Ruja: must ronk või valge vares (0)

Ruja : must ronk või valge vares
Igor Garšenik
Eesti rokk - ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971 . aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna „fantaasia“ asemel kasutusele võtta uudissõna „ruja“.
Ruja keskendus proge -rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võttis alati ansambli kiljudes ja karjudes vastu. Visati näppe ja tunti mõnu heast muusikast. Eesti publik oli muidugi rohkem ekstaasis, kuid ega ka venelasi kontserdid külmaks jätnud. Ainult 1987. aasta veebruari paiku, kui Ruja esines Kalingradis, oli vastuvõtt ootamatult leige. Õnneks teisel kontserdil asi muutus, kui teiste lugude kõrval esitati ka Propelleri muusikat. Nõgisto ei sallinud Propellerit aga üldse, kuid nähes, et teist võimalust pole, otsustas asjaga kaasa minna.
Ruja muusikat mõjutas kindlasti NSV Liit. Paljudel juhtudel üritas KGB Ruja tegevust ära keelata. Muusikaga taheti provotseerida ja edastada rahvale oma mõtteid ja tundeid. Ansambli käekäiku mõjutas ka tihe liikmete vahetus. 1986. Aastal muutis ansambli edasist käekäiku Juri Altov, kelle eestvõttul saigi kontsertuur Venemaale võimalikuks.
Aja jooksul muutus ruja koosseis väga palju. Tuntumad nimed ansamblis olid Urmas Alender , Jaanus Nõgisto, Igor Garšenik, Andres Põldroos ja Tiit Haagma. Ruja koosseisus oli vähest aega ka näiteks Siiri Sisask. Palju muutis Ruja saatust Rein Rannapi lahkumine ning naasmine. Rannapi tagasipöördumine tõi mõranenud bändi „uut hingamist“. Muusikastiil muutus drastiliselt proge-rock´ist kommertsmuusikaks. Põhjus oli väga lihtne, proge- muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu „Must lind“ ja „Eesti muld ja eesti süda“. Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest . 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus.
Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid - joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli „roheline“. See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garšeniku süntesaatori kõik klahvid kokku.
Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadžikistanis. Esineti veoauto kastis. Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse.
Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda. Mind üllatas aga, et nii hingestatud muusikat tegevad inimesed petavad oma naisi ja on lõbujanulised ning mõnesmõttes ka labased. Raamatus oli palju skandaalseid juhtumisi .
3 küsimust Rujale

• Miks lahkus Rannap ansamblist?- Tahan seda teada, sest Rannap ju Ruja lõi ning oli selle vaimne liider ja juht.
  
• Miks leppis ansambel kokku, et pärast 14. Oktoobri 1994 mälestuskontserti Ruja nime all enam kunagi ei esineta?- Mind huvitab , kas põhjus võis olla selles, et Ruja ei olnud enam see sama ilma Urmas Alendrita.
  
• Kui Ruja oleks edasi tegutsenud, kas siis on võimalik, et Alender poleks 1989. Aastal Rootsi põgenenud?- Tahaksin vastust sellele küsimusele, sest arvan, et bändiliikmed on selle üle palju juurelnud ning võib-olla ka süümepiinu tundnud .
  

Tsitaat raamatust
Minu kommentaar/ selgitus
Kõik siin kõiki tunnevad ja vastamisi vannuvad (lk 33)
Ka sõbrad ning tuttavad nägelevad ja sõimavad üksteist
Peas oleksid justkui väikesed sepapoisid pillerkaaritanud (lk 34)
Pohmellist tingitud peavalu
Parem hoida kui oiata (lk 44)
Parem lõpetada mingi tegevus, kui pärast vaevelda tagajärgede käes.
Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata (lk 66)
Rannap ja Põldroo tahtsid mõlemad, et nende soolod kõlaks igas loos. Kokku aga midagi head ei tulnud.
Iga linnuke laulab nii, nagu nokk on loodud (lk 120)
Igaüks teeb asju nii, nagu talle meeldib, ning sellepärast ei tohi inimest mõnitada.
Ega ühtegi putru ei sööda nii palavalt, kui keedetakse (lk 120)
Enne tegude tegemist peab aega varuma ja kõik hoolikalt läbi mõtlema.
Mis on kord üles visatud, see peak hiljem ka alla langema (lk 120)
Alender läks oma naise juurest ära eelmise naise juurde, kuid tuli ikkagi tagasi.
Tabasid nagu naelapea pihta (lk 121)
Asjast kohe arusaama
Pärast koerad ka naeravad (lk 122)
Hirmsasti naljakas ja irooniline
...ja asi mutt !
Asi on tehtud, lõpp.
Publikut „sabakondiga tunnetada“ (lk 146)
Eriline taju, kui muusik tajub kontserdi ajal laval mängides ära, kuidas lugu ja selle esitus rahvale peale läheb.
Narrid sa publikut üks kord, narrib publik sind seitse korda vastu (lk 162)
Kui ruja oleks kontserdi ära jätnud, poleks publik seda kunagi andestanud.
Küll hiljem on aeg atra ajada (lk 166)
Aega on valmistuda
Aeg on parim kohtumõistja (lk 210)
Aja möödudes alles nähakse, mis tegelikult juhtub ja millised inimesed on
Jazz -rock´i lainetel tundis ta end sama koduselt nagu kurk marinaadis (lk 241)
Nevil Blumberg eelistas Jazz-rock´ki ning oli sellel alal väga osav