimatki meeleolumuutust registreerima ning vastavalt reageerima, olles näiteks lohutaja rollis. Sellise tulevikumudeli puhul hinnatakse ümber ka inimelu ja selle kestvus. Vastavalt kõigile eeldustele saab peagi võimalikuks ohutu inimese kloonimine ja külmutamine, mis annaks pääsemislootuse ravimatutele haigetele, kelle hädadele ehk tulevikus rohtu leitaks. Utoopiline pole ka juhus, et mõeldakse välja mingisugune imeeliksiir, mis pikendab oluliselt eluiga, tõstes seda sadade aastateni. Tehnoloogilistest saavutustest tuleb kõne alla arvatavasti mitmetes linateostes nähtud imetabane lendauto, mis muudab liikumise mugavamaks. Samuti võidakse jõuda kahandamiseni, mis aitaks planeedile hõlpsamalt ära mahtuda. Mõõtmeid saaks vähendada inimestel, aga mõistlikkuse
soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad
algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni. Hangelind:Värvuselt lumivalge laululind keda on raske mitte märgata. Hangelind ei külasta meid küll igal talvel, kuid teda võib siiski meil talvitamas näha. Tema pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas, kus ei pesitse ükski teine maismaalind. Hangelinnu menüüst võib leida mitmesuguseid seemneid, rohtu, pungi ja putukaid. Suvel kannavad õhuvoolud lendputukate parved isegi ebakülalislahkesse Arktikasse. Sealsetel lumeväljadel putukad külmuvad ning lõpetavad oma teekonna. Pesitsevatele hangelindudele on nad otsekui taevast alla sadanud toit, kuna kiiresti kasvavad linnupojad ei söö peale putukate tegelikult midagi. Hangelindude talvised parved keerlevad põldudel ning rannikualadel, hankides toiduks teri ja seemneid.Maikuus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
