Elevant (0)

b>Hea isu
Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju . Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega.
Dušš ja mudavann
Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka “dušši”- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga , et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha.
Elevandipoeg
Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased .
Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad , mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks, vee piserdamiseks, puude haaramiseks või vaenlasega võitlemiseks. Elevandil on kaks võhka, mille abil ta kisub lahti puukoort ja võitleb. Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma. Vanemad elevandid elavad üksi. India elevant on väiksem kui tema Aafrika sugulane. India elevandil on võhad vaid isasel, ka tema kõrvad on tunduvalt väiksemad kui aafrika elevandil. Elevante on juba sajandeid kütitud nende võhkade pärast. Tänapäeval on elevandiluuga kauplemisele seatud ranged reeglid ja elevandi on kaitse all.
Keskkond
Elevandid elavad perekondadena üheskoos. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega . Pereliikme kaotuse järel tunnevad nad isegi nii suurt kurbust, et nad valvavad surnud looma juures kaua aega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane, kellega on iga perekonnaliige suguluses. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad. Nad kogunevad hiljem kokku, et veeta elu isaste rühmas. Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal.
Elevandid läbivad pikki vahemaid, kuid kari ei eemaldu siiski veest. Igal õhtul armastavad elevandid supelda. Kui vett on natuke vähe, teevad elevandid endale „duši“. Nad tõmbavad vee lonti ja kallavad siis endale peale. Pärast suplust puistavad elevandid endale peale liiva. Sellest tekib õhuke porikiht. Selline kiht aitab neil end kaitsta verd imevate putukate eest.
Suhtlemine
Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad , annavad nad endast märku valju norsatusega. Kunagi tõlgendati neid häälitsusi kui kõhukorinat. Tänapäeval on aga teada, et need on pärit ninast , londist ja kurgust . Need hääled meenutavad kurgu kuristamisel tekkinud heli. Kohe, kui elevant märkab ohtu, muudab ta helikõrgust või jääb kiiresti vait. Kui üksikute isendite vahel tekivad konfliktid, lahendatakse need tavaliselt rahumeelselt. Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke žeste tegema. Ohtlik žest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi. Sellistel hetkedel võib kuulda ka elevantidele iseloomulikku pasundamist. Neid märke tehakse ka vastase, kiskjate või inimeste eemalepeletamiseks.
Toitumine
Elevandid on rohusööjad. Nad söövad rohtu , lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu . Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu
pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti.
Paljunemine
Elevandid saavutavad suguküpsuse 14-15-aastaselt. Paaritumisele eelneb see, kui loomad teineteist londiga hellitavad. Tavaliselt sünnib 22 kuu pärast üks elevandipoeg. Elevandipoeg kaalub umbes 110 kilogrammi ja on ligikaudu 85 sentimeetrit pikk. Ema toidab poega kaks aastat, vahel ka kauem. Pärast järgmise elevandipoja sündi saab temast karja liige. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord nelja aasta jooksul. Harilikult on tal kolm või kaks erinevast vanusest poega. Kui poegi ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks.
Huvitavat:

• Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kilogrammi taimi ja võivad korraga ära juua kuni 136 liitrit vett.
  
• Elevant jookseb kiiremini kui inimene.
  
• Kui mõnel kuival aastal napib vett, otsivad elevandid vett, kaevates ärakuivanud jõgede sängidesse auke.
  
• Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 meetrit pikk ning kaalus peaaegu 105 kg
  

Põhiandmed:
Kõrgus: isastel kuni 3 meetrit, emastel veidi vähem
Kaal: isased kaaluvad kuni 6 tonni ja emased 4 tonni
Suguküpsus: 14-15 aastaselt
Tiinuse kestus: 22 kuud
Poegade arv: 1
Harjumuspärane eluviis: elavad perekonniti
Toitumine: taimetoitlased
Eluea pikkus: umbes 70 aastat
Lähissuguluses liigid: India elevant
Esinemine: Aafrika piirkond
Kaitse: nad kuuluvad väljasuremisohus liikide hulka ning elevante ei tohi küttida.