G. Boccaccio „ Dekameron“ (0)

G. Boccaccio „ Dekameron“

Esimene novell

Isand Ciappelleto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb . See eluajal nurjatud mees tunnistatakse pärast tema surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks.
Kui rikas kaupmees Musciatto Franzesi aadlikuks sai, pidi ta minema Prantsuse kuninga vennaga Toscanasse. Seal aga ei läinud asjad hästi ning kutsus endale appi Ciappelletto Pratosti.
C oli notar , kes koostas valedokumente meelsamini tasuta kui tasu eest. Suurima mõnuga tunnistas ta valet. Ülekohtuselt võitis ta kõik protsessid. Külvas tüli sõprade ja sugulaste vahele ning ei keeldunud kunagi mõrvast osa võtma. Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat . Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma.
Ta asus elama kahe Firenzest pärineva venna majja, kes olid liigkasuvõtjad. Siis aga C haigestus. Ta lasi enda juurde kutsuda püha ja tubli munga . C, kes oma eluajal üldse pihil polnud käinud, hakkas mungale valet tunnistama. Ta rääkis mungale, et käib korralikult pihil; on puhas ja süütu; patustas paastumisel; sai isalt suure päranduse, millest poole enda sissetulekuteks jättis ja teise vaestele andis; on ligimeste kohta halba rääkinud; sõimas väiksena oma ema. Kõik selle mõtles c välja, kuid munk ütles, et Jumal annab talle patud andeks. Siis soovis C, et talle Kristuse ihu saadetaks ning veel viimset salvimist. Siis küsis munk, kas C oleks nõus, kui ta kloostrisse maetaks ning C oli nõus. Kui C suri, siis järgmisel hommikul mindi surnule järele ja viidi uhke matuserongiga kloostrisse. Kloostris rääkis pihil käinud munk C imeasjadest ning kui püha ta oli. Ta nimetati San Ciappellettoks.

Teine novell.

Juut Abraham läheb Jeannot de Chevigny õhtusel Rooma . Nähes seal vaimulike kõlvaust, tuleb ta tagasi Pariisi ja temast saab kristlane .
J de C oli rikas Pariisi kaupmees, kes pidas sõprust rikka juudi Abrahamiga, kes oli samuti kaupmees. J hakkas süda valutama, sest A ei olnud õiget usku. Seepärast hakkas ta oma sõbrale peale käima, et ta ristiusku pöörduks. Kuid A vastas, et tema peale juudiusu ühtki teist usku heaks ei kiida ning juudina on ta sündinud ja nii ta ka sureb. J ei lasknud ennast häirida ning pöördus mõne päeva pärast jälle A poole. Viimaks ütles juut, et enne kristlaseks saamist tahab ta minna Rooma ning näha jumala asemikku maa peal ning õppida tema ja ta kardinalide kombeid tundma. Kui ta siis järeldusele jõuab, et ristiusk parem on, siis teeb ta nagu sõber tahab. Seda kuuldes J mõtles, et kui A sealset Rooma vaimulike kõlvatut elu näeb, ei saa juudist kunagi kristlast. J ütles, et ehk piisab sellest, kui nad seal samas leiavad targa mehe, kes talle õpetust annavad ja et tema reis on ülearune. Kuid juut jäi enda nõudmisele kindlaks. Juut istus hobuse selga ja sõitis Rooma. Seal võtsid juudiusulised ta hästi vastu, kuid A ei öelnud oma eesmärgist midagi. Ta hakkas vaikselt paavsti ja teiste vaimulike elu jälgima. Selle põhjal, mida ta seal nägi, otsustas ta, et nad elavad seal kõlbamatut elu. Ta sõitis tagasi Pariisi. Kui J sellest teada sai, siis päris kohe juudilt, mida ta arvab . A vastas, et ärgu nad jumalalt head lootku. Rooma näis talle pigem kuratlike kui jumalike asjade asupaigana. Sellepärast laskis A ennast Jumalaema kirikus ristida . J oli juudile ristiisa ning andis juudile nimeks Jean. Temast sai vaga elu elav inimene.

Kolmas novell.

Oma jutustustega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle saatnud oli.
Saladin, kes oli Egiptuse sultan. Ta oli oma vara korduvates sõdades ära raisanud. Kuid ta vajas palju raha ning talle tuli äkki meelde juut Melkisedek. Kuid juut oli kitsi . Saladin jõudis otsusele, et teda tuleb vägisi sundida, aga ilma vägivallata. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda. Saladin küsis juudilt, et milline kolmest usust õige on, kas juudi-, saratseeni-, või ristiusk. Juut sai aru, et Saladin talle lõksu tahab püüda. Juut ütles, et seda selgitada, peab ta rääkima ühe loo. Ta rääkis loo sõrmusest ja selle pärandamisest. Ja ütles lõpuks, et usuga on sama moodi. Saladin sai aru, et juut on kaval ning rääkis talle kõik otse välja. Juut andis talle laenu ning Saladin maksis ka pärast tagasi.

Neljas novell.

Munk, kes rasket karistustväärivasse patti on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab.
Lungianas oli klooster ning üks päev kõndis seal ringi üks munk. Äkki silmas ta ilusat tüdrukut eemal põllul rohtu kitkumas. Ta läks tüdruku juurde, hakkas juttu rääkima ja lõpuks viis ka oma kongi. Kuid kongist möödus abt. Ta jäi kudrutamist kuulatama. Ta mõtles, mida teha. Otsustas oodata, kuni munk kongist väljub. Munk sai aru, et abt kõrval magamisruumis kuulab. Ta ütles tüdrukule, et läheb vaatab, kuidas ta siis märkamatult välja saab, kuid abtile ütles, et läheb metsa. Abt võttis võtmed vastu ning läks kongi. Munk aga peitis ennast magamisruumi. Kui abt kongis lahkust, kuulis ta munga samme . Abt laskis munga enda juurde kutsuda ning noomis rängalt munka. Mink oli aga kaval ning pööras asja enda kasuks. Abt sai aru, et munk teab kõike ning nad otsustasid sellest vaikida.