b>Hea isu
Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg
lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju . Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega.
Dušš ja mudavann
Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate
kõrvade kaudu, kuid
teevad ka “dušši”- imevad
lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti
hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord
püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga , et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi
naha.
Elevandipoeg
Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast,
sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda
ka karja teised täiskasvanud emased .
Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja.
Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni.
Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad , mida ta haarab londiga. Seda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aaoouu
Õppematerjali autor
võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on intelligentsete ja seltsilembeste, väga pikaealiste loomadega, kes võivad elada kuni 70- aastaseks. India elevant India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist kumer selg, väiksemad kõrvad ja vaid ühe jätkega varustatud londiots. India elevandid põhiliselt metsas, kus nad toituvad rohttaimedest kui ka puulehtedest. Nii nagu Aafrika elevandid, kasutavad ka nemad lonti tööriistana, mille abil on hea taimi maast ja lehti puu otsast haarata. Isastel India elevantidel on mõnikord suured võhad, kuid emastel on need väga väiksed või puuduvad üldse
Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga. Elevandi jalad on huvitava ehitusega: tallal naha all paikneb eriline vetruv mass, mis võimaldab loomal sammuda täiesti käratult. Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe
Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse
Suurim vaenlane inimene. Eestis on kohatud raipekotkast 3 korda. Täpset raipekotkaste arvukust ei osata öelda, kuna neid on äärmiselt raske loendada. Arvatakse jäävat 10 tuhande ja 100 tuhande vahele, kuid kindlalt on nende arv maailmas hääbuv. Raipekotkas peab jahti ainult visuaalsetele objektidele. Lõhnatundmist ei kasutata toidu otsinguks, kuigi korjuste juures võiks seda ju eeldada. Tavaliselt otsitakse korjuseid lagedatelt maadelt, et toit oleks näha ka kõrgemalt. AAFRIKA ELEVANT: kuulub londiliste seltsi ja elevantlaste sugukonda. Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi
süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus ) Kasutatud kirjandus · Looduse entsüklopeedia · Loomade elu (7 köide/ imetajad) · Images.google.ee
enam aastat. 3) Luuguvad puult puule hüpates Kui nad end vaid käte varal hoogsalt oksalt oksale viibutavad, näib, nagu nad lendaksid. Click icon to add picture Click icon to add 1) elevant Elevant on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuuluv loom. picture 2) Isaste kõrguseks on 3m, emastel veidi vähem, isased kaaluvad 6 tonni, emased 4 tonni. Eluea pikkuseks on ligikaudu 70 aastat. 3) Elevandid saavad suguküpseks 1415 aastaselt. Innaaeg on aastaringne. Tiinus
Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias.Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas,Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Elevant Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu. Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja
noorem täkk. Lõvi Lõvi on Aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isaloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont, mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid