Traagika Shakespeare'i teostes (0)

Traagika Shakespeare’i teostes
Shakespeare saavutas oma loomingu kõrgtaseme 17. sajandil. Sellel perioodil kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Nende hulgas on ka „ Romeo ja Julia “ ning „ Hamlet “. Mõlemad toesed on väga traagilise lõpuga, ning nendes teostes on mitmeid ühiseid jooni. „Romeo ja Julia“ on armastustragöödia aga „Hamlet“ on elu mõtet uuriv tragöödia.
Mõlemas teoses on üks traagikat põhjustav probleem armastus. „ Romeos ja Julias“ ei saa armastatud kokku, kuna nende pered on omavahel tülis. Nad hakkavad kohtuma salaja ning lõpuks tehakse plaan, kuidas nad saaksid koos olla, kuid see ettevõtmine ebaõnnestub ning lõppeb traagiliselt. „Hamletis“ saavad mõlemad perekonnad läbi, Polonius on isegi kuninga hea sõber ning kantsler . Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa ja vend keelasid tal Hamletiga suhelda, ning temalt kirju vastu võtta. Lõpuks hakkas ta isa soovil Hamleti järgi nuhkima, mille tõttu Hamlet lõpetas temaga suhtlemise. Peale Poloniuse surma muutub Ophelia imelikuks ning peagi hukkub ka ise.
Teostes põhjustavad traagikat ka mürk. „Romeos ja Julias“ hukkub Romeo läbi mürgi, mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. „Hamletis“ surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned läbi mürigtatud mõõga ning teised mürgitatud veini tõttu. Mürki võib lugeda ka selle teose aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas . Kuninganna Gertud joob mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud Hamletile. Kuningas üritas teda takistada, kuid kuninganna tahtis juua. Hamlet saab haavata mürgitatud mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb , et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma.
Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi.
Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid „Hamletis“ on sõbrad reetlikud. „Romeos ja Julias“ hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole , et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb . „Hamletis“ on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale.
Mõlemas teoses mängib suurt rolli kavalus, kuid see viib traagilise lõpuni. „Hamletis“ mängis peategelane Hamlet hullu, et ei saadaks aru, et ta teab isa surma tegelikke põhjuseid. Hullu mängimine andis talle piisavalt aega mõelda välja moodus , kuidas maksta kuningas Claudiusele kätte. Ta ei tahtnud talle tavalist surma läbi mõõga, mis oleks olnud kiireim ja lihtsam viis, kuid tema soov oli, et Claudius piinleks enne surma. Lisaks lasi Hamlet rändnäitlejatel teha etendus tema isa surmast. Kutsus ka enda ema ja Claudiuse etendust vaatama, et näha kuninga reaktsiooni. Selle abil sai ta kinnitust selle, et Claudius tappis tema isa. Hamlet jäi siiksi enda plaanide elluviimisega hiljaks, ning hukkus ka ise seetõttu. „Romeos ja Julias“ mõtlesid Julia ja vend Lorenzo välja plaani, kuidas ei peaks Julia abielluma Parisega. Plaan oli järgmine: Julia võtab päev enne pulmi rohtu , mis annab talle surnu välimuse. Hommikul tuleb Paris ja avastab Julia surnuna, seejärel kantakse Julia kalmistule. Enne seda saab Romeo Lorenzo´lt kirja, kus ta selgitab kogu plaani ning valvab senikaua Julia haual, kuni ta ärkab. Plaan ei õnnestunud, kuna kiri ei jõudnud Romeoni. Romeo arvas, et Julia on surnud ning see tõttu tappis ka ennast.
Teostes on ka palju erinevusi, nii tegevuspaik ning samuti põhiprobleemid. „Romeo ja Julia“ põhilisteks tegevuskohtadeks olid Verona ja Mantua ning teose probleemideks oli perekondade vaheline tüli, mis ei lastnud Romeol ja Julial koosa olla. „Hamletis“ oli sündmuspaigaks Taanimaa, Helsingöri loss. Probleemideks oli Hamleti isa mõrv tema venna poolt.
Mõlemad teosed on väga traagilise sisuga, sest paljud tegelased hukkuvad ning nende plaanid lõppevad halvasti.
Nimi
Klass