Goethe"Faust" tegelaste iseloomustus, lühi sisukokkuvõte, (20)

Goethe � Faust � Tegelased 3 inglit Issand (Jumal)-� tles s�nad:�Kes otsib, see ikka eksib teel.� Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega v�rreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti v�ib proovile panna, et ta l�bib selle ilma p�rgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(l� hend edaspidi M)-tema kuulsad s�nad:�Ma olen osa j�ust, kes k� ikjal t�stab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.�Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab k�iki inimesi patusteks. Arvab , et inimese suurim probleem on virisemine t�� ja elu �le. Tema meelest:M�istus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti � pilane Heinrich- Margareta - naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, s�gavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s�� l�bi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb r�seluse k�igus, kui �ritab kaitsta(hoiatada oma �de Faust eest) oma �de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. �ldplaanis on ta surmas s��di Margareta. Marta -Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus : K�rgharidus: magister- doktor , usuteadus, �gusteadus, filosoofa P� ritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi k�rgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, p�rast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand T��k�ik doktor, filosoof , arst, lektor , � petaja , t�lkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda. Ta ise arvas , et ta on rohkem inimesi tapnud ( enda rohtudega m�rgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund. Tal oli plaanis � lest �usmisp�hal enesetapp teha(see oleks nagu uus v� imalus , uuesti alustamne, kuid kuuleb inglite laulu ning see p��stab ta).Ta polnud naistest eriti huvitatud. Tal oli v�ga k�rge haridus ja teda huvitas pigem vaimne elu pool, nagu elu m�tte leidmine ja muu selline. Ta on enesesse t�mbunud ning ei suhtle inimestega eriti. � lesehitus : (Sisukokkuv�te l�hidalt) 1) Proloog taevas: ( inglid , Issand, Mefistiofeles) Jumal ja Kurat(Mephistofeles) arutavad inimese �le. Mephistofeles arvab, et inimene on patune, viriseja. Jumal usub oma k�tet�� headusesse ja � tleb , et inimesed teevad vigu, aga siisk on nad head. Nad valivad v�lja inimese, kellel on eluisu otsas ja teevad tehngu, et kui Mephistofeles suudab ta �nnelikuks teha(l�bi m�nes m�ttes halbade asjade), siis see inimene l�heb p�rgusse(Mephistofeles saab ta hinge endale), kui inimene ei l�he kurjusega kaasa saab ta taevasse . Valivad v�lja Fausti, see on viimases masenduses. 2) Epiloog teatris 3) I osa M muudab end puudliks ja hakkab viibima Fausti l�heduses, L�puks teeb Faustile ettepaneku, et kui suudab F �nnelikkuks teha(F peab � tlema lause,� Oh ilus hetk, sa kesta veel�), sel juhul l�heb Faust p�rgusse. Kuid Faust on kindel, et miski ei tee teda �nnelikuks, seega v�tab pakkumise vastu. Kurat teenib F-i maapeal , F teenib Kuradit p� rgus . K�igepealt viib M Fausti �llekeldrisse, s.o k�ge labasem viis inimest �nnelikuks teha, Faustile ei meeldi r�uskavad inimesed ja alkohol , tunneb end seal ebamugavalt. J�rgmiseks viib M Fausti n�iak��ki, et teda nooremaks teha. Faust tehakse 20-30 aastat nooremaks, talle j��vad ta teadmised ja kogemused alles. Noorus annab F-le ilu ja selle, et naised hakkavad teda rohkem vaatama, mille l�bi ta v�ib leida armastuse ja �nne. Faust armubki Margaretasse. . Faust pakkus v�lja idee, et Margareta v�iks uinutada oma ema, et nad saaksid kauem koos olla. �nnetuseks andis Margareta emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse k�igus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab �ksi kasvatamst,n�eb last, kui pattu , (Margaretal �hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna J�i Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma lapse tapmise eest. Faust l�heb teda p��stma. Faust kutsus Margaretat endaga kaasa, kuid Margareta ei l�inud, sest s��distab Fausti selles, et ta ta maha j�tts ja nii kaua kadunud oli, Margaretale ei meeldi Mephisto, tee ��res on hauad , millest Margareta s�dametunnistus ei suuda m��duda. Margareta tahtis oma pattude eest surres need nagu heastada. Margareta hing sai p�� stetud inglite poolt. Kirjanduses vaadatakse esimest osa kui v�kest maailma ja teist osa kui suurt maailma. 4) II osa M viib Fausti ballile , kus Faust kohtub teispoolsusega. Ta armub �hte naisesse, kes on vaim ja kellega koos ta kahjuks olla ei saa. Faust saab endale maa, hakkab seda kujundama ja viljakamaks tegema. Laseb sinna inmesi viia. Rahvaga koos tehti t��d. Faust sai maailmale head teha. Vaba rahvas vabal maal. Maalma muutes �nnelkuks. Fausti teeb �nnelikuks maa harimine. Faust �tleb, et on � nnelik . Samal ajal saadab Jumalaema kelleg Mefistot segama , laulma, kummitama . Faust saab l�bi v� ikese pettuse siiski taevasse. N�iak��gi olustik Ahvid olid teenrid , keset ruumi oli suur pada, kus sees keedeti n�iajooki, seda segas �ks ahv, Faustiga k�tutakse nagu katsealusega, Mephistosse suhtutakse austusega, N�iad on nagu laborirotid. �llekeldri olustik L�rmavad �li�pilased, tegid nalja ka Mephisto �le, l�rm, kisa , kaklused Teemad: poliitka, �hiskond